fbpx
Lapsed ja ekraaniaeg: millised on pika ekraaniaja riskid?
Blogi

Lapsed ja ekraanid on tänapäeval lahutamatud kaaslased. Peale täiskasvanute veedavad ka paljud pere pisemad suure osa oma päevast hariduslikel või meelelahutuslikel eesmärkidel arvuti, tahvelarvuti, nutitelefoni või mõne muu digiseadme ekraani vaadates ning ekraaniaeg võib venida üsna pikaks.

Uuringute järgi veedavad alla 8-aastased lapsed erinevate ekraanide taga rohkem kui 2 tundi päevas. 8-10-aastaste laste puhul küündib ekraaniaeg kuni 6 tunnini päevas. Koolinoored veedavad aga päevas digiekraanide taga lausa kuni 9 tundi!

Liiga pikk ekraaniaeg võib lapse silmadele tekitada mitmeid muresid ebamugavustundest tõsisemate probleemideni. Millised on ekraanide vaatamisega seotud riskid ning kuidas neid ennetada?

Liiga pika ekraaniajaga seotud riskid 

Lastel, kes veedavad päevas digiseadmete ekraanide ees mitmeid tunde, on oht mitmete nägemise ja tervisega seotud probleemide tekkeks. 

Arvuti vaatamise sündroom

Arvuti vaatamise sündroom on silmade stressiseisund, mille põhjustab pikem ekraani taga oldud aeg ehk ekraaniaeg. Arvuti vaatamise sündroom hõlmab mitmeid sümptomeid nagu vahelduv nägemine, väsinud silmad, silmade kuivus, peavalu ja väsimus. Samuti võivad lisanduda mittevisuaalsed sümptomid nagu kaela-, selja- ja õlavalu.

Ebatervislik rüht

Arvuti või nutiseadme pikema aja jooksul kasutamisel on tavaline, et lapse õlad hakkavad kalduma sissepoole, selg ja õlad ümarduvad, pea kaldub tahapoole ning lõug liigub ette. Selline ebaloomulik (ning ebatervislik) poos tekitab seljalihastele tugeva ülepinge ja võib pikapeale areneda kaelavaluks, hiljem ka peavaluks.

Lühinägelikkus

Optometristide arvates on laste suurenenud ekraaniaeg oluliseks riskifaktoriks müoopia ehk lühinägelikkuse tekkeks ja selle progresseerumiseks. Lühinägelikkuse esinemissagedus on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt kasvanud ja see suundumus langeb kokku laste arvutite ja nutiseadmete suurema kasutamisega.

Suurem kokkupuude sinise valgusega

Arvutite, tahvelarvutite, nutitelefonide ja muude digiseadmete LED-ekraanid kiirgavad sinist valgust. Rohkelt energiat sisaldav sinine valgus väsitab lapse silmi ja kurnab aju. Samuti võib kokkupuude sinise valgusega suurendada riski vanusega seotud silmahaiguste, nagu näiteks maakuli degeneratsioon, tekkeks.

Kuidas ennetada nutiseadmete liigsest kasutamisest tulenevaid silmaprobleeme?

Oleks ebamõistlik arvata, et lapsed moodsa tehnoloogia kasutamise lõpetaksid ning ekraaniaeg oleks olematu. Kuid arvutite ja nutiseadmete pikaajalisest kasutamisest tulenevate silma- ja nägemisprobleemide riski vähendamiseks võib teha mitmeid lihtsaid toiminguid.

Puhkepausid silmadele

Üks lihtsamaid võimalusi lapse silmade koormuse vähendamiseks on lasta tal järgida 20/20/20 reeglit: vaadata iga 20 minuti järel 20 sekundit 20 meetri kaugusele. See lihtne harjutus aitab silmadel taastada loomuliku asendi ja lubab silma ripslihasel puhata. Samuti võib 20/20/20 reegel vähendada lühinägelikkuse progresseerumise riski.

Istumisasendi muutmine

Arvutit või nutiseadmeid kasutades oleks mõistlik silm peal hoida ka lapse istumisasendil. 20/20/20 reeglit on hea järgida sirge seljaga istudes ning pead, kaela ja õlgu joondades. Pea liigutamine aeglaselt paremale ja vasakule ning üles-alla aitab vabastada pinges lihased ja vähendada väsimust. Samuti on hea mõte vähemalt korra tunnis püsti tõusta ja kogu keha sirutada.

Silmade kaitsmine sinise valguse eest

Peale liigse päikesevalguse kaitse oma lapse silmi ka liigse sinise valguse eest. Nägemisuuringute kabinetis on saadaval spetsiaalsed sinise valguse eest kaitsvad prilliklaasid. Prilliklaasid ei lase kahjulikul sinisel valgusel lapse silma jõuda ning kaitsevad nägemist ka UV-kiirguse kahjulike mõjude eest.

Ekraanivaba aja kehtestamine

Lapse silmade väsimuse ning sinise valgusega kokkupuute vähendamiseks on nutikas kehtestada konkreetsed ekraaniaja piirangud. Enamikes nutitelefonides on ekraaniaja piiramise funktsioon, millega saab määrata lubatud päevase kasutusaja või ajavahemikud, mille täitudes enam valitud funktsioone kasutada ei saa. Ekraanivaba aja saab lapsega ka ise kokku leppida.

Regulaarne nägemiskontroll

Selleks, et varakult avastada silmahaigused ja nägemishäired, peavad kõik lapsed 3. eluaastal käima nägemise kontrollis. Ka edaspidi ei tohiks regulaarset nägemiskontrolli unustada! Loe lähemalt, kui tihti peaks lapsega nägemiskontrollis käima ning tulge meie juurde nägemiskontrolli! Broneeri aeg vastuvõtule juba täna.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

;