“Kas mu laps peab tõesti prille kandma? Ta on ju alles nii noor.”

See on küsimus, mida paljud lapsevanemad küsivad siis, kui optometrist või silmaarst soovitab lapsele esimesi prille. See on täiesti arusaadav. Prillid võivad vanemale tunduda suure muutusena ja seda eriti siis, kui laps ise ei ole kunagi öelnud, et ta halvasti näeb.

Tegelikult ei oska lapsed sageli oma nägemisprobleemi ise märgata. Kui laps on terve elu näinud maailma veidi uduselt, võibki see tema jaoks tunduda täiesti tavaline. Ta ei pruugi teada, et tahvlil olev tekst võiks olla selgem, raamatu lugemine mugavam või pallimäng lihtsam.

Seepärast ei ole lapse prillid märk sellest, et midagi on “väga halvasti”. Vastupidi, prillid aitavad lapse silmadel ja nägemisel areneda.

Prillid ei ole karistus, vaid tugi

Kui lapsele kirjutatakse prillid, ei tehta seda kunagi niisama. Lapsele ei määrata prille “igaks juhuks” ega sellepärast, et laps on veidi väsinud või ei lugenud kontrollis kõiki tähti õigesti.

Prillid määratakse siis, kui lapse silmad vajavad nägemiseks tuge.

See tugi võib olla vajalik mitmel põhjusel. Laps võib olla kaugnägev, lühinägev või tal võib olla astigmatism. Mõnikord on kahe silma nägemine erinev, mistõttu üks silm teeb rohkem tööd kui teine. Vahel võivad prillid aidata ka silmade koostööd parandada või toetada nõrgema silma arengut.

Täiskasvanu jaoks tähendavad prillid enamasti seda, et pilt muutub selgemaks. Lapse puhul on asi sageli veel olulisem: lapse nägemissüsteem alles areneb. Kui silmad ei saa varakult piisavalt selget pilti, võib see mõjutada seda, kuidas aju nägemist töötleb.

Just seetõttu on oluline prillisoovitust mitte eirata.

 

“Aga ta ei kurda, et ta ei näe”

See on väga tavaline.

Lapsed ei pruugi öelda: “Ma ei näe hästi.” Selle asemel võivad märgid olla palju peenemad.

Näiteks võib laps:

• silmi kissitada;
• istuda televiisorile või tahvlile väga lähedal;
• väsida lugedes kiiresti;
• vältida joonistamist, puslesid või raamatuid;
• kallutada pead ühele poole;
• hõõruda sageli oma silmi;
• kurta peavalu või silmade väsimust;
• kaotada lugedes järge;
• olla rahutum tegevustes, mis nõuavad lähedale vaatamist.

Mõnikord ei ole ka neid märke. Laps võib käituda täiesti tavaliselt, sest tema jaoks ongi udune nägemine “normaalne”. Kontrollis selgub aga, et prillidega saaks ta näha palju selgemalt ja pingutuseta.

Miks on lapse jaoks prillide kandmine oluline?

Lapse prillide eesmärk ei ole ainult see, et ta täna paremini näeks. Sageli on eesmärk toetada ka nägemise arengut.

Kui laps vajab prille, aga ei kanna neid, võivad silmad teha rohkem tööd kui vaja. See võib põhjustada silmade väsimust, peavalu, keskendumisraskust või ebamugavust lugemisel ja õppimisel.

Mõnel juhul võib prillide kandmine aidata ennetada või ravida ka olukorda, kus üks silm jääb teisest nõrgemaks. Seda nimetatakse amblüoopiaks ehk rahvakeeli “laisaks silmaks”. Sellisel juhul ei ole probleem ainult silmas endas, vaid selles, kuidas aju ühe silma infot kasutab.

Mida varem sellised probleemid avastatakse ja nendega tegeletakse, seda parem on tavaliselt võimalus nägemise arengut toetada.

 

Kas laps peab prille kandma kogu aeg?

See sõltub lapse nägemisest ja prilliretseptist.

Mõni laps peab prille kandma kogu päeva. Mõnel juhul on prille vaja rohkem koolis, lugemisel, ekraani vaadates või kindlates tegevustes. Täpse kandmissoovituse annab spetsialist, sest see sõltub lapse vanusest, retseptist ja sellest, miks prillid määrati.

Oluline on juhistest kinni pidada. Kui prillid on ette nähtud kandmiseks kogu päeva vältel, ei piisa sellest, kui laps paneb need ette mõneks minutiks või ainult siis, kui vanem meelde tuletab.

Alguses võib prillidega harjumine võtta aega. See on normaalne. Mõni laps võtab prillid kohe omaks, teine vajab rohkem julgustamist ja rahulikku harjutamist.

