Laste prillid ja nende valimine võib lapsevanemale tekitada parajat peavalu. Eriti aktuaalne on see just enne uue kooliaasta algust. Metallist või plastikust? Õhema või paksema raamiga? Millised prilliläätsed? Kuidas selgitada välja, milliseid prille on laps nõus kandma ning kas need ka vastu peavad? Toome välja peamised nüansid, mida laste prillide valimisel silmas pidada, et rahul oleks nii sina kui ka sinu laps.

Vali prilliraamid, mis on paraja suurusega

Võrreldes täiskasvanuga on lastel lamedam nina, mistõttu ei pruugi prillid lapse nina peal kindlalt istuda. Seega on laste prillide valimisel eriti oluline, et prilliraamid oleksid lapsele parajad. Raamid ei tohi olla liiga kitsad, sest muidu hakkavad prillisangad lapse nägu soonima. Samas ei tohi raamid olla ka liiga laiad, kuna siis on oht, et prillid hakkavad lapsel eest ära vajuma.

Laste prilliraamide valimisel jälgi kindlasti, et need oleksid lapse näole piisavalt lähedal. Selleks, et mitte takistada lapse nina normaalset arengut, peaks prilliraami raskus toetuma ühtlaselt ninale ja kõrvadele ning jaotuma võimalikult suurele pinnale.

Kindlasti on laste prillide eespüsimisel üks olulisemaid detaile ka prillisangade pikkus. Sangasid saab vajadusel küll kõrva tagant veidi parajaks painutada, kuid veendu selle võimaluses juba prille valides. Vajadusel saab laste prillisangade otstesse asetada ka ümber kõrva kaarduvad sangaotsad.

Moekaid prille kannab laps parema meelega

Ükskõik, kas sinu laps peab prille kandma igapäevaselt või ainult teatud tegevuste juures – prillikandjat huvitab kõige rohkem see, kuidas ta prillidega välja näeb. Eriti tundlikud on prillidega väljanägemise suhtes need lapsed, kes kannavad prille esmakordselt.

Seega ei tohiks lapsele peale suruda selliste prillide ostmist, mis talle endale ei meeldi, sest nii võib tekkida olukord, kus laps hakkab prillide kandmist meelega vältima. Valige lapsega koos sellised prilliraamid, mis talle meeldivad ja on moekad. Kui raamid lapsele meeldivad, siis on ka suurem tõenäosus, et laps prille hea meelega kannab.

Peale moodsate prilliraamide saad last prille kandma julgustada mitmete lisaväärtustega. Näiteks võid laste prillidele valida fotokroomsed prilliklaasid, mis välja minnes automaatselt tumenevad. Samuti on praktiliseks ja lahedaks lisaks prillidele kinnitatavad päikeseprilliklaasid.

Nägemisuuringute kabinetis on saadaval mitmed moekad laste prilliraamid erinevatelt brändidelt. Sobivaima valiku tegemisel aitavad hea meelega ka meie sõbralikud töötajad.

Metallist või plastikust prilliraamid?

Laste prilliraame on saadaval nii plastikust kui ka metallist. Milliseid aga eelistada? Varasemalt arvati, et laste prillideks sobiksid enim plastikust prilliraamid, kuna need on kergemad, vastupidavamad ja soodsamad. Tänapäeval on aga saadaval ka laias valikus metallist prilliraame, millel on samad eelmainitud omadused.

Metallraamid

• Metallraamide kõige suuremaks eeliseks plastiku ees on see, et kui prilliraamid peaksid katki minema, siis saab neid näiteks laserkeevituse teel parandada. Samuti on deformeerunud metallraame tihti võimalik uuesti õigesse vormi painutada.
• Metallraamidega prillide kandmise teevad mugavaks ninapadjad, mida saab parema istuvuse jaoks ka veidi kohendada. Ninapadjad ei pruugi aga kõigile sobida ning mugavad tunduda. 

Ära vali metallist prilliraame siis, kui sinu lapsel on metalliallergia, näiteks allergia nikli vastu. Sel juhul võivad prillid tekitada sügelust ja löövet.

