Kas oled mõnikord tundnud, et sinu silm tõmbleb? Silma tõmblemine või täpsemalt silmalau tõmblemine ehk müoküümia on kontrollimatu silmalau spasm, mille esinemine on paljude inimeste puhul üsna sagedane. 

Enamik silmade tõmblusi kestab vaid mõne minuti, kuid mõnikord võib silmalau tõmblemine püsida mitu päeva või kauem. Kui sinu silmalaud tõmblevad, võid arvata, et kõik teised näevad seda. Enamik silmade tõmblusi on siiski nõrgad ning kõrvalseisjad vaevalt märkavad.

Peaaegu kõik ootamatult algavad silma tõmblemised on ohutud ja valutud ning tõmblemine läheb tavaliselt iseenesest üle. Kui silma tõmblemine siiski kordub, on probleemi leevendamiseks oluline leida selle põhjus; harva võib tõmblemine viidata ka mõnele tõsisemale haigusele. 

Miks mu silm ikkagi tõmbleb? 

Järgnevalt loetleme silmade tõmblemise põhjused ja võimalikud lahendused. Mõnikord võib oma dieedis ja elustiilis väikeste muudatuste tegemine märkimisväärselt vähendada sinu silmade tõmblemise ohtu või aidata silmalau tõmblemisel kaduda.

Stress

Liiga kõrge stressitase on silmade tõmblemise kõige levinum põhjus. Stressi maandamiseks ning silma tõmblemise leevendamiseks võib aidata aja maha võtmine: näiteks jooga või meditatsiooni harrastamine, erinevate hingamisharjutuste tegemine või sõprade ja lemmikloomadega aja veetmine.

Väsimus ja unepuudus

Ka vähene uneaeg näiteks stressi tõttu või mõnel muul põhjusel võib põhjustada silmade tõmblusi. Mida väsinum oled, seda rohkem võivad silmalaud tõmblema hakata. Abi võib olla puuduvate unetundide järele magamisest ja järjepidevamast unegraafikust. 

Silmade ülekoormus

Silmade ülekoormus – eriti arvuti, tahvelarvuti ja nutitelefoni liigsest kasutamisest tulenev digitaalne silmade koormus – on samuti silmalau tõmbluste tavaline põhjus.

Digiseadmete kasutamisel järgi alati 20/20/20 reeglit: tõsta pilk digiseadmelt ning vaata iga 20 minuti järel 20 sekundit 20 meetri kaugusele. See vähendab väsimust, mis võib põhjustada silmade tõmblusi. Samuti pea meeles, et arvutiga töötamise või õppimise aeg võiks päevas jääda 5-6 tunni piiresse.

Silmade digitaalse ülekoormuse vähendamiseks võid optometristilt küsida ka spetsiaalsete arvutiprillide kohta.

Kofeiin ja alkohol

Liiga palju kofeiini võib silmade tõmblusi esile kutsuda. Proovi nädalaks või kaheks vähendada kohvi, tee ja karastusjookide tarbimist või tarbi kofeiinivabasid jooke ning vaata, kas sinu silmade tõmblemine kaob. Samuti võib silmalau tõmblusi põhjustada alkohoolse joogi tarbimine.

Kuivad silmad

Paljud täiskasvanud, eriti pärast 50. eluaastat, kurdavad silmade kuivuse üle. Kuivad silmad on samuti väga levinud inimeste seas, kes kasutavad igapäevaselt arvutit, võtavad teatud tüüpi ravimeid (antihistamiine ja antidepressante), kannavad kontaktläätsi ning tarbivad kofeiini ja/või alkoholi.

Kui sinu silmalaud tõmblevad ja silmad tunduvad kuivad, pöördu olukorra hindamiseks optometristi poole. Silmapinna niiskuse taastamine võib silma tõmblemise lõpetada ning tulevikus tõmblemise riski vähendada.

Tasakaalustamata toitumine

Mõnede uuringute kohaselt võib teatud toiteainete, nagu näiteks magneesiumi puudumine organismis esile kutsuda silmalaulihaste spasme. Kui oled mures, et sinu toitumine ei pruugi kehale pakkuda kõiki tervislikuks nägemiseks vajalikke toitaineid, konsulteeri enne käsimüügis olevate toidulisandite ostmist optometristi või perearstiga.

Allergiad

Silmaallergiaga inimestel võib esineda silmade sügelust, turset ja vesiseid silmi. Kui silmi hõõruda, vabaneb silmade kattekudedesse ja pisaratesse histamiini, mis omakorda võib põhjustada silmalaugude tõmblusi.

Mõnikord võivad silmaallergia sümptomite vähendamiseks mõeldud käsimüügis kasutatavad silmatilgad olla kasulikud, kuid nende tilkade antihistamiinikumid võivad põhjustada silmade kuivust. Sel juhul on parim pöörduda optometristi poole.

Millal peaksin koheselt pöörduma optometristi poole?

Peaaegu kõik silma tõmblemised on ohutud ega viita üldiselt tõsisemale haigusele. Kui tõmblemine kordub, on probleemi leevendamiseks siiski oluline leida selle põhjus.

Pöördu arsti poole, kui silma tõmblemine ei lähe üle nädala möödudes, silm on paistes või valulik. Samuti tuleks viivitamatult arsti juurde minna, kui tahtmatud silmalau liigutused hõlmavad poolt nägu või kui sinu silmad lähevad kinni nii, et neid on võimatu avada. Need sümptomid võivad olla tõsise neuroloogilise haiguse, nagu näiteks blefarospasm või hemifatsiaalne spasm, märgiks.

Kui sulle teeb muret silma pidev tõmblemine või mõni muu silmadega seotud probleem, võta meiega ühendust või broneeri aeg Nägemisuuringute kabinetti optometristi juurde.