fbpx
Migreeni leevendavad filterklaasid

Migreeni leevendavad filterklaasid

Migreeni leevendavad filterklaasid

Filterklaasid kaitsevad silmi, parandavad kontrasti, muutes üksikasjade nägemise, lugemise ja ümbritsevate asjade tajumise lihtsamaks. Filterklaasid vähendavad häirivat sinist valgust, muutes nägemise mugavamaks.

Migreenihoogude ajal võib ereda valguse või teatud valgustite vaatamine põhjustada tugevat ebamugavust ja suurendada peavalu intensiivsust. See seisund on tuntud kui fotofoobia ehk valgustundlikkus. Valgustundlikkus võib olla ka sümptomiks muudele silmahaigustele või neuroloogilistele häiretele, kuid migreen on üks sagedasemaid põhjuseid.

Filterklaasid

Filterklaase on võimalik tellida erinevaid. Väga populaarsed on null klaasidega valmis lahendused, mida on võimalik asetada olemasolevate optiliste prilliklaaside peale. Tellida on võimalik ka optilisi filterklaase, millele võib lisada polariseeritud või fotokroomse filtri.

Kui otsite mugavaid prilliklaase, mis aitavad leevendada valgustundlikkust, on saadaval erinevad võimalused:

  • Toonitud filter prilliklaasid –  võivad aidata vähendada teatud valguse lainepikkuste intensiivsust, mis võivad vallandada näiteks migreeni. Need klaasid on tavaliselt roosaka tooniga ja võivad pakkuda rahustavat efekti, filtreerides välja teatud valgussagedused. Filterklaase on võimalik tellida erineva tumedusastme ja tooniga

  • Polariseeritud klaasid – on loodud pimestamise vähendamiseks ja võivad olla kasulikud valgustundlikkusega inimestele. Need aitavad blokeerida horisontaalselt polariseeritud valgust, mida sageli seostatakse peegeldavate pindade, nagu vesi või lumi, pimestamisega.
  • Fotokroomsed klaasid – on valgusega kohanduvad klaasid, mis tumenevad UV kiirguse toimel ja muutuvad läbipaistvaks siseruumides või vähese valgusega tingimustes. Need klaasid võivad pakkuda täiendavat mugavust, kohanedes automaatselt muutuvate valgustingimustega.

Oluline on konsulteerida optometristiga. Optometristiga koostöös saab välja selgitada täpsed vajadused ning seejärel soovitada sobivaimat filterklaasi.

Õige filtri leidmiseks pöörduge meie optometristi vastuvõtule, et proovida erinevaid klaase ja leida parim lahendus, helista (+372) 5555 8945 ja küsi lisainfot või tule kohale aadressile Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Tallinn. 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Solaariumid ja silmade tervis

Solaariumid ja silmade tervis

Solaariumid ja silmade tervis

Igaüks, kes naudib kena päevitust, peaks olema teadlik solaariumikabiinide riskidest. Need ohud hõlmavad ka silmade tervist. 

Milline on nende mõju silmade tervisele?

UV-kiirgus on alati silmadele kahjulik. Nii nagu me saame päikesepõletuse, kui oleme väljas ilma päikesekaitsekreemita, saavad kahjustada ka meie silmad, iga kord, kui nad puutuvad kokku UV-kiirgusega. Mõju on eluea jooksul kumulatiivne, mis tähendab, et isegi kui hetkel ei paista kahjustusi olevat, võib see aja jooksul suureneda, kui kokkupuude on suurem.

Solaariumi teeb ohtlikuks see, et UV-kiirguse tase on 100 korda suurem kui päikesepaistelisel päeval õues viibides. See võib tõsiselt kahjustada meie nahka, sealhulgas meie silmalaugude õhukest nahka ja see võib kahjustada ka meie silmapõhjasid.

Silmade kinni hoidmisest ei piisa

Isegi silmade tihedalt sulgemine solaariumis ei ole piisav kaitse sellise tugevusega UV-kiirte eest. Lühiajalises perspektiivis võib solaariumis viibimine põhjustada silma probleeme nagu ähmane nägemine, silmade kuivus ja päikesepõletus – jah, ka silmad võivad päikesepõletust saada. Me nimetame seda fotokeratiidiks, kui sarvkest (silma pinda kattev selge kiht) saab päikesepõletuse. Sümptomiteks on sõmer tunne silmalaugude all, nohu, põletustunne ja punetus. Silmade kuivus võib põhjustada ka silmade ärritust ja punetust ning ebapiisav pisaratootmine suurendab silmapõletike tekkimise võimalust.

