Astigmatism ei ole haigus, vaid nägemishäire
Blogi

Astigmatism ei ole haigus, vaid üks kolmest levinumast silma fokusseerimisvõime puudusest ehk refraktsiooniveast. Peale astigmatismi on levinumad refraktsioonivead ka müoopia ehk lühinägevus ja hüperoopia ehk kaugnägevus. Paljudel juhtudel võib astigmatism kaasneda ka koos lühi- või kaugnägevusega.

Astigmatism võib olla kaasasündinud või omandatud trauma, silmaoperatsiooni või muude silmakahjustuste tagajärjel ning see võib esineda nii lastel kui ka täiskasvanutel. Astigmatismi peamisteks sümptomiteks on hägune nägemine, peavalud ning silmade kissitamine. Kuidas aga kindel olla, et tegu on astigmatismiga ning kuidas astigmatismi korrigeerida?

Astigmatismi tekkepõhjus 

Normaalne silma sarvkest on ühtlaselt ümar, nagu kaamera objektiiv, täites peaaegu sama funktsiooni. Silma sisemise läätsega koos töötades kasutab sarvkest objektide visuaalseks fokusseerimiseks refraktsiooni ehk valguse murdumist nii, et valguskiired koonduvad ühte punkti.

Astigmatismi puhul on silma sarvkest ovaalse kuju ehk ebaühtlase kaarega: ühes meridiaanis liiga järsk ja teises liiga lame. See põhjustab valguskiirte koondumise mitte ühte, vaid kahte erinevasse punkti silma võrkkesta lähedal. Astigmatismi diagnoosimine nõuab tavaliselt peamiste meridiaanide – sarvkesta kõige järsemate ja lamedamate osade – tuvastamist ning välja selgitamist, kuidas need nägemist hägustavad või moonutavad.

Astigmatismil on kolm peamist tüüpi, mida liigitatakse silma sarvkesta kumeruste meridiaanide järgi.

  • Müoopiline astigmatism. Müoopia tähendab lühinägevust ehk hägust kaugele nägemist. Kui sarvkestal on ühtlaselt ümar kaar, tekitavad mujal silmas esinevad vead tavaliselt lühinägevust. Müoopiline astigmatism juhtub seevastu siis, kui sarvkesta peamised meridiaanid tekitavad lühinägevust ja astigmatismi.
  • Hüperoopiline astigmatism. Hüperoopia tähendab kaugnägevust ehk hägust lähedale nägemist. Seega tekib hüperoopiline astigmatism siis, kui sarvkesta peamised meridiaanid tekitavad kaugnägevust ja astigmatismi.
  • Segaastigmatism. Kui sarvkesta üks peamine meridiaan põhjustab lühinägevust ja teine ​​kaugnägevust, nimetatakse seda segastigmatismiks.

Astigmatismi sümptomid

Väga kerge astigmatismiga inimesed ei pruugi üldse märgatavaid sümptomeid kogeda. Mõõdukamat astigmatismi iseloomustab ähmane nägemine, mis võib põhjustada sagedasest silmade pilgutamisest tulenevaid peavalusid. Raske astigmatismi puhul võivad kujutised olla lausa moonutatud.

Üldiselt on aga astigmatismi levinumad nähud ja sümptomid järgmised:

  • Silmade kissitamine
  • Hägune või moonutatud nägemine kõigil kaugustel
  • Kehv öönägemine
  • Topeltnägemine ühes või mõlemas silmas
  • Silmade koormus
  • Peavalud

Silmade kissitamine ja peavalud on olulised märgid, mille esinemist tuleks kindlasti jälgida väikelastel, kes ei pruugi selgelt nägemist mitte kogenuna ise aru saada, et nende nägemine on hägune. 

Astigmatism lastel

Beebid sünnivad sageli astigmatismiga, kuid üldiselt selgineb väikelapse nägemine esimese eluaasta jooksul. Vähestel lastel ilmnevad astigmatismi tunnused 5-9 eluaastaks. Siiski on mõned tegurid, mis suurendavad väikelastel astigmatismi tekkimise tõenäosust.

  • Perekonna ajalugu. Tavaliselt on astigmatism pärilik, mis tähendab, et võimalus astigmatismi esinemiseks antakse lapsele edasi vanematelt. Astigmatism võib pika aja jooksul väga aeglaselt muutuda, kuid võib ka kogu elu püsida ühesugusena.
  • Lühi- või kaugnägelikkus. Kui lapsel esineb müoopia või hüperoopia, võib see suurendada astigmatismi tekke tõenäosust.
  • Raseduse ajal suitsetamine. Uuringud on näidanud seost ema raseduse ajal suitsetamise ja lapse postnataalse astigmatismi vahel.

Mõned lapsed ei kasva astigmatismist välja ning korrigeerimata astigmatism võib hakata mõjutama lapse arengut ja õppimist. Seega on astigmatismi ja/või muude refraktsioonivigade avastamiseks oluline lastega regulaarselt nägemiskontrollis käia. Loe lähemalt laste silmauuringutest ning broneeri aeg meie juurde nägemisuuringutele mugavalt internetis.

Astigmatismi korrigeerimine

Astigmatism on pärilik ning kahjuks ei ole seda võimalik ennetada. Küll aga on nägemist võimalik korrigeerida erinevate meetoditega.

  • Astigmatismi korrigeerimine prillide abil. Kõige hõlpsam viis astigmatismi korrigeerimiseks on silindriliste läätsedega prillid. Prilliläätsed valmistatakse sulle individuaalseid parameetreid ja anatoomilisi andmeid arvesse võttes.
  • Astigmatismi korrigeerimine kirurgilise protseduuriga. Sõltuvalt astigmatismi suurusest ja tüübist, võib selle korrigeerimiseks sobida ka silmaoperatsioon.
  • Astigmatismi korrigeerimine kontaktläätsedega. Paljud inimesed usuvad, et astigmatismiga ei saa kanda kontaktläätsesid. Tänapäeval on aga olemas astigmatismi korrigeerivad pehmed toorilised kontaktläätsed, millega saab edukalt korrigeerida nõrka või mõõdukat astigmatismi.

 

Astigmatismi ja/või muude refraktsioonivigade avastamiseks on oluline regulaarselt nägemiskontrollis käia.

Broneeri aeg optometristi vastuvõtule juba täna, kui tunned, et sinu silmanägemisega ei ole kõik korras!

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

;