Silmasisene melanoom – teke, sümptomid ja ravi
Kasvaja on üks kõige tõsisemaid haigusi, mis inimest võib tabada. Kahjuks ei jää sellest puutumata ka silmad, kus võib kasvaja teke tuua kaasa tõsiseid tagajärgi inimese elukvaliteedile. Kõige sagedasem nägemist mõjutav kasvaja on silmasisene melanoom, mida esineb enam heleda naha ja silmadega inimestel. Kuigi haiguse tekkes mängivad rolli ka geneetilised tegurid, on melanoom haruldane ja tavaliselt avastatakse see juhuslikult silmapõhja kontrolli käigus. Varajane avastamine on oluline, et haigust kiiresti ravida ja vältida levimist teistesse kehaosadesse.
Selles blogipostituses teeme ülevaate silmasisese melanoomi tekkest, sümptomitest ja võimalikust ravist.
Silmasisene melanoom: teke
Silmasisene melanoom ehk okulaarne melanoom on saab alguse silma pigmendirakkude kontrollimatust paljunemisest. See võib tekkida erinevates silma piirkondades, näiteks ripskehas, iirisel või vikerkestal. Kuigi silmasisese melanoomi täpne tekkepõhjus ei ole teada, mängivad rolli geneetiline eelsoodumus ja keskkonnafaktorid. Riskifaktoriteks on eelkõige hele nahk ja silmad ning raskesti päevitus nahatüüp. Lisaks silma iirisel asuvad sünnimärgid.
Siinkohal on oluline esile tuua silmade kaitsmise vajalikkust liigse UV-kiirguse eest, mille osas on heledad silmad teistest tundlikumad. Pooltel, kuid siiski mitte kõigil, haigestunutel on leitud ka geneetiline muudatus 3. kromosoomis. Melanoomi avastamisel uuritakse kindlasti selle geneetilist faktorit, kuna see aitab määrata haiguse prognoosi ning annab sisendi personaalseteks ravivõteteks.
Kuidas tunda ära silmasisese melanoomi sümptomeid?
Haigus on salakaval, kuna ei pruugi ennast varajases staadiumis sümptomite kaudu märku anda. Teisalt võivad sümptomid olla mittespetsiifilised, kuna nende teke ja olemus sõltub kasvaja asukohast, suurusest ja kahjusalast. Seega ei pruugi patsient muutustele vajalikku tähelepanu pöörata ja ei jõua õigeaegselt silmapõhja uuringule.
Esimesteks sümptomiteks võivad olla nägemisteravuse langus, silma valu ja ärritus, tume laik vaateväljas või nägemise kaotus. Välistatud ei ole ka nägemismoonutused või sirgete joonte lainetamine. Kui silmasisene melanoom tekib silma põhjas, võib esineda ka silma võrkkesta irdumist, mis annab endast märku valgussähvatustena või hõljumitena. Nägemine muutub aga uduseks, kui melanoom tekib ripskehas ja põhjustab silmaläätse dislokatsiooni.
Silmasisese melanoomi areng võib endaga haiguse hilisemas faasis kaasa tuua metastaasite tekke ehk levimise teistesse organitesse. Selle risk oleneb eelkõige geneetikast ja melanoomi paiknemisest silmas. Kõige sagedamini esineb metastaase maksas, harvem kopsudes, nahal ja luudel.
Silmasisese melanoomi ravi
Haiguse täpne ravi sõltub melanoomi asukohast, suurusest ja staadiumist. Lisaks võetakse raviplaani koostamisel arvesse melanoomi poolt põhjustatud sümptomeid ning teisi kaasuvaid haiguseid. Kuigi väga väikese suurusega melanoomid ei pruugi vajada sekkumist, on oluline nende regulaarne jälgimine, et haiguse süvenemist õigeaegselt pidurdada.
Kõige sagedamini kasutatakse silmasisese melanoomi raviks kiiritus-, laserravi, silma või kasvajaga haaratud silmaosa eemaldamine. Hiljuti kiideti heaks kindlat tüüpi silmamelanoomi raviks immuunravi preparaat – see on sobilik neile, kellel ei ole võimalik melanoomi kirurgiliselt eemaldada ja ei esine metastaase. Ravimi sobilikkust hinnatakse personaalselt raviarsti poolt.
Melanoomi patsientide elumuse määr sõltub haiguse staadiumist selle avastamise ning ravi alguse hetkest. Lokaalse melanoomi puhul on see ca 85%, kuid langeb haiguse jõudmisel teistesse silma osadesse ja organitesse.
Silmamelanoomi progresseerumise pidurdamise ja tõhusa ravi võtmeks on selle varajane avastamine – eriti seetõttu, et haigus ei pruugi väljenduda kindlate sümptomite kaudu. Regulaarne silmapõhja kontroll aitab kindlaks teha kõik silmadega seotud muutused ning avastada mitmeid silmahaigusi enne, kui hakkavad mõjutama meie igapäevast elu.
Aitame hoolitseda sinu silmade hea tervise eest ning ootame sind nägemiskontrolli!
Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/
Või helista nr. +372 5555 8945
Selgem nägemine algab siit
1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud
Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud.
2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas
Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.
3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega
Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.
4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut.
Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.
NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.
5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma
Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad.
6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist
Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist.
Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud
Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu:
- kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees
- kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast
- kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu
- milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)
Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:
- piisab ühevaatelistest klaasidest
- oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid
- või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.
Kokkuvõte
Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.
Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.
+372 55 55 89 45
info@nagemisuuringud.ee
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415
Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415
