Arvuti kahjulik mõju silmadele

Arvuti kahjulik mõju silmadele

Arvuti kahjulik mõju silmadele

Maailmas on tehtud mitmeid uuringuid selle kohta, milline on arvuti mõju silmadele. Arvuti iseenesest nägemist ei kahjusta, kuid küll aga võib seda teha silmalihaste pidev pinge ja pisaravedeliku nappus, kui silmi piisavalt ei pilgutata. Samuti peitub digiseadmete ekraanides varjatud oht – lühikese lainepikkusega sinine valgus, mis on lähedane nähtamatule ultraviolettkiirgusele.

Tänapäeva maailmas on suur osa töökohtadest kolinud arvutisse, mistõttu veedetakse ekraanide ees märkimisväärne aeg. Lisaks sellele vaatame koju tulles telekat või veedame aega nutitelefonis. On leitud, et enamik inimesi veedab ekraanide ees iga päev vähemalt 6 tundi ning seejuures on 70% arvutiga töötavatest täiskasvanutest täheldanud silmade ülekoormuse sümptomeid.

 

Mida kujutab endast arvuti sinine valgus?

Sinine valgus on nähtava spektri osa, millel on väga lühike lainepikkus ja tugev energia. See tungib sügavale silma sisse ning võib kahjustada võrkkesta.

Sinisest valgusest põhjustatud kahjustustest peetakse kõige olulisemaks võrkkesta pigmentepiteeli ja fotoretseptorite – niinimetatud „kepikeste” ja „kolvikeste” – kahjustust ning oksüdatiivset stressi. Sinise valguse pikaajaline kahjulik mõju silmadele ei ole veel selge, kuid see on kindlasti ohtlik ning võib viia kollatähni ehk maakuli degeneratsiooni tekkeni.

 

Millised on ohumärgid ja kes on ohustatud?

Sinise valguse kahjulik mõju annab endast kõigepealt märku silmade ülekoormusega – silmade väsimus ja sügelemine. Hiljem võivad tekkida ka punetus ning nägemine võib muutuda häguseks, mis on juba tõsisemad ohumärgid ja võivad olla seotud põletikuliste protsessidega silmas. Lühilainelist sinist valgust seostatakse ka peavalu, peapöörituse ning unehäiretega.

 

Kuidas arvuti ekraani taga töötades oma silmi kaitsta?

  • Valgustus – lisaks ekraanile peaks ruumis olema ka veel valgusallikaid. Arvutiga töötades tuleks lülitada lamp sisse või istuda loodusliku valgusallika lähedusse. Ekraani pimestamise ja valguse peegeldumise vältimiseks ei ole soovitatav monitori akna või lambi ette asetada, kuna ruumi ja ekraani heleduse erinevus põhjustab silmadele väsimust, ebamugavustunnet ja pinget.
  • Pööra tähelepanu monitori asukohale – monitor tuleks paigaldada väljasirutatud käe kaugusele ja ekraani ülaosa silmade kõrgusele või veidi allapoole. Oluline on reguleerida monitoril kontrasti ja heledust, et silmadele oleks mugav vaadata.
  • Tee vahepause – arvutiga töötades töötavad silmalihased stato-dünaamilises režiimis, mis tähendab, et nad on pidevas pinges ega saa tervislikku koormust. Just selle tõttu on nii oluline teha aeg-ajal pause harjutusteks ja silmade lõõgastumiseks.
  • Jälgi mikrokliimat – pikka aega siseruumides viibides kannatavad meie silmad kuivuse all. Õige mikrokliima aitab silmadel raskust kergemini kanda. Keha jaoks mugavateks tingimusteks loetakse 18–22 ° C ja 40–60% õhuniiskust ning ruumi regulaarset õhutamist.
  • Pilgutamine – silmi on soovitatav pilgutada sagedasti. Ekraani vaadates keskendume teabe vastuvõtmisele ning seetõttu kipume neid harvemini pilgutama kui tavaliselt.
    Arvuti ja silmad

    Arvuti ja silmad

  • Tee silmadega harjutusi – “20-20-20 reegel” on tõhus ja lihtne harjutus, mida saab teha ilma töölaua tagant tõusmata. Selleks tuleb vaadata iga 20 minuti järel 20 sekundi jooksul mõnda objekti, mis asub umbes 6 meetri kaugusel. Teise võimalusena võib vaadata aknast välja või kolleegi poole, kes istub kontori teises otsas. See aitab silmadel taastada loomuliku asendi ja lubab silma ripslihasel puhata.
  • Kasuta niisutavaid silmatilku – pika ja väsitava päeva lõpus võib ilmneda silmade kuivus ja põletustunne. Ebamugavust aitab vähendada niisutavate tilkade kasutamine.
  • Prillide kasutamine – parim viis arvutiga töötamisel, on teha see silmade jaoks võimalikult mugavaks, kasutades selleks optometristi poolt soovitatud prilliklaase. Õigesti valitud prillidel peaks olema vähemalt peegeldumisvastane kate, kuna see aitab suurendada kontrastsust ja selgust, vähendades koormust silmadele.