Plastikraamid

• Võrreldes metallraamidega on plastikraamid paindumisele ja põrutustele vastupidavamad. Katkiminemise korral ei saa neid aga parandada.
• Plastraamide eeliseks metallraamide eest on asjaolu, et need on üldiselt kergemad.
• Samuti on plastikraamid kindel valik metalliallergikutele, kuna sisaldavad vähe metalldetaile. 
• Plastikraame on materjali tõttu saadaval rohkemates toonides ja tegumoes kui metallraame. Seega on palstikraamide hulgast suurem võimalus leida rohkem värve ja trendikamaid lahendusi.

Kui te koos lapsega prillide valimisel aga hätta jääte, küsige kindlasti nõu meie optometristilt. Valime sobivaimad prillid koos!

Mida pidada silmas prilliläätsede valimisel?

Tänapäeval on saadaval nii klaasist kui ka plastikust valmistatud prilliläätsesid, kuid laste prillide puhul kasutatakse turvalisust silmas pidades plastikust prilliläätse. Nii ei ole ohtu, et prilliläätsed kukkudes purunevad. Samuti on plastikust prilliläätsedega laste prillid kergemad ja lapse väikesel ninal mugavamad kanda.

Laste prillidele on võimalik tellida erinevate pinnakatete ja õhendusastmetega prilliläätsesid. Soovitame valida peegeldusvastase kattega plastikläätsed, mis on selgemad kui tavalised kõvapinnaga plastikläätsed ning mida on lihtne puhastada. Kui on teada, et lapse nägemine on stabiilne ja ta viibib ekraanide taga rohkem kui 2 tundi päevas, on hea valik sinise valguse filtriga prilliläätsed. 

Suuremate miinustugevuste puhul on laste prillidesse soovitav valida õhendatud prilliläätsed. Nii on prillid kergemad ning nende välimus jääb esteetilisem. Suuremate plusstugevuste puhul on soovitatav kasutada asfäärilist prilliläätse disaini, mis suurendavad vähem silmi ja prilliläätsed on õhemad.

Enne prillide valimist broneeri ka aeg laste nägemisuuringule. Sind ootavad sõbralikud ja professionaalsed optometristid ning kaasaegne tehnika. 

Kas teadsid, et nägemismeele abil saame ümbritsevast keskkonnast ligi 90% infost? Seetõttu on silmade tervis ja silmanägemise eest hoolitsemine tähtis kogu eluea vältel. Nii seisad hea selle eest, et terav silmanägemine säiliks võimalikult kaua. Kuidas aga silmade tervise eest igapäevaselt õigesti hoolt kanda? Toome välja 5 nõuannet silmade tervise hoidmiseks.

Regulaarne nägemiskontroll 

Silmade tervis ja nägemise eest hoolitsemine peaks olema sama loomulik tegevus nagu hambaarsti juures käimine. Regulaarne külaskäik silmaarsti või optometristi juurde aitab varakult avastada võimalikke muutusi nägemises. Enamike nägemishäirete ja silmahaiguste diagnoosimine varases staadiumis võimaldab haigusi ennetada ja pidurdada haiguste edasiarengut. Lisaks sellele on sagedase kontrolli puhul kergem valida vahendeid nägemise korrigeerimiseks ja halvenemise aeglustamiseks.

Loe lähemalt, kui tihti peaks laps või täiskasvanu nägemiskontrollis käima ning broneeri aeg Nägemisuuringute kabinetti vastuvõtule juba täna! Meie optometristid teevad väga põhjaliku nägemise kontrolli ning vajadusel suunavad edasi silmaarsti vastuvõtule.

Tervislik toitumine

Silmade tervist saad toetada ka teadliku ja mitmekesise toitumisega. Sinu igapäevane toidulaud peaks sisaldama mõõdukas koguses küllastumata rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. Seega jälgi kindlasti, et sinu toidus oleks esindatud sellised toitained nagu beetakaroteen, luteiin, zeaksantiin ja oomega-3 rasvhapped.

