Keratokoonus ehk maakeeli sarvkesta „väljavenimine“ on silmahaigus, mis esineb tavaliselt noorukieas, kõige sagedamini 20ndates eluaastates. Salakavala silmahaiguse esinemissagedus on 1/1000 elaniku kohta, põhjustades nägemise hägustumist ning võib lõppeda lausa pimedaks jäämisega.

Keratokoonuse tekkepõhjused ei ole päris täpselt teada, kuid riskitegurite hulka kuuluvad silmade hõõrumine, allergiad ja pärilikkus. Samuti ei ole keratokoonusel otsest ravi või see võib olla äärmiselt keeruline. Kuidas keratokoonust võimalikult vara ära tunda ning mida teha, kui oled saanud diagnoosi?

Keratokoonuse tekkepõhjus 

Sarvkest on läbipaistev silma eesmine osa, mis koosneb mitmetest omavahel kollageenkiududega ühendatud kihtidest. Keratokoonus tekib siis, kui kollageenühendused sarvkesta kihtide vahel nõrgenevad või kaovad. See väljendub sarvkesta õhenemises ja kihtide väljavenimises: sarvkest muutub koonusekujuliseks, mille tõttu tekib nägemishäire.

Keratokoonusest tingitud nägemishäire tekib ühes või mõlemas silmas üldiselt puberteedieas ning kulgeb tavaliselt progresseeruvalt 30.-40. eluaastani. Silmahaiguse diagnoosimisel kasutatakse sarvkesta topograafi, millega saab kaardistada ja mõõta kõverusraadiuseid  sarvkesta erinevates osades. Keratokoonuse hilisemaid staadiume saab diagnoosida pilulambiga.

Keratokoonuse põhjused ei ole selged, kuid eelsoodumus keratokoonuse arenguks on suure tõenäosusega kaasasündinud. Mõnede uuringute kohaselt võivad allergiad ja silmade hõõrumine keratokoonuse arengut kiirendada. Siiski ei teata üheselt toimivaid ennetavaid meetmeid, millega keratokoonuse teket ära hoida.

Keratokoonuse sümptomid

Keratokoonuse salakaval olemus tuleneb sellest, et esialgu võib nägemise halvenemist seostada tavalise lühinägevusega, sest algselt viitavad sümptomid sellele. Hägune nägemine on aga vaid osa sümptomitest.

• Kõige varasemaks keratokoonuse sümptomiks on vaevu märgatav nägemise hägusus, mida ei kõrvalda ka prillide kandmine. 
• Hiljem lisanduvad hägususele ka teised nägemisprobleemid nagu halod, mitmekordsed kujutised, fotofoobia, kontrastsuse langus ja kehv nägemine pimedas. 
• Enamus keratokoonuse all kannatavatest inimestest on olnud või on lühinägevad ning lühinägevus on progresseerunud. 

Mida kaugemale keratokoonus areneb, seda enam tekib astigmatismi, mis tekitab mitmekordset kujutist. Loe astigmatismi kohta lähemalt siit.

Keratokoonuse ravi

• Keratokoonuse esmaseks raviks on nägemise korrigeerimine prillidega. Silmahaiguse progresseeruva iseloomu tõttu ei anna haiguse hilises staadiumis prillidega korrigeerimine aga enam tulemusi. Seda seetõttu, et sarvkesta pind on muutunud selleks hetkeks väga ebaühtlaseks.
• Teiseks keratokoonuse ravi võimaluseks on korrigeerimine kõvade kontaktläätsedega. 

Juhul kui sarvkest on juba välja veninud väga õhukeseks, on kõige uuemaks ravimeetodiks silma sarvkesta kollageeni vitamiinne sildamine riboflaviiniga.

Regulaarne külaskäik optometristi juurde aitab varakult avastada võimalikke muutusi nägemises ning ka keratokoonuse olemasolu. Broneeri aeg optometristi vastuvõtule juba täna, kui tunned, et sinu silmanägemisega ei ole kõik korras!