Hea silmatervise tagamiseks pöördu regulaarselt optometristi või silmaarsti vastuvõtule!

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Müoopia pidurdamise võimalused

Müoopia pidurdamise võimalused

Müoopia pidurdamise võimalused

Müoopiast ehk lühinägelikkusest hakati esmakordselt rääkima 1950. aastatel. Tänaseks on sellest saanud üks enamlevinumaid nägemishäireid üle kogu maailma. Miinusprilli kandjate hulk maailmas kasvab ja arvatakse, et aastaks 2050 on ligikaudu pool maailma elanikkonnast lühinägevad. Lühinägevus kujuneb välja tavaliselt varases koolieas ning üldjuhul progressioon peetub, kui silm enam ei kasva ehk sageli peale 15. eluaastat.

Lühinägevus ei pruugi endast kohe märku anda. Sageli ei ole lapsel nägemisega probleeme ei kodus ega lasteaias ning ka kooliteed alustades võib laps istuda keskmises pingis ning seejuures tahvlile probleemideta näha. Küll aga tasub nägemisele tähelepanu pöörata siis, kui kodus hakkab laps televiisorit vaadates silmi kissitama või koolis soovib istuda ettepoole. Õnneks on võimalik müoopia progresseerumist veidi pidurdada.

Millised on müoopia ehk lühinägevuse riskitegurid?

  • Kõige rohkem suurendab lühinägevuse tekke riski lapse vähene õues viibimine
  • Lähitöö, mille alla kuuluvad näiteks arvuti ja nutiseadmete kasutamine ning lugemine ja kirjutamine.
  • Samuti on lastel, kelle vanematel esineb lühinägevus, suurem risk lühinägevuse tekkeks.

Müoopiat on õnneks võimalik pidurdada

Lastel soovitatakse järgida 20-20-20 reeglit ehk iga 20 minuti lähitöö järel vaadata 20 sekundi vältel kaugusesse (vähemalt 6 meetrit, nt aknast välja või klassiruumi teise otsa) ning viibida iga päev vähemalt 2 tundi õues päevavalguse käes.

Samuti on oluline tagada lähitöö tegemise kohas hea valgustatus. Kuna lühinägevus tekib enamasti koolieas, tasub tähelepanu pöörata lapse koolilaua valgustatusele ning ka õppeasutustel on võimalik laste silmade tervist edendada, innustades neid vahetundide ajal õues viibima.

Müoopia prillide abil kontrolli alla

Müoopia

Lühinägevust saab korrigeerida miinusprillide või -kontaktläätsedega, kuid need ei mõjuta lühinägevuse süvenemist. Viimastel aastatel on aga kasutusele võetud meetodid, mis pärsivad lühinägevuse progressiooni. Kõige efektiivsemaks peetakse atropiini silmatilku. Atropiini leidub karumustika marjades ning see on olnud meditsiinilises kasutuses juba enam kui sada aastat silmatera ehk pupilli laiendamiseks ning läätse kuju mõjutava tsiliaarlihase lõõgastamiseks. Lühinägevuse ravis kasutatakse ka näiteks multifokaalseid ja ortokeratoloogilisi kontaktläätsesid, kuid nende efektiivsus on väiksem kui atropiini silmatilkadel.

Nägemisuuringute kabinetil on võimalik tellida ka müoopia raviks kasutatavaid prilliklaase, mis arvestavad silma kesk- ja perifeersetele omadustele iseloomulikku refraktsiooni piki horisontaalset ja vertikaalset telge, et luua prillilääts, mis on disainitud järgmiste omadustega:

Lapsega on soovitatav käia ka regulaarselt nägemiskontrollis, et tuvastada müoopia või muid silmahaigusi, mis on varajase avastamise korral ravitavad. Broneeri aeg siin või helista +372 55 55 89 45.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Miks on keratokoonus?

Miks on keratokoonus?

Miks on keratokoonus?

Inimesed veedavad peaaegu poole oma päevast kasutades erinevaid ekraane ja nutiseadmeid, mis kiirgavad kahjulikku sinist valgust. Pikaajaline selliste ekraanide vaatamine väsitab meie silmi ja avaldab nägemisele negatiivset mõju. Liigne kiirgus on kahjulik ka silma struktuuridele nagu silmalääts ja reetina.

