“Kas mu laps peab tõesti prille kandma? Ta on ju alles nii noor.”

See on küsimus, mida paljud lapsevanemad küsivad siis, kui optometrist või silmaarst soovitab lapsele esimesi prille. See on täiesti arusaadav. Prillid võivad vanemale tunduda suure muutusena ja seda eriti siis, kui laps ise ei ole kunagi öelnud, et ta halvasti näeb.

Tegelikult ei oska lapsed sageli oma nägemisprobleemi ise märgata. Kui laps on terve elu näinud maailma veidi uduselt, võibki see tema jaoks tunduda täiesti tavaline. Ta ei pruugi teada, et tahvlil olev tekst võiks olla selgem, raamatu lugemine mugavam või pallimäng lihtsam.

Seepärast ei ole lapse prillid märk sellest, et midagi on “väga halvasti”. Vastupidi, prillid aitavad lapse silmadel ja nägemisel areneda.

Prillid ei ole karistus, vaid tugi

Kui lapsele kirjutatakse prillid, ei tehta seda kunagi niisama. Lapsele ei määrata prille “igaks juhuks” ega sellepärast, et laps on veidi väsinud või ei lugenud kontrollis kõiki tähti õigesti.

Prillid määratakse siis, kui lapse silmad vajavad nägemiseks tuge.

See tugi võib olla vajalik mitmel põhjusel. Laps võib olla kaugnägev, lühinägev või tal võib olla astigmatism. Mõnikord on kahe silma nägemine erinev, mistõttu üks silm teeb rohkem tööd kui teine. Vahel võivad prillid aidata ka silmade koostööd parandada või toetada nõrgema silma arengut.

Täiskasvanu jaoks tähendavad prillid enamasti seda, et pilt muutub selgemaks. Lapse puhul on asi sageli veel olulisem: lapse nägemissüsteem alles areneb. Kui silmad ei saa varakult piisavalt selget pilti, võib see mõjutada seda, kuidas aju nägemist töötleb.

Just seetõttu on oluline prillisoovitust mitte eirata.

“Aga ta ei kurda, et ta ei näe”

See on väga tavaline.

Lapsed ei pruugi öelda: “Ma ei näe hästi.” Selle asemel võivad märgid olla palju peenemad.

Näiteks võib laps:

• silmi kissitada;
• istuda televiisorile või tahvlile väga lähedal;
• väsida lugedes kiiresti;
• vältida joonistamist, puslesid või raamatuid;
• kallutada pead ühele poole;
• hõõruda sageli oma silmi;
• kurta peavalu või silmade väsimust;
• kaotada lugedes järge;
• olla rahutum tegevustes, mis nõuavad lähedale vaatamist.

Mõnikord ei ole ka neid märke. Laps võib käituda täiesti tavaliselt, sest tema jaoks ongi udune nägemine “normaalne”. Kontrollis selgub aga, et prillidega saaks ta näha palju selgemalt ja pingutuseta.

Miks on lapse jaoks prillide kandmine oluline?

Lapse prillide eesmärk ei ole ainult see, et ta täna paremini näeks. Sageli on eesmärk toetada ka nägemise arengut.

Kui laps vajab prille, aga ei kanna neid, võivad silmad teha rohkem tööd kui vaja. See võib põhjustada silmade väsimust, peavalu, keskendumisraskust või ebamugavust lugemisel ja õppimisel.

Mõnel juhul võib prillide kandmine aidata ennetada või ravida ka olukorda, kus üks silm jääb teisest nõrgemaks. Seda nimetatakse amblüoopiaks ehk rahvakeeli “laisaks silmaks”. Sellisel juhul ei ole probleem ainult silmas endas, vaid selles, kuidas aju ühe silma infot kasutab.

Mida varem sellised probleemid avastatakse ja nendega tegeletakse, seda parem on tavaliselt võimalus nägemise arengut toetada.

Kas laps peab prille kandma kogu aeg?

See sõltub lapse nägemisest ja prilliretseptist.

Mõni laps peab prille kandma kogu päeva. Mõnel juhul on prille vaja rohkem koolis, lugemisel, ekraani vaadates või kindlates tegevustes. Täpse kandmissoovituse annab spetsialist, sest see sõltub lapse vanusest, retseptist ja sellest, miks prillid määrati.