Astigmatism ei ole haigus, vaid üks kolmest levinumast silma fokusseerimisvõime puudusest ehk refraktsiooniveast. Peale astigmatismi on levinumad refraktsioonivead ka müoopia ehk lühinägevus ja hüperoopia ehk kaugnägevus. Paljudel juhtudel võib astigmatism kaasneda ka koos lühi- või kaugnägevusega.

Astigmatism võib olla kaasasündinud või omandatud trauma, silmaoperatsiooni või muude silmakahjustuste tagajärjel ning see võib esineda nii lastel kui ka täiskasvanutel. Astigmatismi peamisteks sümptomiteks on hägune nägemine, peavalud ning silmade kissitamine. Kuidas aga kindel olla, et tegu on astigmatismiga ning kuidas astigmatismi korrigeerida?

Astigmatismi tekkepõhjus 

Normaalne silma sarvkest on ühtlaselt ümar, nagu kaamera objektiiv, täites peaaegu sama funktsiooni. Silma sisemise läätsega koos töötades kasutab sarvkest objektide visuaalseks fokusseerimiseks refraktsiooni ehk valguse murdumist nii, et valguskiired koonduvad ühte punkti.

Astigmatismi puhul on silma sarvkest ovaalse kuju ehk ebaühtlase kaarega: ühes meridiaanis liiga järsk ja teises liiga lame. See põhjustab valguskiirte koondumise mitte ühte, vaid kahte erinevasse punkti silma võrkkesta lähedal. Astigmatismi diagnoosimine nõuab tavaliselt peamiste meridiaanide – sarvkesta kõige järsemate ja lamedamate osade – tuvastamist ning välja selgitamist, kuidas need nägemist hägustavad või moonutavad.

Astigmatismil on kolm peamist tüüpi, mida liigitatakse silma sarvkesta kumeruste meridiaanide järgi.

• Müoopiline astigmatism. Müoopia tähendab lühinägevust ehk hägust kaugele nägemist. Kui sarvkestal on ühtlaselt ümar kaar, tekitavad mujal silmas esinevad vead tavaliselt lühinägevust. Müoopiline astigmatism juhtub seevastu siis, kui sarvkesta peamised meridiaanid tekitavad lühinägevust ja astigmatismi.
• Hüperoopiline astigmatism. Hüperoopia tähendab kaugnägevust ehk hägust lähedale nägemist. Seega tekib hüperoopiline astigmatism siis, kui sarvkesta peamised meridiaanid tekitavad kaugnägevust ja astigmatismi.
• Segaastigmatism. Kui sarvkesta üks peamine meridiaan põhjustab lühinägevust ja teine ​​kaugnägevust, nimetatakse seda segastigmatismiks.

Astigmatismi sümptomid

Väga kerge astigmatismiga inimesed ei pruugi üldse märgatavaid sümptomeid kogeda. Mõõdukamat astigmatismi iseloomustab ähmane nägemine, mis võib põhjustada sagedasest silmade pilgutamisest tulenevaid peavalusid. Raske astigmatismi puhul võivad kujutised olla lausa moonutatud.

Üldiselt on aga astigmatismi levinumad nähud ja sümptomid järgmised:

• Silmade kissitamine
• Hägune või moonutatud nägemine kõigil kaugustel
• Kehv öönägemine
• Topeltnägemine ühes või mõlemas silmas
• Silmade koormus
• Peavalud

Silmade kissitamine ja peavalud on olulised märgid, mille esinemist tuleks kindlasti jälgida väikelastel, kes ei pruugi selgelt nägemist mitte kogenuna ise aru saada, et nende nägemine on hägune. 

Astigmatism lastel

Beebid sünnivad sageli astigmatismiga, kuid üldiselt selgineb väikelapse nägemine esimese eluaasta jooksul. Vähestel lastel ilmnevad astigmatismi tunnused 5-9 eluaastaks. Siiski on mõned tegurid, mis suurendavad väikelastel astigmatismi tekkimise tõenäosust.