Inimese silm on võimeline nägema valguslaineid lainepikkusega 380 nanomeetrit kuni 780 nanomeetrit. Sealt silmale nähtava sinivioletsele või sügavsinise spektri osa on madalam ja kahjulik silmale jäädes vahemikku 415 nm ja 450 nm. 

Kahjuliku valguskiirguse kuhjuvat toimet ei tohi jätta tähelepanuta. Spetsiaalselt sel eesmärgil on juhtivad prilliklaasi tootjad välja töötanud sinist valgust blokeerivad prilliläätsed ja filtrid. Need lasevad läbi kasuliku valguse, kuid filtreerivad välja UV-kiirguse, mis võib soodustada erinevate silmahaiguste teket (katarakt, AMD) ja sinakaslilla valguskiirguse. See filter võib aidata tagada silma võrkkestarakkude pikema keskmise eluea.

Kellele on mõeldud sinise valguse kaitsega prilliklaasid?

Täiskasvanutele, kes kasutavad nutiseadmeid või ekraane üle kahe tunni päevas ja vajavad selleks prille, soovitame kasutada spetsiaalseid prilliklaase või pinnakatteid. Siinkohal juhime kindlasti tähelepanu sellele, et spetsiaalselt ekraanidega tööks mõeldud sinise valguse kaitsega prilliklaasid ei pruugi sobida autosõiduks. Need klaasid võivad vähendada kontrasti ja autosõidul pigem segada. 

Oluline on teada, et sinine valgus on meile igapäevaselt väga oluline – see hoiab meid ärkvel ja aktiivsena. Seetõttu me ei soovita sinise valguse kaitsega klaase lastele ja neile, kes igapäevaselt prille ei vaja. Seega kui kaalud soetada endale või oma lapsele null-klaasidega sinise valguse kaitsega klaase konsulteeri esmalt meie spetsialistidega.  

Lapsed ja täiskasvanud, kes igapäevaselt lähitööks prille ei vaja aga tunnevad peale pikka ekraaniaega, et silmad väsivad, soovitame järgida lihtsaid reegleid: 

  • Aseta arvutiekraan nii, et pilk oleks suunatud alla ekraanile. Nii on silmalaug rohkem kaetud, mis omakorda vähendab pisarate aurustumist;
  • Väldi aknast tuleva valguse tagasipeegeldumist ekraanilt, oluline on arvuti asukoht;
  • Järgi 20/20/20 reeglit: vaata iga 20 minuti järel 20 sekundit 20 meetri kaugusele. Päevas võiks töö kuvariga jääda 5-6 tunni piiresse;
  • Pilguta silmi võimalikult sageli, see aitab vähendada pisarate aurustumist;
  • Kasuta niisutavaid tilkasid;
  • Joo päeva jooksul piisavalt vett. Vähene vedeliku tarbimine võib soodustada kuiva silma teket.

Kui silmades ebamugavustunne siiski püsib, pöörduge kindlasti meie poole. Meie optometristid kontrollivad põhjalikult nägemist ja testivad kuiva silma. Väga tihti on probleemiks hoopis kuiva silma sündroom. Broneeri aeg vastuvõtule siin.

Nipid silmade säästmiseks

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Lapsed ja ekraaniaeg: millised on pika ekraaniaja riskid?

Lapsed ja ekraaniaeg: millised on pika ekraaniaja riskid?

Lapsed ja ekraaniaeg: millised on pika ekraaniaja riskid?

Lapsed ja ekraanid on tänapäeval lahutamatud kaaslased. Peale täiskasvanute veedavad ka paljud pere pisemad suure osa oma päevast hariduslikel või meelelahutuslikel eesmärkidel arvuti, tahvelarvuti, nutitelefoni või mõne muu digiseadme ekraani vaadates ning ekraaniaeg võib venida üsna pikaks.

Uuringute järgi veedavad alla 8-aastased lapsed erinevate ekraanide taga rohkem kui 2 tundi päevas. 8-10-aastaste laste puhul küündib ekraaniaeg kuni 6 tunnini päevas. Koolinoored veedavad aga päevas digiekraanide taga lausa kuni 9 tundi!

Liiga pikk ekraaniaeg võib lapse silmadele tekitada mitmeid muresid ebamugavustundest tõsisemate probleemideni. Millised on ekraanide vaatamisega seotud riskid ning kuidas neid ennetada?

Liiga pika ekraaniajaga seotud riskid 

Lastel, kes veedavad päevas digiseadmete ekraanide ees mitmeid tunde, on oht mitmete nägemise ja tervisega seotud probleemide tekkeks. 

