Mis on müoopia ehk lühinägevus
Müoopia ehk lühinägevus on nägemishäire, mille korral inimene näeb hästi lähedale, kuid kaugemal olevad objektid on udused.
See juhtub, kui silm on keskmiselt pikem, mistõttu langeb valgus võrkkesta ette, mitte täpselt sellele. Tulemuseks on hägune kujutis kaugel asuvatest objektidest – näiteks tahvlitekst, inimeste näod, bussinumbrid või liiklusmärgid.
Müoopia tekib enamasti lapsepõlves ning sageli progresseerub see kasvuperioodil.
Sümptomid
Müoopia võib avalduda erinevalt, kuid levinumad tunnused on:
- Udune nägemine kaugele
- Silmade kissitamine paremaks nägemiseks
- Peavalud, eriti päeva lõpus
- Silmade väsimus või pingetunne
- Raskused koolis tahvlile vaatamisel või autoga sõitmisel
Kui sinul või sinu lähedasel on ülalmainitud sümptomid, siis soovitame tulla nägemiskontrolli!
Põhjused ja riskitegurid
Müoopia tekkimisele aitavad kaasa nii geneetika kui ka elustiil.
Peamised riskitegurid:
- Kui vanematel on müoopia, on risk suurem
- Intensiivne lähitöö (telefon, arvuti, lugemine)
- Vähene viibimine õues
Tänapäeval on müoopia levimus kasvamas, eriti laste ja noorte seas!
Müoopia tüsistused
Müoopia tüsistused kujunevad tavaliselt välja täiskasvanueas ja nende risk suureneb koos müoopia suurusega.
Mida suurem on müoopia, seda suurem on risk erinevateks silmapõhja ja nägemist mõjutavateks muutusteks.
Müoopia ei ole ainult nägemisprobleem, vaid ka silma seisund, mis võib aja jooksul suurendada erinevate silmahaiguste riski. Seetõttu on oluline regulaarselt silmi kontrollida ja võimalikke muutusi varakult märgata.
Müoopia riskid
Müoopiaga (lühinägevusega) võivad kaasneda mitmed silmahaigused, mis suurendavad püsiva nägemislanguse riski. Tüsistuste korral võivad need viia ka nägemise kaotuseni ehk pimedaks jäämiseni. Allpool on toodud peamised müoopiaga seotud silmahaigused.
- võrkkesta irdumine
- klaaskeha irdumine
- müoopiline makulopaatia
koroidne - neovaskularisatsioon (CNV)
- glaukoom
- katarakt
Müoopia tüsistused kujunevad tavaliselt välja täiskasvanueas ja nende risk suureneb koos müoopia suurusega.
| Müoopia | Risk |
| −1.00 kuni −3.00 | väike |
| −3.00 kuni −6.00 | mõõdukas |
| > −6.00 | kõrge risk |
Kuidas müoopiat diagnoositakse/uuritakse?
Müoopia uuring sisaldab:
- Nägemisteravuse kontroll;
- Silmade optilise keskkonna mõõtmine e. refraktomeetria;
- Sarvkesta kumeruste mõõtmine e keratomeetria;
- Silmatelje pikkuse mõõtmine (Topcon Myah);
- Silmapõhja pilt funduskaameraga;
- Nägemisfunktsiooni testid: värvitaju, stereoskoopiline nägemine, silmade liikuvuse uurimine;
- Prilliretsepti väljastamine;
- Müoopia pidurdamise nõustamine;
- Vajadusel silmaarsti vastuvõtule suunamine
Regulaarne kontroll aitab avastada muutused varakult ja ennetada süvenemist.
Müoopia progresseerumise pidurdamine
Müoopia kontrolli all hoidmiseks ei ole üht universaalset lahendust. Sobiv meetod sõltub vanusest, müoopia suurusest, selle muutumise kiirusest ja igapäevastest harjumustest.
Müoopiat pidurdavad prilliklaasid
Spetsiaalsed prilliklaasid on loodud nii, et need korrigeerivad nägemist ja samal ajal mõjutavad võrkkestale langevat kujutist viisil, mis aitab omakorda pidurdada silmamuna pikenemist.
Müoopia arengut pidurdavad silmatilgad
Atropiinravi on tänapäeval üks tõhusamaid viise lühinägevuse (müoopia) süvenemise pidurdamiseks. Uuringud on näidanud, et atropiini silmatilgad võivad aeglustada müoopia arengut kuni 60%.
Müoopiat pidurdavad kontaktläätsed
Teatud pehmed kontaktläätsed ning ööläätsed (ortokeratoloogia) võivad aidata müoopia süvenemist aeglustada. Need vajavad kindlasti enne kasutamist spetsialisti konsultatsiooni ja regulaarset jälgimist.
Elustiili roll müoopia kontrolli all hoidmisel
Kuigi elustiili muutused üksi ei peata müoopiat, on neil oluline toetav mõju. Meie soovitus:
- vähemalt 1,5–2 tundi päevas õues viibimist,
- regulaarseid pause lähitöös ja lugemisel
- teadlikku ekraaniaja piiramist lastel.
Parima tulemuse annab sageli mitme lahenduse kombineerimine. Nägemisuuringutes on kogenud spetsialistid ja koostöös saame leida parima lahenduse!