Beetakaroteeni sisaldavad köögi- ja puuviljad

• Beetakaroteen on keha põhiline A-vitamiini allikas. Silmade tervise suhtes vajame seda teravaks silmanägemiseks ja immuunsüsteemi tugevdamiseks. Samuti võib beetakaroteen aeglustada vanusega seotud silmahaigust kollatähni degeneratsiooni.

• Beetakaroteeni leidub kollaste, oranžide ja roheliste lehtedega puu- ja köögiviljades, näiteks porgandis, tomatis, bataadis, kõrvitsas, spargelkapsas, melonis, kabatšokis ja aprikoosis. Mida intensiivsem on puu- või köögivilja värvus, seda rohkem leidub temas beetakaroteeni. 

Luteiini ja zeaksantiini sisaldavad toiduained

• Inimese silmas leidub kahte sorti karotenoide – luteiini ja zeaksantiini. Need kollased pigmendid annavad meie silma võrkkestas asuvale kollatähnile tema värvuse ja nime. Luteiin ja zeaksantiin toimivad looduslike päikeseprillidena, kaitstes silmi kahjuliku UV-kiirguse eest ja aeglustades kollatähni kärbumist. Need karotenoidid aitavad säilitada head nägemist, eriti hämaras.

• Luteiin ja zeaksantiini leidub enim tumedas lehtköögiviljas, kales, spinatis, lehtpeedis, munas ja maisis.

Oomega 3 rasvhappeid sisaldavad toiduained

• Oomega 3 rasvhapped on äärmiselt vajalikud meie nägemise normaalseks arenguks ja nägemisteravuse säilitamiseks. Samuti on oomega 3 rasvhapete suureks plussiks kuivade silmade ärahoidmine või sümptomite leevendamine. On leitud, et oomega 3 rasvhapped soodustavad väiksemat pisarate aurustumist.

• Parimaks oomega 3 allikaks on rasvased kalad nagu makrell, sardiin, lõhe, heeringas ja tuunikala, aga ka tofu, kreeka pähklid ja chia seemned. Heaks alternatiiviks on ka kalamaksaõli toidulisandid.

Silmade kaitsmine liigse UV-kiirguse eest

Päikese UV-kiirgusel on silmade tervisele tugev mõju. Liigne UV-kiirgus võib põhjustada negatiivseid muutusi silmades: kiirendada läätsekae arengut ja maakuli degeneratsiooni või põhjustada sarvkesta kahjustusi. Erinevad uuringud näitavad, et umbes 1/3 inimestest on pidanud taluma UV-kiirgusest tekkinud silmade ärritust, nägemisraskusi või silmade punetust ja paistetust.

Nii nagu nahka, tuleb ka silmi kaitsta liigse UV-kiirguse eest. Seega on väga oluline kaitsta oma silmi kvaliteetsete päikeseprilliklaasidega. Enne päikeseprillide ostu mõtle, millistes oludes ning milleks sa prille kõige rohkem kasutad. Soeta päikesevarjud kindlasti prillipoest, sest mujalt ostes võid sa saada prillid, millel ei olegi UV-kaitset!

Loe UV-kiirgusest ja päikeseprillide valimisest lähemalt meie blogist.

Suitsetamisest loobumine

Kas teadsid, et suitsetamine on silmapõhjade lupjumise ja hallkae tekke üks põhjustajatest? Samuti tõstab suitsetamine maakuli degeneratsiooni ning südame-veresoonkonna haiguste riski, mis omakorda mõjutab silmade veresoonkonda ja seega silmade tervist. Mida rohkem inimene suitsetab, seda kõrgemaks tõusevad silmahaigustesse haigestumise riskid. 

Tubakasuits mõjub ka suitsetajaga ühes ruumis olevatele mittesuitsetajale, ärritades silmi ning halvendades kuiva silma sündroomi. Samuti tõstab suitsetamine nägemise kaotamise riski neil, kellel juba on avastatud mõni silmahaigus. 

Suitsetamise maha jätmine või sellega üldse mitte alustamine on parim pikaajaline investeering oma silmade tervise heaks!