Oluline on juhistest kinni pidada. Kui prillid on ette nähtud kandmiseks kogu päeva vältel, ei piisa sellest, kui laps paneb need ette mõneks minutiks või ainult siis, kui vanem meelde tuletab.

Alguses võib prillidega harjumine võtta aega. See on normaalne. Mõni laps võtab prillid kohe omaks, teine vajab rohkem julgustamist ja rahulikku harjutamist.

Kuidas aidata lapsel prillidega harjuda?

Kõige rohkem aitab vanema rahulik ja positiivne suhtumine. Kui vanem räägib prillidest kui millestki tavalisest ja kasulikust, võtab ka laps need kergemini omaks.

Ära ütle lapsele, et prillid on “probleem” või “nüüd peab kahjuks kandma”. Parem on selgitada lihtsalt:

• “Need aitavad sul paremini näha.”
• “Su silmad ei pea siis nii palju pingutama.”
• “Prillid aitavad sul lugeda, mängida ja õppida.”

Lapsel võiks olla võimalus prilliraamide valimisel kaasa rääkida. Kui raamid meeldivad, on neid palju lihtsam kanda. Samuti on oluline, et prillid istuksid mugavalt: need ei tohiks vajuda ninale, suruda kõrva tagant ega segada liikumist.

Kui prillid vajuvad, hõõruvad või laps võtab neid pidevalt eest ära, ei pruugi põhjus olla vastumeelsus. Mõnikord vajab raam lihtsalt kohendamist.

Mida teha, kui laps ei taha prille kanda?

Kõigepealt tasub jääda rahulikuks. Sundimine ja pahandamine teevad prillidest lapse jaoks kiiresti ebameeldiva teema.

Alustada võib väikeste sammudega. Pane prillid ette rahuliku tegevuse ajal, näiteks raamatu vaatamisel, joonistamisel või multika vaatamisel. Kiida last, kui ta prille kannab. Tee prillidest osa tavalisest päevast, mitte eraldi “võitlust”. Lisaks võid tutvusringkonnas lapsele kedagi meelde tuletada, kes prille igapäevaselt kannab. 

Hea nipp on siduda prillid kindla rutiiniga: hommikul riidesse, hambad pestud, prillid ette. Kui prillid on lapse igapäeva osa, muutuvad need kiiresti sama loomulikuks kui jalanõud või jope.

Kui laps kurdab, et prillidega on halb, pilt on imelik või pea hakkab valutama, tasub sellest spetsialistile teada anda. Mõnikord vajab laps lihtsalt harjumisaega, aga vahel tuleb üle kontrollida ka raamide istuvus või prilliklaaside sobivus.

Kas prillid teevad silmad “laisaks”?

Ei tee.

See on üks levinumaid hirme, kuid prillid ei muuda silmi nõrgemaks ega “laisemaks”. Prillid aitavad silmadel näha selgemalt ja vähendavad liigset pingutust.

Kui laps vajab prille, aga ei kanna neid, ei õpi silmad sellepärast paremini nägema. Vastupidi, laps võib lihtsalt rohkem pingutada, väsida kiiremini või näha jätkuvalt uduselt.

Prillid ei ole lapse silmade eest töö ära tegemine. Need annavad silmadele õige toe, et nägemine saaks olla võimalikult selge ja mugav.

Millal tasub uuesti kontrolli tulla?

Lapse nägemine võib kasvades muutuda, seetõttu on järelkontrollid väga olulised. Kontrolli sagedus sõltub lapse vanusest, prilliretseptist ja optometristi või silmaarsti soovitusest.

Kindlasti tasub ühendust võtta varem, kui:

• laps ei taha prille üldse kanda;
• prillid vajuvad, suruvad või tekitavad ebamugavust;
• laps kurdab prillidega peavalu või udusemat pilti;
• silmad hakkavad rohkem kissitama või üks silm kipub kõrvale vaatama;
• õpetaja märkab, et laps ei näe tahvlile;
• lapsel on lugemisel, kirjutamisel või keskendumisel varasemast rohkem raskusi.

Vahel piisab lihtsast raamide kohendamisest. Mõnikord on vaja nägemist uuesti kontrollida.

