fbpx
Mis on blefariit ja millised on selle tunnused?

Mis on blefariit ja millised on selle tunnused?

Mis on blefariit ja millised on selle tunnused?

Blefariit ehk silma lauäärepõletik on bakteritest või silmalau rasunäärmete ummistusest tingitud põletik. Blefariit ei kahjusta nägemist, kuid kipub korduma ning võib olla väga ebameeldiv haigus. See võib see olla ka põhjustatud näo- ja peanaha juustega kaetud piirkonna haiguslikest seisunditest nagu näiteks rosaatsea, akne, atoopiline dermatiit või seborroiline dermatiit (rasunäärmete funktsioonihäiretest tingitud haigusseisund).

Millised on blefariidi sümptomid?

Blefariiti esineb kahte tüüpi – eesmine blefariit ehk välimine lauserva põletik ja tagumine blefariit ehk meibomiit. Eesmist blefariiti seostatakseseborroilise dermatiidiga ehk kõõmatõvega. Tagumine blefariit on seotud meibomi rasunäärmete düsfunktsiooniga ja seetõttu nimetatakse seda ka meibomiidiks.

Silma eesmise blefariidi tunnused:

  • tugev ketendus ja koorikud ripsmete juurtel
  • esinevad kuiva silma sümptomid
  • põletikuline ja punetav lauäär
  • ripsmete kokkukleepumine

Silma tagumise osa blefariiti põhjustab meibomi näärmete düsfunktsioon, mis toob kaasa pisaravedeliku silma eesmisel pinnal mitte püsivuse. Sageli on tegu kroonilise põletikulise seisundiga.

Silma tagumise blefariidi tunnused:

Silmalau äärte punetus
Pisaravedelik on „vahuline“

Blefariidi puhul on enamasti kaasatud mõlemad silmad ja see on loomult sümmeetriline. Sageli esinevad eesmine ja tagumine blefariit koos.

Blefariit võib põhjustada ka tõsisemaid probleeme, näiteks:

  • Udune nägemine;
  • Välja langevad või vales suunas kasvavad ripsmed;
  • Rahetera, odraiva ja kuiv silm.

Kuidas belfariiti ravida?

Peamine ravimeetod on silmalaugude korrapärane puhastamine ja koorikuvaba hoidmine. Blefariit ei kao tavaliselt täielikult, kuid sümptomite leevendamiseks on olemas mitmeid meetodeid:

Soe kompress ja kuiv kompress

Sooja kompressi eesmärk on näärmetes olevat sekreeti pehmendada ja selle tulemusena pääseb sekreet näärmetest paremini massaaži tehes välja.
Sooja kompressi tegemiseks on mitmeid viise. Levinud soovitus on kasutada selleks sooja lusikat või muna. Kompress ei tohi olla liiga kuum, vaid meeldivalt soe, et mitte laugude õrna nahka põletada. Õnneks on olemas ka kaasaegsemad lahendused soojendava silmamaski näol.

Laugude massaaž

Kasutades näppu või vatipulgakest, silitage ülalaugu kerge survega ülalt alla ripsmete suunas. Massaaži on soovitatav teha kogu silmalau ulatuses. See aitab Meibomi näärmetesse ummistunud sekreedil väljuda.

Laugude hügieen

Selleks tuleb puhastada kõik lauserva juurde kogunenud nahalibled. Parim viis selleks on kasutada apteegis müüdavaid spetsiaalseid puhastuslappe. Võib kasutada ka vatipadjakesi, mis on kastetud keedetud ja jahutatud vette või lahjendatud beebišampooni sisse.

Silmatilgad, – salv või antibiootikumid

Mõned blefariidi tüübid vajavad antibiootikumiravi, mille pikkus ja doosi suurus sõltuvad haiguse raskusest. Kõiki neid tuleb kasutada vastavalt arsti ettekirjutusele.

 

Kui Sul esineb ülalnimetatud sümptomeid, siis tasub tulla nägemiskontrolli. Broneeri aeg vastuvõtule: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/ või helista 5555 8945.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Arvuti kahjulik mõju silmadele

Arvuti kahjulik mõju silmadele

Arvuti kahjulik mõju silmadele

Maailmas on tehtud mitmeid uuringuid selle kohta, milline on arvuti mõju silmadele. Arvuti iseenesest nägemist ei kahjusta, kuid küll aga võib seda teha silmalihaste pidev pinge ja pisaravedeliku nappus, kui silmi piisavalt ei pilgutata. Samuti peitub digiseadmete ekraanides varjatud oht – lühikese lainepikkusega sinine valgus, mis on lähedane nähtamatule ultraviolettkiirgusele.