Hea füüsiline vorm

Samuti sõltub silmade tervis sinu füüsilisest vormist. Ebatervislik toitumine ja vähene liikumine viivad kaalutõusu ja rasvumiseni, mis suurendab riski ülekaaluga seonduvatesse haigustesse jäämisse. Täiskasvanutel on peamised ülekaaluga seonduvad nähtused ainevahetushäired ning 2. tüübi diabeet, mis mõjutavad tugevasti ka silmanägemist. Näiteks võib diabeet lõppfaasis põhjustada pimedust.

Hea füüsilise vormi ja tervisliku kehakaalu võtmeks on piisav liikumine ning tasakaalustatud toitumine. Üldiselt on soovitatav liikuda regulaarselt mõõduka intensiivsusega vähemalt 150 minutit nädalas või kõrge intensiivsusega vähemalt 75 minutit. Tervisliku toitumise kohta saad lähemalt lugeda toitumine.ee veebilehelt.

Läätsed on mugav alternatiiv prillide kandmisele. Seda eriti suvisel ajal, mil aktiivsem eluviis ja soov päikeseprille kanda tihtipeale igapäevasele prillikandjale väljakutset valmistavad. Millele aga suvel kontaktläätsesid kandes tähelepanu pöörata? Toome sinuni 5 levinumat suvel kontaktläätsede kasutamisega seotud küsimust ja vastust.

Kas läätsed kaitsevad UV-kiirguse eest? 

Paljud uuemad läätsed on 100%-lise UV-kaitsega, kuid kuna kontaktlääts katab vaid osa sinu silmast, jääb ülejäänud silmaosa UV-kaitseta. Otsene või peegelduv päikesevalgus paneb meid silmi kissitama, mille tõttu pupillid kahanevad ning silma pääseb väiksem hulk valgust. Silmade kissitamine kaitseb silma aga vaid nähtava valguse, mitte UV-valguse eest. 

UV-kiirgus võib kahjustada silma sarv- ja võrkkesta ning soodustada raskete silmahaiguste tekkimist. Seega, isegi kui sinu läätsedel on UV-kaitse, kanna suvel kindlasti ka korraliku UV-kaitsega päikeseprille. Randa minnes soovitame sul kindlasti kaasa võtta ka läätsede hooldusvahend. Veelgi parem on rannas kanda ühepäevaseid kontaktläätsi.

Loe UV-kiirgusest ja päikeseprillide valimisest lähemalt meie blogist.

Kas läätsedega võib ujuma minna?

Kuigi suvel on läätsedega ujuma minemine väga ahvatlev idee, on üldine soovitus kontaktläätsedega siiski ujuma mitte minna. Poorsed läätsed meelitavad hästi ligi vees leiduvaid baktereid ja kemikaale. See võib omakorda viia ärrituste ja ebameeldivate silmapõletike tekkeni. Basseinis ujudes lisandub riskiteguriks ka vees olev kloor. Samuti ei ole soovitav kanda läätsesid duši all, vannis ega saunas käies.

Kui sul siiski on ujumisel kontaktläätsede abi vaja, soovitame kasutada ühepäevaseid läätsesid. Kui võimalik, kanna kindlasti ka ujumisprille, mis aitavad sinu silmi võimaliku ärrituse eest veidi rohkem kaitsta. Kui tegeled ujumisega hobikorras tihedamini, on tark soetada optilised ujumisprillid.

Mida teha, kui liiv või muu võõrkeha silma satub?

Sinu silmi kaitsevad välistegurite eest silmalaud ja pisarad. Kui peaks juhtuma, et rannas päevitades satub sinu silma liiv, putukas või muu võõrkeha, hakkab sinu silm ise esmalt vett jooksma, proovides nii võõrkeha silmast eemaldada. Mõnikord sellest piisabki ja võõrkeha tuleb silmast ise välja. 

Kui ebamugavustunne silmas püsib, tuleks silma silmatilkade või hooldusvahendiga loputada ja lääts silmast eemaldada. Silmi ei tohiks aga kindlasti hõõruda, kuna hõõrumisega võivad liivaterad läätse ja sarvkesta vahele minna. Pese käed, võta lääts silmast välja ja aseta värske hooldusvahendiga konteinerisse. Kui ise võõrkeha silmast kätte ei saa, pöördu silmaarsti poole.

