Saabunud kevadilmad ning taevas eredalt särav päike paneb paljud südamed põksuma juba suvises rütmis. Õige aeg on varuda endale sobivad ning silmi kaitsvad päikeseprillid. Miks tasub need endaga alati kaasa võtta? Anname sulle kolm mõjuvat põhjust.

Päikeseprillid on ainus viis kaitsta enda silmi UV kiirguse eest

Päikeselt saabuv liigne UV-kiirgus võib kaasa tuua mitmeid silma tervise probleeme. Kiirgust blokeerivad päikeseprillid aitavad vähendada näiteks katarakti ning maakuli degeneratsiooni tekke riski. Lisaks aitavad kvaliteetsed päikeseprillid vältida silmalaugude nahavähi teket, kuna prillid pakuvad lisaks silmadele kaitset ka seda ümbritsevale nahale. Silmalau vähk ilmub tuumorina silmalau välimisele küljele ning areneb rasva- ja higinäärmetest. Iga kord, kui päikese käes viibida ilma päikeseprillideta, suureneb risk silmalau vähi tekkeks. Selle erinevateks vormideks on basaalrakuline kartsinoom, rasukartsinoom, lamerakk-kartsinoom ja melanoom. Seega on päikeseprillid oluliseks kaitsevahendiks nende raskete silmahaiguste eest.

Oluline on aga meeles pidada, et UV kiirgus ei ohusta meid ainult suvisel ajal, vaid selle eest tuleb end kaitsta ka talvel. Seda põhjusel, et UV kiired peegelduvad tagasi lumelt ja jäält ning seega ohustavad silmi enda kahjuliku mõjuga. Fotokeratiit on seisund, kus sarvkest ehk silma läbipaistev esiosa saab lühikese, kuid intensiivse ultraviolettkiirguse, näiteks päikesekiirte või lumekiirte, ülemäärase kokkupuute tõttu kahjustatud. 

Lumepimedus ehk fotokeratiit toob endaga kaasa mitmeid ebameeldivaid sümptomeid nagu ärritus, silmade valulikkus ja punetus, valgustundlikkus, pisaravool ning nägemise hägustumine. 

Fotokeratiit on tavaliselt ajutine seisund ja taastub mõne päeva jooksul, kui silmad saavad puhata ja paraneda. Ravi hõlmab tavaliselt sümptomaatilist ravi, nagu kunstpisarate kasutamine silmade niisutamiseks ja valu leevendamiseks.

Pikaajaline kokkupuude ultraviolettkiirgusega võib aga põhjustada tõsisemaid silmakahjustusi, sealhulgas pikaajalist silma põletikku, sarvkesta kahjustusi ja isegi katarakti teket. Seetõttu on oluline kaitsta oma silmi päikese eest, kandes päikeseprille, mis blokeerivad UV-kiirgust, eriti ereda päikesevalguse käes viibides.

Tõhus kaitse ka ilmastiku eest

Päike ja liigne UV-kiirgus ei ole sugugi ainsad tegurid, mis võivad kujutada meie silmade tervisele ohtu. Lisaks sellele võivad silmi ärritada ka mitmed ilmastikutingimused – näiteks tugev tuul, tänu millele võivad silma jõuda liiva- ning tolmuosakesed. Liiv võib lisaks kahjustada silma sarvkesta ning tolm silmi kuivatada ja ärritada.

Tänu päikeseprillidele kaob vajadus silmi kissitada. Kissitamine põhjustab silmade pinget ning väsimust, mis võib omakorda tekitada peavalu. Päikeseprillide mitte kandmine tekitab silma ümbruses olevale õrnale nahale kortse. Seega kaitsevad päikeseprillid nii silmi kui nahka ning aitavad täiel rinnal nautida ümbritsevat maailma.

Päikeseprillidega auto rooli

Päikeseprillid on vajalikud abivahendid ka autojuhtidele. Seda hetkedel, mil märjalt asfaldilt või lumelt tekib tagasipeegeldus, mis võib põhjustada hetkelist pimestamist. Pimestamine võib põhjustada silmade väsimust ning raskendada sõidukijuhi selget nägemist. Seetõttu soovitame pimestamise leevendamiseks kasutada polariseeritud klaasidega päikeseprille. 