Kuidas aidata lapsel prillidega harjuda?

Kõige rohkem aitab vanema rahulik ja positiivne suhtumine. Kui vanem räägib prillidest kui millestki tavalisest ja kasulikust, võtab ka laps need kergemini omaks.

Ära ütle lapsele, et prillid on “probleem” või “nüüd peab kahjuks kandma”. Parem on selgitada lihtsalt:

• “Need aitavad sul paremini näha.”
• “Su silmad ei pea siis nii palju pingutama.”
• “Prillid aitavad sul lugeda, mängida ja õppida.”

Lapsel võiks olla võimalus prilliraamide valimisel kaasa rääkida. Kui raamid meeldivad, on neid palju lihtsam kanda. Samuti on oluline, et prillid istuksid mugavalt: need ei tohiks vajuda ninale, suruda kõrva tagant ega segada liikumist.

Kui prillid vajuvad, hõõruvad või laps võtab neid pidevalt eest ära, ei pruugi põhjus olla vastumeelsus. Mõnikord vajab raam lihtsalt kohendamist.

Mida teha, kui laps ei taha prille kanda?

Kõigepealt tasub jääda rahulikuks. Sundimine ja pahandamine teevad prillidest lapse jaoks kiiresti ebameeldiva teema.

Alustada võib väikeste sammudega. Pane prillid ette rahuliku tegevuse ajal, näiteks raamatu vaatamisel, joonistamisel või multika vaatamisel. Kiida last, kui ta prille kannab. Tee prillidest osa tavalisest päevast, mitte eraldi “võitlust”. Lisaks võid tutvusringkonnas lapsele kedagi meelde tuletada, kes prille igapäevaselt kannab. 

Hea nipp on siduda prillid kindla rutiiniga: hommikul riidesse, hambad pestud, prillid ette. Kui prillid on lapse igapäeva osa, muutuvad need kiiresti sama loomulikuks kui jalanõud või jope.

Kui laps kurdab, et prillidega on halb, pilt on imelik või pea hakkab valutama, tasub sellest spetsialistile teada anda. Mõnikord vajab laps lihtsalt harjumisaega, aga vahel tuleb üle kontrollida ka raamide istuvus või prilliklaaside sobivus.

Kas prillid teevad silmad “laisaks”?

Ei tee.

See on üks levinumaid hirme, kuid prillid ei muuda silmi nõrgemaks ega “laisemaks”. Prillid aitavad silmadel näha selgemalt ja vähendavad liigset pingutust.

Kui laps vajab prille, aga ei kanna neid, ei õpi silmad sellepärast paremini nägema. Vastupidi, laps võib lihtsalt rohkem pingutada, väsida kiiremini või näha jätkuvalt uduselt.

Prillid ei ole lapse silmade eest töö ära tegemine. Need annavad silmadele õige toe, et nägemine saaks olla võimalikult selge ja mugav.

Millal tasub uuesti kontrolli tulla?

Lapse nägemine võib kasvades muutuda, seetõttu on järelkontrollid väga olulised. Kontrolli sagedus sõltub lapse vanusest, prilliretseptist ja optometristi või silmaarsti soovitusest.

Kindlasti tasub ühendust võtta varem, kui:

• laps ei taha prille üldse kanda;
• prillid vajuvad, suruvad või tekitavad ebamugavust;
• laps kurdab prillidega peavalu või udusemat pilti;
• silmad hakkavad rohkem kissitama või üks silm kipub kõrvale vaatama;
• õpetaja märkab, et laps ei näe tahvlile;
• lapsel on lugemisel, kirjutamisel või keskendumisel varasemast rohkem raskusi.

Vahel piisab lihtsast raamide kohendamisest. Mõnikord on vaja nägemist uuesti kontrollida.

Kokkuvõte: prillid aitavad lapsel näha ja areneda

Kui lapsele kirjutatakse prillid, on sellel põhjus. See ei tähenda, et lapse silmadega oleks midagi hirmutavat lahti, ega seda, et ta peab kogu elu prille kandma. See tähendab, et praegu vajavad tema silmad selgemaks ja mugavamaks nägemiseks tuge.

Lapse jaoks võib prillidega avaneda täiesti uus maailm: tahvel on selgem, raamatud on mugavamad, mängimine on lihtsam ja silmad ei pea nii palju pingutama.

Vanema ülesanne on aidata lapsel prillidega rahulikult harjuda ja hoida prillide kandmine võimalikult positiivse kogemusena.

Kui kahtlustad, et laps ei näe hästi või kui lapsele on prillid välja kirjutatud ja viimast kontrolli ei mäleta, on kindlasti aeg pöörduda vastuvõtule.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.