Mis juhtub, kui läätsed ööseks silma unustada?

Kui sa ei kasuta ööpäevaläätsesid, võta läätsed kindlasti igal õhtul enne magamaminekut silmast välja. Kui aga juhtub, et jääd siiski magama läätsedega, mis ei ole mõeldud ööpäevaringseks kasutamiseks, ära neid kohe pärast ärkamist sõrmedega puuduta ega silmast välja võta. Kui lääts on silma kinni kuivanud, võib selle lahtikatkumine lõppeda sarvkestavigastusega.

Enne ööseks silma jäänud läätsede ära võtmist oota veidi, kuni pisarad silmi niisutavad või kasuta lisaks niisutavaid silmatilku. Eemalda läätsed silmast siis, kui sinu silmad on niisutatud.

Läätsede kandmiseks ööpäevaringselt vali spetsiaalsed ööpäevaläätsed. Märka aga, et ka ööpäevaläätsesid kandes pead oma silmadele vähemalt korra nädalas läätsedest puhkust andma.

Kas lääts saab silma ära kaduda? 

Silma katab õhuke läbipaistev osa ehk sidekest. Sidekest on ühendatud silmalaugudega, kaitstes nii silma võõrkehade sattumise eest silma taha. Seetõttu ei ole läätse kadumine silma taha mitte kuidagi võimalik. 

Kui sa ei saa kontaktläätse silmast kätte või lääts tundub silmas hoopis kadunud olevat, ei ole paanikaks põhjust – tõenäoliselt on lääts kuivanud ja silmamunale kleepunud või hoopis silmalau alla nihkunud. Läätse kättesaamiseks proovi silma niisutada silmatilkadega või silm sulgeda ja silmalaugu õrnalt masseerida.

Ebamugavustunde silmas võib põhjustada ka asjaolu, et sa oled läätse hoopis valesti silma pannud. Kontaktläätse silma pannes peavad selle servad olema suunatud ülespoole, nähes välja kausja kujuga. Kui kontaktlääts näeb sõrme otsas hoides välja nagu taldrik, on see valepidi.

Pea meeles, et silmade parima tervise tagamiseks peaks iga kontaktläätsekandja vähemalt kord aastas käima optometristi vastuvõtul. Broneeri aeg vastuvõtule.

Kas teadsid, et viirused nagu COVID-19 võivad sattuda meie silmadesse, ninna ja suhu ka prillide kaudu? Kuna viirused ja bakterid kanduvad meid ümbritsevast keskkonnast hõlpsasti kätele, jõuavad nad saastunud kätega prille puudutades omakorda lihtsasti ka prilliklaasidele. Seega on sage prillide puhastamine praegusel ajal ülimalt oluline. 

Pane aga tähele, et prillide desinfitseerimine vale vahendiga rikub prilliraame ja klaase ning tekkinud kahjusid ei kata enam ka garantii. Milline on õige vahend prillide puhastamiseks, et vältida koroonaviirust?

Koroonaviiruse sattumine orgamisni prillide kaudu

Uuringud on näidanud, et koroonaviirus võib klaaspindadel püsida isegi kuni 9 päeva. Sagedase prillide kohendamise ning seejärel oma näo puudutamisega võib viirus hõlpsasti organismi sattuda. 

Oht on veelgi suurem presbüoopia ehk vanusega seotud kaugnägevusega, mis mõjutab tavaliselt 40-aastaseid ja vanemaid inimesi. Lugemisprillide kandjad kipuvad neid mitu korda kogu päeva jooksul ette panema ja ära võtma. 

Veel murettekitavam on, et selles vanuserühmas on suurem oht koroonaviirust põdedes ​​tõsiste tüsistuste tekkeks. Koroonaviiruse vältimiseks tuleks prille desinfitseerida mitu korda päevas. Prillide puhastamine tuleks aga ette võtta õigete vahendiga.

Puhastusvahendid, mida prillide puhastamisel vältida

• Prillide puhastamisel tuleks kindlasti vältida piiritust või atsetooni sisaldavaid vedelikke. Mainitud vedelikud võivad kahjustada mitte üksnes prilliraami, vaid ka prilliläätsede peegeldusvastast katet.