Kokkuvõte: prillid aitavad lapsel näha ja areneda

Kui lapsele kirjutatakse prillid, on sellel põhjus. See ei tähenda, et lapse silmadega oleks midagi hirmutavat lahti, ega seda, et ta peab kogu elu prille kandma. See tähendab, et praegu vajavad tema silmad selgemaks ja mugavamaks nägemiseks tuge.

Lapse jaoks võib prillidega avaneda täiesti uus maailm: tahvel on selgem, raamatud on mugavamad, mängimine on lihtsam ja silmad ei pea nii palju pingutama.

Vanema ülesanne on aidata lapsel prillidega rahulikult harjuda ja hoida prillide kandmine võimalikult positiivse kogemusena.

Kui kahtlustad, et laps ei näe hästi või kui lapsele on prillid välja kirjutatud ja viimast kontrolli ei mäleta, on kindlasti aeg pöörduda vastuvõtule.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.  

Suvel veedavad lapsed tavaliselt rohkem aega õues ja see on nende silmadele väga kasulik.

Õues mängimine, loomulik päevavalgus ja kaugusesse vaatamine annavad silmadele vaheldust, mida kooliaasta jooksul sageli napib. Kui suur osa päevast möödub lugedes, õppides või ekraani vaadates, saavad silmad palju lähitöö koormust. Suvel on seda tavaliselt vähem.

Teadusuuringud on näidanud, et rohkem õues veedetud aega on seotud väiksema müoopia ehk lühinägevuse tekkeriskiga. See tähendab, et päevavalgus ja õues olemine võivad aidata lapse silmade normaalset arengut toetada.

See ei tähenda, et suvi “raviks” müoopiat. Küll aga on rohkem õues veedetud aega üks lihtsamaid harjumusi, mis aitab laste silmade tervist toetada.

Mis on müoopia?

Müoopia ehk lühinägevus on nägemishäire, mille korral inimene näeb hästi lähedale, kuid kaugemal olevad objektid on udused. See juhtub, kui silm on keskmiselt pikem, mistõttu langeb valgus võrkkesta ette, mitte täpselt sellele. Tulemuseks on hägune kujutis kaugel asuvatest objektidest – näiteks tahvlitekst, inimeste näod, bussinumbrid või liiklusmärgid.

Müoopia tekib enamasti lapsepõlves ning sageli progresseerub see kasvuperioodil.

Laps võib müoopia korral hakata tahvlit halvemini nägema, televiisorile lähemale istuma, silmi kissitama või kurta, et kaugemal olev tekst ei ole selge.

Müoopia ei ole ainult prillide kandmise küsimus. Kui lühinägevus süveneb kiiresti või jõuab teatud tasemeni, võib see hilisemas elus suurendada teatud silmahaiguste riski. Seetõttu on oluline märgata muutusi lapse nägemises varakult ja toetada silmade arengut.

Loe müoopia kohta rohkem SIIT.

Kuidas on õues olemine silmadele kasulik?

Õues viibimisel on mitu silmadele kasulikku külge.

Esiteks on loomulik päevavalgus oluliselt tugevam kui tavaline siseruumide valgustus. Arvatakse, et päevavalgus mõjutab silma arenguga seotud protsesse ning aitab vähendada müoopia tekkeriski.

Teiseks vaatavad lapsed õues olles sagedamini kaugusesse. Silmad ei pea kogu aeg keskenduma lähedal asuvale ekraanile, raamatule või vihikule. See annab silmadele vaheldust ja vähendab pika järjestikuse lähitöö koormust.

Kolmandaks kaasneb õues olemisega sageli rohkem liikumist, mängu ja loomulikku puhkust ekraanidest. See kõik toetab lapse üldist heaolu ja ka silmade tervist.

Kas päevavalgus aeglustab müoopia süvenemist?

Päevavalguse ja õues veedetud aja mõju müoopiale on uuritud, kuid oluline on teha vahet kahel asjal: müoopia tekke ennetamine ja juba olemasoleva müoopia progresseerumise aeglustamine.

Uuringud näitavad, et rohkem õues veedetud aega aitab vähendada müoopia tekkeriski lastel, kellel lühinägevust veel ei ole. See tähendab, et õues olemine võib aidata müoopia algust edasi lükata või selle tekkimise tõenäosust vähendada.

