12. märtsil on ülemaailme glaukoomi päev. Glaukoom on krooniline silmahaigus, mille tagajärjeks võib olla nägemise kadumine. Seetõttu on päeva eesmärgiks suurendada teadlikkust glaukoomist ja selle olemusest ning suunata inimesi regulaarsesse nägemiskontrolli. Päeva keskseks motoks on “Maailm on helge, päästa oma nägemine” (inglise k the world is bright, save your sight).
Mis on glaukoom?
Glaukoom on silmahaigus, mis mõjutab inimese nägemisnärvi. Selle tulemusena kaob patsientidel järk-järgult perifeerne nägemine ehk kitseneb nägemisväli. Kui glaukoomi ei tuvastata õigeaegselt ja see ei saa vajalikku ravi, süvenevad selle sümptomid ning võib lõppeda nägemise kaotamisega. Suur osa glaukoomist on põhjustatud geneetilise eelsoodumuse tõttu ning enamikel juhtudel on nägemisnärvi kahjustuse põhjustaja silmasisese rõhu tõus.
Glaukoom esineb hinnanguliselt 80 miljonil inimesel üle kogu maailma ning neist vaid pooled on oma haigusest teadlikud. Seda mõjutab ka asjaolu, et glaukoomi diagnoositakse harva alla 40-aastastel – seega, mida vanemaks inimesed elavad, seda suurem on ka tõenäosus enda elu jooksul diagnoos saada. Prognooside kohaselt on 2040. aastaks kaotanud glaukoomi tõttu oma nägemise 22 miljonit inimest.
Kuidas ennetada glaukoomi poolt põhjustatud nägemise kaotust?
Varajases staadiumis glaukoom võib kulgeda asümptomaatiliselt ning patsiendil ei pruugi olla ühtegi kaebust. Siiski saab seda kindlaks teha, kuid vaid silmade süvauuringul. Regulaarne nägemiskontroll kogu elu jooksul on hea nägemise säilitamise võtmekomponent.
Glaukoomi tulemusena juba välja arenenud sümptomeid ehk nägemise hägustumist, nägemisvälja ahenemist ja halode tekkimist ei ole võimalik enam taastada. Vanemad inimesed võivad nägemist mõjutavaid muutusi pidada aga loomulikuks vananemise osaks ning seetõttu ei pruugi nad õigeaegselt valdkonna spetsialisti juurde jõuda. Siinkohal on oluline roll perekonnal, kes saab tekkinud tervisemuresid tähele panna ja appi tulla.
Kuigi glaukoomi poolt põhjustatud silmanärvi kahjustust ei ole võimalik taastada, saab õigeaegse ravi korral sümptomite süvenemist pidurdada. Diagnoosi saamisel määratakse patsiendile ravina hüpotensiivsed silmatilgad, laser- või kirurgiline ravi.
Elu glaukoomiga
Paljud meist peavad ühel hetkel enda elus glaukoomiga paratamatult silmitsi seisma või on lähedalt seotud inimesega, keda see mõjutab. Haigusega toime tulemisel on lisaks patsiendile määratud ravile olulisel kohal ka teatud elustiili muutused. Näiteks suureneb nägemise kahjustumise korral õnnetuste ja kukkumiste risk. Selle vältimiseks tasub teha muudatusi enda kodus: muuta ohtlikumad piirkonnad nagu ukseavad, lauanurgad ja trepid kontrastsemaks, et neid kahjustunud nägemisega paremini tähele panna.
Lisaks tasub jälgida ka tervislikke liikumis- ja toitumisharjumusi, kuid soovitatav on vältida suurte raskuste tõstmist või tegevusi, kus viiakse pea südamest allapoole – seega tegevused, mis suurendavad silma rõhku. Kõige olulisemal kohal on aga tugisüsteem, kes pakub patsiendile vajalikku abi, aitab külastada regulaarselt arsti ning haigusega igapäevaelus toime tulla.
Broneeri endale või oma lähedasele silmapõhja süvauuringu aeg juba täna ning saa glaukoomile võimalikult varakult jaole: https://nagemisuuringud.ee/teenused/#silmapohja-suvauuring
Selgem nägemine algab siit
1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud
Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud.
2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas
Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.
3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega
Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.
4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut.
Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.
NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.
5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma
Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad.
6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist
Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist.
Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud
Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu:
- kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees
- kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast
- kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu
- milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)
Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:
- piisab ühevaatelistest klaasidest
- oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid
- või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.
Kokkuvõte
Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.
Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.
+372 55 55 89 45
info@nagemisuuringud.ee
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415
Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415