• Samuti ei ole prillide puhastamine sobilik ammoniaaki, pleegitajat ega kõrget happekontsentratsiooni (näiteks sidrunimahl või äädikas) sisaldavate puhastusvahenditega. 

Seega ei sobi prillide puhastamiseks kindlasti kodus leiduvad pindade või käte desinfitseerimisvahendid.

Puhastusvahendid, mida prillide puhastamiseks kasutada

Prillide puhastamine on ohutu leiget vett ja nõudepesuvahendit, spetsiaalset optikapoes müüdavat prillipuhastusvahendit või prillide puhastamiseks mõeldud niisutatud lappe kasutades. Ära unusta enne prillide puhastamist ka enda käsi korralikult pesta ja kuivatada.

Prillide puhastamine sooja vee ja nõudepesuvahendiga 

Prillide desinfitseerimiseks ja puhastamiseks on kõige lihtsam ja tõhusam viis kasutada leiget vett ja õrna nõudepesuvahendit. Enne puhastamist loputa prillid, et eemaldada osakesed, mis võivad prilliklaase kriimustada. Seejärel masseeri nõudepesuvahendiga mõlemat prilliklaasi, loputa ja kuivata mikrokiudlapiga (mitte paberrätikutega, kuna kiud võivad prilliklaase kergesti kriimustada). 

Ära unusta puhastada ka ninapatju ja prillisangasid!

Prillide puhastamine spetsiaalse prillipuhastusvahendi või puhastuslapiga 

Ka spetsiaalne puhastusvahend või eelnevalt niisutatud puhastuslapid sobivad suurepäraselt nii prilliklaaside, telefoni, tahvelarvuti kui ka arvutiekraani puhastamiseks. Spetsiaalse vahendiga immutatud lapiga puhastades eemaldad prillidelt bakterid, tolmu, mustuse ja mikroobid. 

Boonusena taastab vahend prilliklaaside sära, jätmata pinnale inetuid triipe. 

Prille peaks puhastama mitu korda päevas, eriti juhul, kui käid väljas jalutamas ning tõenäosus kokku puutuda viiruste ning bakteritega on suurem. Puhasta kindlasti nii oma optilisi kui ka päikeseprille – nii vähendad koroonaviirusega nakatumise võimalust! 

Spetsiaalsed prillipuhasvahendid ning puhastuslapid on saadaval Nägemiuuringute kabinetis Ülemiste City’s. Tule ja vali endale sobiv!

Ootamatult on kätte jõudnud aeg, mil nii täiskasvanud kui ka lapsed veedavad enamuse oma päevast kodus töötades ja õppides. Kodukontor on saanud osaks meie igapäevast.  Rohkem kodus viibides pikeneb ka arvuti, telefoni ja teleri taga veedetav aeg, mis omakorda suurendab koormust silmadele.

Paraku tekitab kodukontor varem või hiljem mitmeid nägemisega seotud probleeme nagu silmade kipitus, kuivus, vesisus või valguskartlikkus. Eriti tähelepanelik tuleks olla laste silmanägemise suhtes, kes nägemise halvenemist ise ei taju. 

Kuidas kaitsta oma silmi arvutiga töötades ja õppides?

Üks sagedasemaid vaevusi seoses suurenenud lähitöö koormusega nii täiskasvanutel kui ka lastel on kuiva silma sündroom. Arvutiga töötades või õppides saad aga oma silmade heaolu suurendada mitmete tegevustega. Tee neid tegevusi regulaarselt ka siis, kui sinu töökohaks on kodukontor.

• Aseta arvutiekraan nii, et pilk oleks suunatud alla ekraanile. Nii on silmalaug rohkem kaetud, mis omakorda vähendab pisarate aurustumist.
• Väldi aknast tuleva valguse tagasipeegeldumist ekraanilt, oluline on arvuti asukoht.
• Järgi 20/20/20 reeglit: vaata iga 20 minuti järel 20 sekundit 20 meetri kaugusele. Päevas võiks töö kuvariga jääda 5-6 tunni piiresse.
• Pilguta silmi võimalikult sageli, see aitab vähendada pisarate aurustumist.
• Joo päeva jooksul piisavalt vett. Vähene vedeliku tarbimine võib soodustada kuiva silma teket.