Valgustundlikel inimestel võib liigne eredus põhjustada peavalu või migreeni ning päikeseprillide kandmine on vajalik. Lühinägevuse korral on võimalik välja kirjutada ka sobivad optilised päikeseprillid. 

Aitame hea meelega leida just sulle kõige sobivama päikeseprillide lahenduse. Paneme kõikidele südamele silmade kaitsmise igal aastaajal – vaid nii saab hoida enda kõige kallimat vara.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Silma akommodatsioon on protsess, mille käigus muutub silmaläätse kuju, et fokusseerida valguskiired võrkkestale. See on oluline osa nägemise funktsioonist, mis võimaldab meil näha selgelt nii lähedal kui ka kaugel asuvaid objekte. Selgitame lähemalt, kuidas see toimib.

Akommodatsioon – selle olemus

Ilmselt on kunagistest füüsikatundidest meelde jäänud erinevate läätsede ning nende seose valguskiirte koondamisel. Koolitunnis tuttava põhimõtte sarnaselt toimib ka silmalääts ehk selle abil koondatakse valguskiiri silma võrkkestale. 

Kui silmalääts on kumer, koondab see valguskiiri tugevamalt ning nähakse teravamalt lähemal olevaid esemeid. Lame silmalääts koondab valguskiiri aga vähem ja seega nähakse teravalt kaugel olevaid objekte. Akommodatsioon saab toimida tänu ripskehas asuva tsiliaarlihase kokkutõmbumisele ja selle lõõgastumisele. Kuna lääts suudab enda kumerust muuta võrdlemisi kiiresti, kohanevad meie silmad eri kaugusel olevate objektide teravustamisega märkamatult.

Muutused akommodatsioonis

Akommodatsiooni mõõdetakse lihtsa testi abil – selleks tuleb patsiendil fokuseerida objektile, mida hakatakse tooma kaugemast positsioonist patsiendi nina suunas. Jälgitakse, millal sihtmärk muutub uduseks või “karvaseks” – mida lähemale objekt jõuab, seda väiksemaks muutuvad silmade pupillid.

Teravustamise raskuste taga võivad olla akommodatsiooni funktsioonihäired. Kokku on neid kuus erinevat tüüpi ning nende sümptomiteks on:

• nägemise fokusseerimise raskused
• nägemise hägustumine
• silmade väsimus
• regulaarsed peavalud
• keskendumisvõime halvenemine
• aeglane lugemiskiirus
• topeltnägemine

Oluline on aga välja tuua, et loetletud sümptomid ei pruugi olla seotud ainult akommodatsiooniga ning võivad viidata ka teistele nägemishäiretele. Nende esinemise korral soovitame konsulteerida spetsialistidega ja broneerida aeg optometristi vastuvõtule.

Muutused akommodatsioonis on loomulik osa meie silmade vananemise protsessist, mida ei ole võimalik ravida, kuid mida saab korrigeerida vastavate prillide või kontaktläätsedega. Vananemise tõttu vähenevat akommodatsiooni ehk vähenenud võimet lähedale näha nimetatakse presbüoopiaks.

Akommodatsiooni funktsioonihäirete ravi

Kui vananemisega seotud presbüoopiat on võimalik korrigeerida prillide abil, siis akommodatsiooni häirete leevendamiseks soovitatakse lisaks prillide kandmisele teha ka silmaharjutusi.  

Akommodatsiooni leevendamiseks mõeldud harjutuste abil parandatakse silma võimet  reguleerida sujuvalt ja tõhusalt enda fookust. Harjutusi soovitatakse sageli ka inimestele, kes kurdavad silmade väsimust, kellel on raskusi pikaajalise ekraaniga töö tegemisel või lähitööga. Harjutused töötatakse välja vastavalt patsiendi vajadustele, kuid sisaldavad fookuse vahetamist erineval kaugusel olevate objektide vahel või selle harjutamist liikuvatel objektidel. 

Kokkuvõttes tasub tähelepanu pöörata püsivatele akommodatsiooni häiretele viitavatele sümptomitele ning pöörduda valdkonna spetsialistide poole tagamaks vajalik abi ning leevendus.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945