Solaariumi kasutamise pikaajaline mõju

Korduvad solaariumi külastused võivad põhjustada tõsisemaid silmapõhja probleeme nagu maakuli degeneratsioon ja katarakt. Neid tingimusi seostatakse tavaliselt vanadusega kuid selle põhjuseks on asjaolu, et UV-kiirguse kumulatiivse kahjustuse saavutamiseks kulub tavaliselt aastakümneid. Solaariumis päevitamine võib seda aega märkimisväärselt lühendada.

Maakuli degeneratsioon hõlmab üksikasjaliku keskse nägemise halvenemist, samas kui katarakt tekib siis, kui silmaläätses olevad läbipaistvad valgud kleepuvad kokku, kuni need muutuvad läbipaistmatuks, tuhmuvad värvid ja varjavad lõpuks nägemise täielikult.

Silmade tervis on tähtsam kui nahatoon

Silmade tervis on tähtsam kui nahatoon

Mõne varjundi võrra tumedama nahatooni saavutamine ei ole seda UV-kahjustust väärt, mida see teie nahale ja silmadele võib tekitada. Ei saa inimesi takistada, kui on soov solaariumi külastada (või kui soovitakse päikese kätte minna päevitama), kuid soovitame oma patsientidel tungivalt eelistada silmade ja naha tervist pidevalt muutuvatele ilustandarditele. Kandke kindlasti UV-kiirgust blokeerivaid päikeseprille, kui viibite päeval väljas ja kui lähete solaariumisse päevitama pange alati silmade kaitseks ette kaitseprillid.

Loodame, et elukestev silmade tervis on teie jaoks sama oluline kui meie jaoks!

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Silmad ja allergia

Silmad ja allergia

Silmad ja allergia

Miks on kevadel silmad punased, pundunud ja sügelevad, mida saame teha, et neid ebameeldivaid sümptomeid minimeerida või täielikult vältida ja hooajast maksimumi võtta.

Hooajaliste allergiate käivitajad

Allergiat võivad põhjustada paljud erinevad asjad, alates lemmikloomade kõõmast ja lõpetades parfüümi ja tolmuga. 

Kevade saabumisega on õide puhkenud ka puud ja taimed, mille õietolm võib tundlikele inimestele põhjustada silmade ärritust. Varsti on oodata kase õitsemist, mis on tugev allergeen. Olenevalt ilmastikust algab kase õitsemisperiood aprilli teisest poolest kuni maist ja võib kesta kuni juunini.

Mai lõpus hakkavad õitsema ka kõrrelised. Nende õitsemisperiood kestab kuni suve lõpuni, sest erinevad liigid õitsevad erineval ajal.

Juuli teisest poolest alustab õitsemist veel üks tugevamat allergiat põhjustav taimeperekond, milleks on puju ja mille õitsemisperiood võib kesta kuni septembrini.

Kuidas meie silmad allergeenidele reageerivad

Allergia võib mõjutada silmi ja põhjustada mitmeid ebamugavusi ja sümptomeid. Mõned levinumad silmade allergia sümptomid on järgmised:

  • Sügelus – silmade sügelus on üks levinumaid sümptomeid, mis tekib siis, kui allergeenid satuvad silma.
  • Punetus – allergia võib põhjustada silmade punetust, mis võib olla tingitud silma veresoonte laienemisest.
  • Põletustunne – silmade põletustunne võib olla põhjustatud allergeenidega kokkupuutest ja see võib olla väga ebamugav.
  • Vesised silmad – allergia võib põhjustada liigset pisarate eritumist, mis võib põhjustada vesiseid silmi.
  • Silmade turse – allergia võib põhjustada silmade turset, mis võib põhjustada silmalaugude raskust ja ebamugavustunnet.
  • Silmade kuivus – allergia võib põhjustada silmade kuivust, kuna allergia sümptomid võivad vähendada pisaravedeliku tootmist. 

Allergia sümptomitest vabanemine

Selleks, et vähendada allergia sümptomeid silmades, soovitatakse järgmisi meetodeid:

  • Vältige kokkupuudet allergeenidega nii palju kui võimalik.
  • Peske käsi ja nägu regulaarselt, et vähendada allergeenidega kokkupuudet.
  • Kasutage allergiavastaseid silmatilku, mida saab osta apteegist ilma retseptita.
  • Vältige silmade hõõrumist, see võib sümptomeid halvendada.
  • Kui sümptomid on tõsised, võib arst määrata retseptiravimeid, nagu silmatilgad või suukaudsed ravimid.