Juba olemasoleva müoopia puhul on õues olemine samuti silmadele kasulik ja võib aeglustada müoopia süvenemist, kuid seda ei tohiks käsitleda ainsa müoopia kontrolli all hoidmise või isegi ravimeetodina. Kui lapsel on müoopia juba diagnoositud ja see süveneb, tasub kindlasti arutada spetsialistiga sobivaid võimalusi müoopia progresseerumise pidurdamiseks.

Õues olemine on väga hea igapäevane harjumus, kuid vajadusel võivad lisaks olla vajalikud spetsiaalsed prilliklaasid, kontaktläätsed või muud spetsialisti soovitatud lahendused.

Kui palju peaks laps õues olema?

Hea praktiline eesmärk on vähemalt 1,5–2 tundi päevas.

Silmadele on kasulik ka täiesti tavaline õues mängimine, jalutamine, rattasõit, pallimäng, rannas olemine või perega pargis jalutamine. 

Näiteks võiks suvel lapse päevakavasse loomulikult kuuluda:

• hommikune või õhtune õues mängimine;
• jalutuskäik või rattasõit;
• mänguväljaku või pargi külastus;
• planeeritud pikem paus ekraanidest ja tubastest tegevustest;
• pere ühine õues veedetud aeg.

Piisab juba sellest, et lapse jaoks muutuks suvel õues olemine igapäevaseks harjumuseks.

Päikese käes peab silmi siiski kaitsma

Kuigi päevavalgus ja õues viibimine on silmade arengule kasulikud, ei tähenda see, et laps peaks viibima tunde päikese käes ilma silmi kaitsmata.

Suvel on oluline mõelda ka UV-kaitsele. Lapse silmad vajavad kvaliteetseid päikeseprille, mis kaitsevad UVA- ja UVB-kiirguse eest. Päikeseprillide puhul tasub otsida märgistust UV400 või 100% UV-kaitse.

Samuti on abiks nokamüts või laia äärega müts, eriti keskpäevase tugeva päikese ajal.

Eesmärk ei ole vältida päevavalgust, vaid leida tervislik tasakaal: laps võiks veeta rohkem aega õues, kuid tugeva päikese korral peaksid silmad olema kaitstud.

Nägemisuuringutesse on saabunud värske valik päikeseprille nii täiskasvanutele kui lastele. Sooduskoodiga MARIEL20 saad juunis kõik päikeseprillid 20% soodsamalt!

Vähem järjestikust ekraaniaega, rohkem puhkust 

Õues viibimine on oluline, kuid silmade tervist toetab ka see, kui laps ei veeda liiga pikka aega järjest ekraani, raamatu või vihiku taga. 

Kui laps loeb, õpib, joonistab või kasutab ekraani, võiks ta teha regulaarselt pause. Hea harjumus on vaadata aeg-ajalt kaugusesse ja anda silmadele puhkust.

Eriti oluline on see kooliaasta jooksul, kui lähitööd on rohkem. Suvi on aga hea aeg, et luua tervislikumad harjumused: rohkem õues viibimist, vähem pikki ekraaniseansse ja rohkem vaheldust silmadele.

Millal peaks lapse nägemist kontrollima?

Lapse nägemist tasub kontrollida siis, kui märkad, et ta:

• kissitab silmi kaugemale vaadates;
• istub telerile või ekraanile väga lähedale;
• kurdab peavalu või silmade väsimust;
• ei näe hästi kaugemal olevaid objekte;
• hõõrub sageli silmi;
• väldib lugemist või keskendumist nõudvaid tegevusi.

Samuti tasub nägemist regulaarselt kontrollida juhul, kui peres esineb müoopiat. Lühinägevus on pärilik ning varajane märkamine aitab paremini jälgida, kas ja kui kiiresti nägemine muutub.

Kokkuvõte: suvi on hea aeg laste silmade toetamiseks

Rohkem õues veedetud aega on üks lihtsamaid ja loomulikumaid viise, kuidas toetada laste silmade tervist ning vähendada müoopia tekkeriski. See ei asenda regulaarset nägemiskontrolli ega spetsialisti soovitusi, kui müoopia on juba tekkinud. Küll aga on see igapäevane harjumus, millel võib olla lapse silmade arengule oluline positiivne mõju.

Seega tasub suvel teha üks lihtne otsus: rohkem õues viibimist, rohkem päevavalgust ja rohkem silmadele vajalikku vaheldust.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.  