Arvuti vaatamise sündroom

Arvuti vaatamise sündroom on silmade stressiseisund, mille põhjustab pikem ekraani taga oldud aeg ehk ekraaniaeg. Arvuti vaatamise sündroom hõlmab mitmeid sümptomeid nagu vahelduv nägemine, väsinud silmad, silmade kuivus, peavalu ja väsimus. Samuti võivad lisanduda mittevisuaalsed sümptomid nagu kaela-, selja- ja õlavalu.

Ebatervislik rüht

Arvuti või nutiseadme pikema aja jooksul kasutamisel on tavaline, et lapse õlad hakkavad kalduma sissepoole, selg ja õlad ümarduvad, pea kaldub tahapoole ning lõug liigub ette. Selline ebaloomulik (ning ebatervislik) poos tekitab seljalihastele tugeva ülepinge ja võib pikapeale areneda kaelavaluks, hiljem ka peavaluks.

Lühinägelikkus

Optometristide arvates on laste suurenenud ekraaniaeg oluliseks riskifaktoriks müoopia ehk lühinägelikkuse tekkeks ja selle progresseerumiseks. Lühinägelikkuse esinemissagedus on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt kasvanud ja see suundumus langeb kokku laste arvutite ja nutiseadmete suurema kasutamisega.

Suurem kokkupuude sinise valgusega

Arvutite, tahvelarvutite, nutitelefonide ja muude digiseadmete LED-ekraanid kiirgavad sinist valgust. Rohkelt energiat sisaldav sinine valgus väsitab lapse silmi ja kurnab aju. Samuti võib kokkupuude sinise valgusega suurendada riski vanusega seotud silmahaiguste, nagu näiteks maakuli degeneratsioon, tekkeks.

Kuidas ennetada nutiseadmete liigsest kasutamisest tulenevaid silmaprobleeme?

Oleks ebamõistlik arvata, et lapsed moodsa tehnoloogia kasutamise lõpetaksid ning ekraaniaeg oleks olematu. Kuid arvutite ja nutiseadmete pikaajalisest kasutamisest tulenevate silma- ja nägemisprobleemide riski vähendamiseks võib teha mitmeid lihtsaid toiminguid.

Puhkepausid silmadele

Üks lihtsamaid võimalusi lapse silmade koormuse vähendamiseks on lasta tal järgida 20/20/20 reeglit: vaadata iga 20 minuti järel 20 sekundit 20 meetri kaugusele. See lihtne harjutus aitab silmadel taastada loomuliku asendi ja lubab silma ripslihasel puhata. Samuti võib 20/20/20 reegel vähendada lühinägelikkuse progresseerumise riski.

Istumisasendi muutmine

Arvutit või nutiseadmeid kasutades oleks mõistlik silm peal hoida ka lapse istumisasendil. 20/20/20 reeglit on hea järgida sirge seljaga istudes ning pead, kaela ja õlgu joondades. Pea liigutamine aeglaselt paremale ja vasakule ning üles-alla aitab vabastada pinges lihased ja vähendada väsimust. Samuti on hea mõte vähemalt korra tunnis püsti tõusta ja kogu keha sirutada.

Silmade kaitsmine sinise valguse eest

Peale liigse päikesevalguse kaitse oma lapse silmi ka liigse sinise valguse eest. Nägemisuuringute kabinetis on saadaval spetsiaalsed sinise valguse eest kaitsvad prilliklaasid. Prilliklaasid ei lase kahjulikul sinisel valgusel lapse silma jõuda ning kaitsevad nägemist ka UV-kiirguse kahjulike mõjude eest.

Ekraanivaba aja kehtestamine

Lapse silmade väsimuse ning sinise valgusega kokkupuute vähendamiseks on nutikas kehtestada konkreetsed ekraaniaja piirangud. Enamikes nutitelefonides on ekraaniaja piiramise funktsioon, millega saab määrata lubatud päevase kasutusaja või ajavahemikud, mille täitudes enam valitud funktsioone kasutada ei saa. Ekraanivaba aja saab lapsega ka ise kokku leppida.

Regulaarne nägemiskontroll

Selleks, et varakult avastada silmahaigused ja nägemishäired, peavad kõik lapsed 3. eluaastal käima nägemise kontrollis. Ka edaspidi ei tohiks regulaarset nägemiskontrolli unustada! Loe lähemalt, kui tihti peaks lapsega nägemiskontrollis käima ning tulge meie juurde nägemiskontrolli! Broneeri aeg vastuvõtule juba täna.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

;