Hooajaliste allergiate ennetamine

Allergeenide, nagu õietolm, vältimine võib kevadeti olla väga raske, kuid kokkupuudet on kindlasti võimalik minimeerida. Suurepärane viis selleks on hoida aknad suletuna ning abi võib olla ka päikeseprillide (või tavaliste prillide) kandmisest, loe siit kuidas valida endale sobivad prillid. Kui võimalik, siis proovige olla tuulistel päevadel rohkem siseruumides, õhuseireveebis saab igapäevaselt jälgida õietolmu taset.

On oluline konsulteerida arstiga, kui teil tekivad silmaallergia sümptomid, eriti kui need on tõsised ja häirivad igapäevaelu. Arst võib soovitada ravi, mis aitab vähendada sümptomeid ja leevendada allergia mõju silmadele.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Rasedus ja silmanägemine – millele tähelepanu pöörata?

Rasedus ja silmanägemine – millele tähelepanu pöörata?

Rasedus ja silmanägemine – millele tähelepanu pöörata?

Rasedus ja sellele järgnev imetamisperiood kutsub esile naise kehas mitmeid muutuseid. Kui iiveldamine ning alaseljavalud on tavapärased, siis üllatuslikult mõjutab rasedus ja imetamine ka naise nägemist. Muutused on õnneks siiski tavaliselt minimaalsed ning ajutised. 

Miks nägemine muutub seoses raseduse ja imetamisega? 

Raseduse ajal toimuvad kehas paljud muutused. Sealhulgas hormonaalsed muutused, vereringe suurenemine ja vedelikupeetus. Need muutused võivad mõjutada ka silmi ja nägemist.

Hormonaalsed muutused võivad põhjustada kergeid kõrvale kaldeid nägemises, näiteks hägustumist või udusust. Raseduse ajal toodetakse rohkem progesterooni ja östrogeeni, mis võivad mõjutada ka sarvkesta ja sellega seotud nägemisteravust.

Lisaks võib raseduse ajal suureneda ka vereringe maht ja vedelikupeetus, mis võib põhjustada silmarõhu kõikumist. Rasedus võib mõjutada ka silma erinevaid osi ja põhjustada reeglina ajutisi nägemise probleeme – lühinägevust, kaugnägevust ja astigmatismi.

Millised on tüüpilised raseduse ja imetamisega kaasnevad silmavaevused?

  • Silmade kuivus ja tundlikkus. 

Leevendust toovad kvaliteetsed säilitusainete vabad silmatilgad ja võib teha sooja kompressi silmalaugudele. Kontaktläätsede kandjad peaksid piirama läätsede kandmist ning lisaks kasutama sobivaid silmatilkasid.

 

  • Udusus. 

Rasedus hoiab kinni kehas vedelikku, mis võib muuta sarvkesta paksust ja kuju ning seetõttu kaasneda udune nägemine. Tavaliselt kaob see peale sünnitust või rinnaga toitmise lõpetamist. Optometristiga tuleks ühendust võtta siis, kui pilgu udusus häirib igapäevaseid toiminguid.

 

  • Preeklampsiaga seonduvad vaevused. 

Järsud muutused nägemises võivad viidata ka haiguslikule seisundile – preeklampsiale. See haigus toob endaga kaasa uduse nägemise, valgustundlikkuse, ajutise nägemise kaotuse ja virvenduse. Nende sümptomite esinemisel tuleks koheselt võtta ühendust arstiga. 

 

  • Gestatsioonidiabeet ehk rasedusaegne diabeet. 

Gestatsioonidiabeet on diabeedi ajutine vorm, mis võib kaasa tuua pilgu udususe. Diabeediga seotud kõrge veresuhkur võib kahjustada veresooni, mis varustavad silma võrkkesta. Sellisel juhul tuleks jälgida toitumist, proovida hoida veresuhkur stabiilne ning käi regulaarselt nägemiskontrollis.

  • Migreeni peavalud

Raseduse alguses on peavalu tavapärane. See võib tuleneda hormonaalsetest muutustest ning põhjustada valgustundlikkust. Enne migreeni ravimite võtmist on oluline konsulteerida arstiga.