Kui silmades ebamugavustunne siiski püsib, pöördu kindlasti spetsialisti poole. Meie optometrist mõõdab silmade kuivust ja pakub leevendava lahenduse. Broneeri aeg vastuvõtule siin.

Kuidas ära tunda, et laps ei näe hästi?

Kui täiskasvanud oskavad muutuseid oma silmanägemises üldiselt tähele panna, siis tihtipeale ei oska lapsed ise enda nägemise halvenemist hinnata. Laste silmanägemise hindamiseks soovitame vanematel tähelepanu pöörata näiteks sellele, kuidas laps telerit vaatab või raamatut loeb. 

• Kui laps kipub vaatama televiisorit liiga lähedalt ja kissitab kaugele vaadates silmi, siis võib lapsel olla mure kaugele vaatamisega.
  
• Lähedale vaatamise hindamiseks tasub jälgida õppimisel raamatute lugemist, kirjutamist või joonistamist. Kas raamat või joonistuspaber asub silmadest mõistlikul kaugusel või tahab laps ninaga praktiliselt lehte puudutada?
  
• Varases koolieas on lapse nägemise halvenemist võimalik täheldada ka õpikäitumises. Kui laps ei näe piisavalt hästi või peab teravaks nägemiseks üleliia palju silmi pingutama, võib ta hakata õppimisest viilima. Seepärast on väga oluline välja selgitada, miks laps ei soovi lugeda või õppida.

Loe lähemalt laste silmauuringutest.

Kui tihti peaks lapsega nägemiskontrollis käima?

Kui perekonnas esineb prillikandjaid või pärilikke silmahaigusi, siis peab lapse silmanägemisele pöörama suuremat tähelepanu – jälgima lapse hakkamasaamist kodus, lasteaias ja koolis. 

• Selleks, et silmahaiguseid ja nägemishäireid varakult avastada, peaks laps esmase silmaarsti kontrolli läbima 3. eluaastaks. Parim aeg laste silmade esmaseks kontrolliks on 3,5 aasta vanuselt, sest selles vanuses on laps koostööaldis ning oskab nimetada kujundeid, mille abil saab tema nägemisteravust määrata. 
• Kui eelnevalt silmahaigusi ei esine, peaks järgmine silmade kontroll kindlasti toimuma enne kooliminekut ehk 6-7-aastaselt. Koolieelse nägemisuuringu läbimine optometristi juures võib ära hoida nägemisprobleemidest tingitud õpiraskused. Vajadusel suunab optometrist lapse edasi silmaarsti vastuvõtule.
• Edaspidi soovitatakse koolilapsel silmaarsti külastada kord kahe aasta jooksul. 

Toeta oma lapse silmade arengut ning tulge meie juurde nägemiskontrolli! Broneeri aeg vastuvõtule juba täna.

Kui tihti peaks täiskasvanu nägemiskontrollis käima?

• 18-60 aasta vanused täiskasvanud peaksid oma nägemist kontrollima kord 2 aasta jooksul. Arsti juurde tuleb kindlasti minna siis, kui esineb kaebusi – silmad punetavad, kipitavad või nägemisteravus väheneb. 
• Alates 45. eluaastast on vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemiskontroll. Regulaarne nägemiskontroll aitab varajaselt avastada ealisi silmahaigusi, mis võivad lõppeda pöördumatu nägemiskahjustusega nagu glaukoom ja maakuli degeneratsioon.
• 61+ vanuses eakad peaksid optometristi külastama kindlasti kord aastas.

Üldiselt kehtib silmaarsti puhul sama reegel, mis hambaarsti puhul – arsti juures tuleb käia regulaarselt kontrollis, mitte oodata seni, kui mõni häda juba käes on. Varane diagnoosimine tähendab varajast ravi ja nägemise säilimist!

Tööindu ja head tervist kõigile, kelle töökohaks on nüüd kodukontor!

Broneeri aeg Nägemisuuringute vastuvõtule juba täna.