Kevadine päike tundub pärast pikka talve eriti ere. Päevad lähevad pikemaks, veedame rohkem aega õues ning silmad saavad rohkem koormust, kui esmapilgul arvata oskame.

UV-kiirgus jõuab meieni eriti intensiivselt just kevadel ning silmade jaoks on oluline mitte ainult see, kui soe õues on, vaid kui ere on valgus ja kui palju UV-kiirgust keskkonnas on.

Sageli seostatakse UV-kaitset päikesekreemiga, kuid ka silmad vajavad kaitset. Liigne UV-kiirgus võib põhjustada silmade ärritust, punetust ja valgustundlikkust ning mõnel juhul ka ajutist sarvkesta “päikesepõletust”. Pikema aja jooksul võib korduv kokkupuude mõjutada silma kudesid ning suurendada erinevate silmapõhja haiguste riski.

Miks kevadine päike võib silmi häirida?

Kevadel on päike sageli madalamal ja paistab otse silma. Lisaks peegeldub UV-kiirgus ja ere valgus tugevalt heledatelt pindadelt, näiteks lumelt, veepinnalt ja heledalt asfaldilt. Seetõttu võib silmade koormus olla suur ka siis, kui väljas ei ole veel täielikult suvi.

Pilves ilm ei tähenda automaatselt, et UV-kiirgust ei ole. Osa UV-kiirgusest jõuab maapinnale ka siis, kui me päikest otseselt ei näe ja on pilvine.

Kuidas päikeseprille valida?

Oluline ei ole ainult see, et klaas oleks tume. Silmade kaitse tuleb UV-filtrist. Lihtsalt tumedad klaasid ilma UV-kaitseta on suisa ohtlikud, sest pupill tumeda klaasi taga laieneb ja silma jõuab rohkem kahjulikku kiirgust.

Hea päikeseprill:

• pakub 100% UV-kaitset
• istub mugavalt ja katab silma piisavalt laialt
• sobib konkreetseks tegevuseks (autojuhtimine, sport, igapäevane õues olemine)

UV-kiirgus ja lapsed

Kui täiskasvanud mõtlevad päikeseprillidele üha rohkem, siis laste puhul jääb see teema tihti tagaplaanile. Samas on just lastel silmade loomulik “filtri” osa – silmalääts – läbipaistvam ning seetõttu jõuab UV-kiirgus otse silmapõhja.. Lisaks veedavad lapsed sageli palju aega õues, just kõige eredamal ajal.

See ei tähenda, et peaksid kohe muretsema, vaid tasub teha lihtne ennetav samm: harjutada last päikeseprille kandma samamoodi nagu mütsi või päikesekreemi kasutama.

Millal tasub silmadele rohkem tähelepanu pöörata?

Kui märkad endal või lapsel:

• silmade kipitust või punetust pärast õues olemist
• tugevat valgustundlikkust
• peavalu, mis tekib ereda valgusega
• pidevat silmade kissitamist päikese käes

siis tasub teema üle vaadata ja vajadusel tulla kontrolli.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.  

Märts on töökoha silmatervise kuu. Selle raames otsustasime rääkida ühest kõige tavalisemast murest, mida kuuleme nii kontoritöötajatelt kui ka täpsust nõudva töö tegijatelt: silmade väsimisest tööpäeva jooksul.

Kas päeva lõpuks kipitavad silmad, pea on raske ja keskendumine hajub? Paljud peavad seda lihtsalt pika tööpäevaga kaasnevaks normaalseks sümptomiks, kuid sageli on põhjus hoopis silmade ülekoormuses.

Töökoha silmatervis ei tähenda enam ammu ainult kaitseprilide kasutamist. Ka kontoritöötaja silmad töötavad intensiivselt, sageli lausa 7–9 tundi järjest.

Mis juhtub silmadega pika tööpäeva jooksul?

1. Pidev lähifookus koormab silmalihaseid

Ekraanitöö tähendab, et silmad peavad hoidma fookust ühel kindlal kaugusel. Selle eest vastutavad väikesed silmasisesed lihased. Kui nad töötavad pikalt ilma pausita, tekib pinge – tulemuseks on silmade väsimus ja peavalu.

2. Me pilgutame vähem

Tavaliselt pilgutab inimene umbes 15–20 korda minutis. Ekraani vaadates võib see number langeda poole võrra. Tulemuseks on kuivus, kipitus ja kriipiv tunne silmades.