• Perekonna ajalugu. Tavaliselt on astigmatism pärilik, mis tähendab, et võimalus astigmatismi esinemiseks antakse lapsele edasi vanematelt. Astigmatism võib pika aja jooksul väga aeglaselt muutuda, kuid võib ka kogu elu püsida ühesugusena.
• Lühi- või kaugnägelikkus. Kui lapsel esineb müoopia või hüperoopia, võib see suurendada astigmatismi tekke tõenäosust.
• Raseduse ajal suitsetamine. Uuringud on näidanud seost ema raseduse ajal suitsetamise ja lapse postnataalse astigmatismi vahel.

Mõned lapsed ei kasva astigmatismist välja ning korrigeerimata astigmatism võib hakata mõjutama lapse arengut ja õppimist. Seega on astigmatismi ja/või muude refraktsioonivigade avastamiseks oluline lastega regulaarselt nägemiskontrollis käia. Loe lähemalt laste silmauuringutest ning broneeri aeg meie juurde nägemisuuringutele mugavalt internetis.

Astigmatismi korrigeerimine

Astigmatism on pärilik ning kahjuks ei ole seda võimalik ennetada. Küll aga on nägemist võimalik korrigeerida erinevate meetoditega.

• Astigmatismi korrigeerimine prillide abil. Kõige hõlpsam viis astigmatismi korrigeerimiseks on silindriliste läätsedega prillid. Prilliläätsed valmistatakse sulle individuaalseid parameetreid ja anatoomilisi andmeid arvesse võttes.
• Astigmatismi korrigeerimine kirurgilise protseduuriga. Sõltuvalt astigmatismi suurusest ja tüübist, võib selle korrigeerimiseks sobida ka silmaoperatsioon.
• Astigmatismi korrigeerimine kontaktläätsedega. Paljud inimesed usuvad, et astigmatismiga ei saa kanda kontaktläätsesid. Tänapäeval on aga olemas astigmatismi korrigeerivad pehmed toorilised kontaktläätsed, millega saab edukalt korrigeerida nõrka või mõõdukat astigmatismi.

Astigmatismi ja/või muude refraktsioonivigade avastamiseks on oluline regulaarselt nägemiskontrollis käia.

Broneeri aeg optometristi vastuvõtule juba täna, kui tunned, et sinu silmanägemisega ei ole kõik korras!

Kas oled mõnikord tundnud, et sinu silm tõmbleb? Silma tõmblemine või täpsemalt silmalau tõmblemine ehk müoküümia on kontrollimatu silmalau spasm, mille esinemine on paljude inimeste puhul üsna sagedane. 

Enamik silmade tõmblusi kestab vaid mõne minuti, kuid mõnikord võib silmalau tõmblemine püsida mitu päeva või kauem. Kui sinu silmalaud tõmblevad, võid arvata, et kõik teised näevad seda. Enamik silmade tõmblusi on siiski nõrgad ning kõrvalseisjad vaevalt märkavad.

Peaaegu kõik ootamatult algavad silma tõmblemised on ohutud ja valutud ning tõmblemine läheb tavaliselt iseenesest üle. Kui silma tõmblemine siiski kordub, on probleemi leevendamiseks oluline leida selle põhjus; harva võib tõmblemine viidata ka mõnele tõsisemale haigusele. 

Miks mu silm ikkagi tõmbleb? 

Järgnevalt loetleme silmade tõmblemise põhjused ja võimalikud lahendused. Mõnikord võib oma dieedis ja elustiilis väikeste muudatuste tegemine märkimisväärselt vähendada sinu silmade tõmblemise ohtu või aidata silmalau tõmblemisel kaduda.

Stress

Liiga kõrge stressitase on silmade tõmblemise kõige levinum põhjus. Stressi maandamiseks ning silma tõmblemise leevendamiseks võib aidata aja maha võtmine: näiteks jooga või meditatsiooni harrastamine, erinevate hingamisharjutuste tegemine või sõprade ja lemmikloomadega aja veetmine.

