Keratokoonus – salakaval noorukiea silmahaigus
Blogi

Keratokoonus ehk maakeeli sarvkesta „väljavenimine“ on silmahaigus, mis esineb tavaliselt noorukieas, kõige sagedamini 20ndates eluaastates. Salakavala silmahaiguse esinemissagedus on 1/1000 elaniku kohta, põhjustades nägemise hägustumist ning võib lõppeda lausa pimedaks jäämisega.

Keratokoonuse tekkepõhjused ei ole päris täpselt teada, kuid riskitegurite hulka kuuluvad silmade hõõrumine, allergiad ja pärilikkus. Samuti ei ole keratokoonusel otsest ravi või see võib olla äärmiselt keeruline. Kuidas keratokoonust võimalikult vara ära tunda ning mida teha, kui oled saanud diagnoosi?

Keratokoonuse tekkepõhjus 

Sarvkest on läbipaistev silma eesmine osa, mis koosneb mitmetest omavahel kollageenkiududega ühendatud kihtidest. Keratokoonus tekib siis, kui kollageenühendused sarvkesta kihtide vahel nõrgenevad või kaovad. See väljendub sarvkesta õhenemises ja kihtide väljavenimises: sarvkest muutub koonusekujuliseks, mille tõttu tekib nägemishäire.

Keratokoonusest tingitud nägemishäire tekib ühes või mõlemas silmas üldiselt puberteedieas ning kulgeb tavaliselt progresseeruvalt 30.-40. eluaastani. Silmahaiguse diagnoosimisel kasutatakse sarvkesta topograafi, millega saab kaardistada ja mõõta kõverusraadiuseid  sarvkesta erinevates osades. Keratokoonuse hilisemaid staadiume saab diagnoosida pilulambiga.

Keratokoonuse põhjused ei ole selged, kuid eelsoodumus keratokoonuse arenguks on suure tõenäosusega kaasasündinud. Mõnede uuringute kohaselt võivad allergiad ja silmade hõõrumine keratokoonuse arengut kiirendada. Siiski ei teata üheselt toimivaid ennetavaid meetmeid, millega keratokoonuse teket ära hoida.

Keratokoonuse sümptomid

Keratokoonuse salakaval olemus tuleneb sellest, et esialgu võib nägemise halvenemist seostada tavalise lühinägevusega, sest algselt viitavad sümptomid sellele. Hägune nägemine on aga vaid osa sümptomitest.

  • Kõige varasemaks keratokoonuse sümptomiks on vaevu märgatav nägemise hägusus, mida ei kõrvalda ka prillide kandmine. 
  • Hiljem lisanduvad hägususele ka teised nägemisprobleemid nagu halod, mitmekordsed kujutised, fotofoobia, kontrastsuse langus ja kehv nägemine pimedas. 
  • Enamus keratokoonuse all kannatavatest inimestest on olnud või on lühinägevad ning lühinägevus on progresseerunud. 

Mida kaugemale keratokoonus areneb, seda enam tekib astigmatismi, mis tekitab mitmekordset kujutist. Loe astigmatismi kohta lähemalt siit.

Keratokoonuse ravi

  • Keratokoonuse esmaseks raviks on nägemise korrigeerimine prillidega. Silmahaiguse progresseeruva iseloomu tõttu ei anna haiguse hilises staadiumis prillidega korrigeerimine aga enam tulemusi. Seda seetõttu, et sarvkesta pind on muutunud selleks hetkeks väga ebaühtlaseks.
  • Teiseks keratokoonuse ravi võimaluseks on korrigeerimine kõvade kontaktläätsedega

Juhul kui sarvkest on juba välja veninud väga õhukeseks, on kõige uuemaks ravimeetodiks silma sarvkesta kollageeni vitamiinne sildamine riboflaviiniga.

Regulaarne külaskäik optometristi juurde aitab varakult avastada võimalikke muutusi nägemises ning ka keratokoonuse olemasolu. Broneeri aeg optometristi vastuvõtule juba täna, kui tunned, et sinu silmanägemisega ei ole kõik korras!

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

;