3. Vale prillitugevus süvendab probleemi

Kui nägemine ei ole täielikult korrigeeritud või prillid ei sobi konkreetseks tööks (nt kuvarikaugus erineb tavapärasest lugemiskaugusest), peavad silmad tegema lisatööd. See ei pruugi anda kohe tunda, kuid päeva lõpuks võib olla silmad väsimus üpriski märgatav.

4. Kehahoiak ja monitori asend mängivad rolli

Kui monitor on liiga madalal, liiga kõrgel või valgustus ei ole sobiv, hakkab sinu keha kompenseerima – sa kummardud ekraanile lähemale, tõstad lõuga või kissitad silmi. See koormab lisaks silmadele ka sinu kaela ja õlgu.

5 lihtsat märki, et silmad on tööpäevast ülekoormatud:

• Päeva lõpus esineb silmade kipitust või kuivust
• Peavalu tekib just tööpäeva teises pooles
• Tekst muutub udusemaks
• Pead ekraanile lähemale liikuma
• Keskendumine halveneb kiiremini kui varem

Kui need sümptomid korduvad, ei ole enam tegemist lihtsalt väsimusega.

Kuidas antud probleeme lahendada?

20-20-20 reegel võib kõlada juba üpriski ülepaisutatuna, kuid tegelikult võib sellel lihtsal ja igapäevasel soovitusel olla suur mõju. Reegel ütleb, et vaata iga 20 minuti järel 20 sekundit vähemalt 6 meetri kaugusele.

Teadvusta pilgutamist ja hoia õhuniiskus piisav. Kontoriruumides on sageli keeruline ise õhuniiskust reguleerida, kuid vajadusel saad paluda tellida oma ruumi õhuniisutaja. Kui töötad kodukontoris, jälgi kindlasti õhuniiskust just nendes ruumides, kus sa ekraani kõige enam kasutad. 

Kontrolli, kas monitori kõrgus ja kaugus on õiged.

• Ekraani ülaserv peab olema silmade kõrgusel või veidi madalamal, et vältida kummardamist. 
• Monitor peaks asetsema umbes käeulatuses.
• Ekraan peaks olema kergelt tahapoole kallutatud.
• Monitor peaks olema sinu ees, et vältida pidevat kaela keeramist.

Tööks mõeldud prillid erinevad sageli igapäevastest prillidest. Näiteks võib arvutitöö jaoks vajalik fookuskaugus olla teistsugune kui lugemiseks või autojuhtimiseks.

Millal tulla nägemiskontrolli?

• Kui tööpäeva lõpus esineb regulaarselt silmade väsimust
• Kui viimasest kontrollist on möödas rohkem kui 2 aastat
• Kui töö iseloom on muutunud (nt on lisandunud rohkem ekraanitööd)
• Kui esinevad kaebused, mis segavad igapäevatööd

Õigesti korrigeeritud nägemine vähendab väsimust, parandab keskendumist ja aitab hoida töövõimet.

Kokkuvõte

Silmade väsimus ei ole paratamatu osa tööpäevast. Sageli on see märk, et silmad teevad rohkem tööd, kui peaksid.

Töökoha silmatervis algab teadlikkusest – ja vajadusel professionaalsest nägemiskontrollist.

Kui tunned, et sinu silmad võiksid tööpäeva lõpus vähem pinges olla, tasub olukord üle vaadata.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.  

Müoopia ehk lühinägevus on Eestis üha sagedasem nägemisprobleem nii lastel kui ka täiskasvanutel. Sageli märgatakse seda alles siis, kui kauguses olevad detailid muutuvad uduseks või laps hakkab koolis kissitades tahvlit vaatama. Kuigi prillid parandavad nägemisteravust, ei tähenda see automaatselt, et müoopia areng oleks kontrolli all.

Selles artiklis selgitame:

• mis on müoopia ja miks see tekib,
• miks müoopia süvenemist ei tasu alahinnata,
• millised on tänapäevased müoopia pidurdamise võimalused,
• millal ja miks tulla nägemisuuringule.

Mis on müoopia ehk lühinägevus?