Väsimus ja unepuudus

Ka vähene uneaeg näiteks stressi tõttu või mõnel muul põhjusel võib põhjustada silmade tõmblusi. Mida väsinum oled, seda rohkem võivad silmalaud tõmblema hakata. Abi võib olla puuduvate unetundide järele magamisest ja järjepidevamast unegraafikust. 

Silmade ülekoormus

Silmade ülekoormus – eriti arvuti, tahvelarvuti ja nutitelefoni liigsest kasutamisest tulenev digitaalne silmade koormus – on samuti silmalau tõmbluste tavaline põhjus.

Digiseadmete kasutamisel järgi alati 20/20/20 reeglit: tõsta pilk digiseadmelt ning vaata iga 20 minuti järel 20 sekundit 20 meetri kaugusele. See vähendab väsimust, mis võib põhjustada silmade tõmblusi. Samuti pea meeles, et arvutiga töötamise või õppimise aeg võiks päevas jääda 5-6 tunni piiresse.

Silmade digitaalse ülekoormuse vähendamiseks võid optometristilt küsida ka spetsiaalsete arvutiprillide kohta.

Kofeiin ja alkohol

Liiga palju kofeiini võib silmade tõmblusi esile kutsuda. Proovi nädalaks või kaheks vähendada kohvi, tee ja karastusjookide tarbimist või tarbi kofeiinivabasid jooke ning vaata, kas sinu silmade tõmblemine kaob. Samuti võib silmalau tõmblusi põhjustada alkohoolse joogi tarbimine.

Kuivad silmad

Paljud täiskasvanud, eriti pärast 50. eluaastat, kurdavad silmade kuivuse üle. Kuivad silmad on samuti väga levinud inimeste seas, kes kasutavad igapäevaselt arvutit, võtavad teatud tüüpi ravimeid (antihistamiine ja antidepressante), kannavad kontaktläätsi ning tarbivad kofeiini ja/või alkoholi.

Kui sinu silmalaud tõmblevad ja silmad tunduvad kuivad, pöördu olukorra hindamiseks optometristi poole. Silmapinna niiskuse taastamine võib silma tõmblemise lõpetada ning tulevikus tõmblemise riski vähendada.

Tasakaalustamata toitumine

Mõnede uuringute kohaselt võib teatud toiteainete, nagu näiteks magneesiumi puudumine organismis esile kutsuda silmalaulihaste spasme. Kui oled mures, et sinu toitumine ei pruugi kehale pakkuda kõiki tervislikuks nägemiseks vajalikke toitaineid, konsulteeri enne käsimüügis olevate toidulisandite ostmist optometristi või perearstiga.

Allergiad

Silmaallergiaga inimestel võib esineda silmade sügelust, turset ja vesiseid silmi. Kui silmi hõõruda, vabaneb silmade kattekudedesse ja pisaratesse histamiini, mis omakorda võib põhjustada silmalaugude tõmblusi.

Mõnikord võivad silmaallergia sümptomite vähendamiseks mõeldud käsimüügis kasutatavad silmatilgad olla kasulikud, kuid nende tilkade antihistamiinikumid võivad põhjustada silmade kuivust. Sel juhul on parim pöörduda optometristi poole.

Millal peaksin koheselt pöörduma optometristi poole?

Peaaegu kõik silma tõmblemised on ohutud ega viita üldiselt tõsisemale haigusele. Kui tõmblemine kordub, on probleemi leevendamiseks siiski oluline leida selle põhjus.

Pöördu arsti poole, kui silma tõmblemine ei lähe üle nädala möödudes, silm on paistes või valulik. Samuti tuleks viivitamatult arsti juurde minna, kui tahtmatud silmalau liigutused hõlmavad poolt nägu või kui sinu silmad lähevad kinni nii, et neid on võimatu avada. Need sümptomid võivad olla tõsise neuroloogilise haiguse, nagu näiteks blefarospasm või hemifatsiaalne spasm, märgiks.

Kui sulle teeb muret silma pidev tõmblemine või mõni muu silmadega seotud probleem, võta meiega ühendust või broneeri aeg Nägemisuuringute kabinetti optometristi juurde.