Peavalude ära hoidmisele võib kaasa aidata valgusega kokkupuute minimaliseerimine. Näiteks päikeseprillide kandmine või ereda valguse vältimine. Peavalud võivad vahel olla ka preeklampsia sümptomiks.

Kõikide nägemisega seotud muutuste puhul tuleks koheselt pöörduda vastuvõtule. Mõnikord võivad nägemise häired anda hoiatusmärke raskematest rasedusaegsetest seisunditest.

Broneeri aeg nägemiskontrolli siin või helista +372 55 55 89 45.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Mis on visual snow syndrome?

Mis on visual snow syndrome?

Mis on visual snow syndrome?

“Visual snow syndrome” on haruldane neuroloogiline seisund, mille korral tajume ümbritsevat maailma ja vaadeldavaid objekte justkui lumisena. Seisund ei kao isegi siis, kui silmad sulgeda. Samuti võib see põhjustada valgustundlikkust ja halvenenud nägemist öösel. Kuigi “visual snow syndrome” mõjutab nägemist, ei ole see seotud silmade ehitusega, vaid hoopis sellega, kuidas pilte ajus töödeldakse ning võib esineda koos migreeni, ärevuse ja tinnitusega.

“Visual snow syndrome” on üsna haruldane ning esineb umbes 2-3% maailma inimestest. Täheldatud on, et antud sündroomi esineb pigem noorematel inimestel. Kahjuks selle tekkimist ennetada pole võimalik ning tekkepõhjused on teadmata, kuid see võib aja möödudes iseenesest kaduda. Vastupidiselt sellele võib sündroom ka süveneda.

Milline “Visual snow syndrome” välja näeb?

Need, kellel esineb “visual snow syndrome” (VSS), näevad kogu vaatevälja ulatuses väikeseid hajutatud punkte, mis sarnaneb lumega. Nähtavad täpid võivad olla läbipaistvad, mustad, valged või isegi värvilised, mille intensiivsus on inimestel erinev. Täpid ei muutu suuremaks ega väiksemaks ega moodusta kogumikke. Mõne inimese jaoks võib “lumi” olla väga kurnav, muutes lihtsate ülesannete, näiteks lugemise, väga keeruliseks.

Kuigi “visual snow syndrome” tekkepõhjus pole teada, tuleneb see tõenäoliselt aju talitlushäirest. Teadlased peavad seda neuroloogiliseks seisundiks, millel on nii sensoorsed kui ka psühhiaatrilised aspektid.

Kuna visuaalne “visual snow syndrome” mõjutab kogu vaatevälja, on leitud, et see esineb aju visuaalses ajukoores. Kuna pilte ei töödelda ajus alguses õigesti, ei vaadata neid ka nägemisväljas õigesti.

Millised on “Visual snow syndrome’i” sümptomid?

  • Pea- või lihasvalu (auraga migreen)
  • Valgustundlikkus
  • Kohin või sumin kõrvus – tinnitus
  • Väikesed täpid vaateväljas
  • Hõljumid ja sähvatused
  • Kahekordne nägemine
  • Väsimus, ärevus või depressioon
  • Keskendumisraskused
  • Halb unekvaliteet
  • Oksendamine

Nendel inimestel, kes kannatavad migreeni käes, võivad sel ajal esineda tugevamad “visual snow syndrome’i” sümptomid.

Milline on “visual snow syndrome’i” ravi?

Visuaalse lume sündroomi jaoks pole standardset ravi, kuid selle ravimeetodeid uuritakse. Vahel katsetatakse sündroomi leevendamiseks ravimit, mis on kasutusel migreeni puhul.

Kuigi “visual snow syndrome” puhul konkreetne ravi puudub, on tark pöörduda neuro-oftalmoloogi poole, et kontrollida sümptomite põhjuseid. Paljud inimesed leiavad, et sümptomid süvenevad, kui nad on stressis või ei maga piisavalt.

Kuidas hoida “visual snow syndrome’i kontrolli all?

  • Unegraafik – ärka ja uinu iga päev umbes samal ajal
  • Kofeiini, nikotiini ja alkoholi vältimine – eriti päeva lõpus
  • Ekraani kasutamise vältimine hilisõhtul vahetult enne uinumist
  • Füüsiline ja vaimne tasakaal.

Pöördu vastuvõtule, kui sul esineb ülalloetletud sümptomeid. Broneeri aeg siin või helista +372 55 55 89 45.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

;