Müoopia tähendab, et silm fokusseerib kujutise võrkkesta ette, mitte võrkkestale. Selle põhjuseks on enamasti silmamuna liigne pikenemine või silma optilise süsteemi liiga tugev murdumisjõud. Tulemuseks on nägemine, mis on udune just kaugele vaadates ja lähedale nägemine püsib hea.
Kuid müoopia ei ole pelgalt nägemisteravuse küsimus. Eriti lastel on tegemist olukorraga, mis võib aja jooksul süveneda ja mõjutada silmade tervist ka täiskasvanueas.

Miks müoopia tekib? 

Müoopia kujunemisel on kaks peamist tegurit: pärilikkus ja keskkond.

Peamised müoopia riskitegurid:

• lühinägevus vanematel,
• vähene õues viibimine ja vähene loomulik päevavalgus,
• rohke lähitöö (lugemine, õppimine, ekraanid),
• ebapiisav vaatamiskauguste vaheldus.

Uuringud näitavad, et lastel, kes veedavad vähem aega õues, on suurem risk müoopia tekkeks ja süvenemiseks. Päevavalgus ja kaugusesse vaatamine aitavad kaasa silma normaalsele arengule.

Miks on müoopia süvenemine probleem?

Levinud eksiarvamus on, et müoopia tähendab lihtsalt tugevamaid prille. Tegelikkuses on suurem müoopia seotud kõrgema riskiga mitmete silmahaiguste tekkeks, sealhulgas:müoopilised muutused silmapõhjas.

• võrkkesta irdumine,
• glaukoom,
• müoopilised muutused silmapõhjas. (kuivus, väsimus, liigne ekraaniaeg)

Mida suuremaks miinus kasvab, seda suurem on risk hilisemateks tüsistusteks. Seetõttu on müoopia kontrollimine oluline eelkõige laste ja noorukite puhul.

Müoopia lastel. Miks on varajane sekkumine oluline?

Lapse silm on arengujärgus ning just see teeb müoopia pidurdamise võimalikuks. Kui lühinägevus algab varakult ja süveneb kiiresti, jõuab laps täiskasvanuikka sageli juba suurema miinusega. Varajane sekkumine aitab:

• aeglustada müoopia progresseerumist,
• vähendada tulevast miinuse suurust,
• hoida silmade tervist pikemas perspektiivis.

Müoopia pidurdamise võimalused

Müoopia kontrolli all hoidmiseks ei ole üht universaalset lahendust. Sobiv meetod sõltub vanusest, müoopia suurusest, selle muutumise kiirusest ja igapäevastest harjumustest.

Müoopiat pidurdavad prilliklaasid

Spetsiaalsed prilliklaasid on loodud nii, et need korrigeerivad nägemist ja samal ajal mõjutavad võrkkestale langevat kujutist viisil, mis aitab omakorda pidurdada silmamuna pikenemist.

Müoopiat pidurdavad kontaktläätsed

Teatud pehmed kontaktläätsed ning ööläätsed (ortokeratoloogia) võivad aidata müoopia süvenemist aeglustada. Need vajavad kindlasti enne kasutamist spetsialisti konsultatsiooni ja regulaarset jälgimist.

Elustiili roll müoopia kontrolli all hoidmisel

Kuigi elustiili muutused üksi ei peata müoopiat, on neil oluline toetav mõju. Meie soovitus:

• vähemalt 1,5–2 tundi päevas õues viibimist,
• regulaarseid pause lähitöös,
• teadlikku ekraaniaja piiramist lastel.

Parima tulemuse annab sageli mitme lahenduse kombineerimine.

Müoopia täiskasvanutel

Täiskasvanueas silma kasv küll stabiliseerub, kuid müoopia võib siiski süveneda, eriti suure ekraanikoormuse ja pideva lähitöö korral. Regulaarne nägemisuuring aitab tagada õige prilliretsepti, avastada varakult silmapõhja muutusi ning vähendada silmade väsimust ja ülekoormust.

Millal tulla nägemisuuringule?

Soovitatav on pöörduda nägemisuuringule, kui:

• laps kissitab või hoiab lugemismaterjali väga lähedal,
• müoopia süveneb kiiresti,
• oled varasemast teadlik, et sinu prilliretsept muutub igal aastal,
• esinevad sagedased peavalud või silmade väsimus.

Nägemisuuring annab tervikliku ülevaate silmade seisundist ja aitab planeerida sobiva lahenduse ka tulevikku silmas pidades.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.