Tänapäeva maailmas on suur osa töökohtadest kolinud arvutisse, mistõttu veedetakse ekraanide ees märkimisväärne aeg. Lisaks sellele vaatame koju tulles telekat või veedame aega nutitelefonis. On leitud, et enamik inimesi veedab ekraanide ees iga päev vähemalt 6 tundi ning seejuures on 70% arvutiga töötavatest täiskasvanutest täheldanud silmade ülekoormuse sümptomeid.

Mida kujutab endast sinine valgus?

Sinine valgus on nähtava spektri osa, millel on väga lühike lainepikkus ja tugev energia. See tungib sügavale silma sisse ning võib kahjustada võrkkesta.

Sinisest valgusest põhjustatud kahjustustest peetakse kõige olulisemaks võrkkesta pigmentepiteeli ja fotoretseptorite – niinimetatud „kepikeste” ja „kolvikeste” – kahjustust ning oksüdatiivset stressi. Sinise valguse pikaajaline kahjulik mõju silmadele ei ole veel selge, kuid see on kindlasti ohtlik ning võib viia kollatähni ehk maakuli degeneratsiooni tekkeni.

Millised on ohumärgid ja kes on ohustatud?

Sinise valguse kahjulik mõju annab endast kõigepealt märku silmade ülekoormusega – silmade väsimus ja sügelemine. Hiljem võivad tekkida ka punetus ning nägemine võib muutuda häguseks, mis on juba tõsisemad ohumärgid ja võivad olla seotud põletikuliste protsessidega silmas. Lühilainelist sinist valgust seostatakse ka peavalu, peapöörituse ning unehäiretega.

Kuidas arvutiga töötades oma silmi kaitsta?

  • Valgustus – lisaks ekraanile peaks ruumis olema ka veel valgusallikaid. Arvutiga töötades tuleks lülitada lamp sisse või istuda loodusliku valgusallika lähedusse. Ekraani pimestamise ja valguse peegeldumise vältimiseks ei ole soovitatav monitori akna või lambi ette asetada, kuna ruumi ja ekraani heleduse erinevus põhjustab silmadele väsimust, ebamugavustunnet ja pinget.
  • Pööra tähelepanu monitori asukohale – monitor tuleks paigaldada väljasirutatud käe kaugusele ja ekraani ülaosa silmade kõrgusele või veidi allapoole. Oluline on reguleerida monitoril kontrasti ja heledust, et silmadele oleks mugav vaadata.
  • Tee vahepause – arvutiga töötades töötavad silmalihased stato-dünaamilises režiimis, mis tähendab, et nad on pidevas pinges ega saa tervislikku koormust. Just selle tõttu on nii oluline teha aeg-ajal pause harjutusteks ja silmade lõõgastumiseks.
  • Jälgi mikrokliimat – pikka aega siseruumides viibides kannatavad meie silmad kuivuse all. Õige mikrokliima aitab silmadel raskust kergemini kanda. Keha jaoks mugavateks tingimusteks loetakse 18–22 ° C ja 40–60% õhuniiskust ning ruumi regulaarset õhutamist.
  • Pilgutamine – silmi on soovitatav pilgutada sagedasti. Ekraani vaadates keskendume teabe vastuvõtmisele ning seetõttu kipume neid harvemini pilgutama kui tavaliselt.
  • Tee silmadega harjutusi – “20-20-20 reegel” on tõhus ja lihtne harjutus, mida saab teha ilma töölaua tagant tõusmata. Selleks tuleb vaadata iga 20 minuti järel 20 sekundi jooksul mõnda objekti, mis asub umbes 6 meetri kaugusel. Teise võimalusena võib vaadata aknast välja või kolleegi poole, kes istub kontori teises otsas. See aitab silmadel taastada loomuliku asendi ja lubab silma ripslihasel puhata.
  • Kasuta niisutavaid silmatilku – pika ja väsitava päeva lõpus võib ilmneda silmade kuivus ja põletustunne. Ebamugavust aitab vähendada niisutavate tilkade kasutamine.
  • Prillide kasutamine – parim viis arvutiga töötamisel, on teha see silmade jaoks võimalikult mugavaks, kasutades selleks optometristi poolt soovitatud prilliklaase. Õigesti valitud prillidel peaks olema vähemalt peegeldumisvastane kate, kuna see aitab suurendada kontrastsust ja selgust, vähendades koormust silmadele.

Hea silmatervise tagamiseks pöördu regulaarselt optometristi või silmaarsti vastuvõtule!

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Kuidas valida luupi?

Kuidas valida luupi?

Kuidas valida luupi?

Kui tavaprillid enam nägemist ei paranda, siis on võimalus kasutada suurendavaid optilisi abivahendeid, et parandada igapäevast toimetulekut. Üheks selliseks vahendiks on luup, mille kasutamine võib aidata erinevate ülesannete täitmisel – peene kirja lugemine, õmblemine või eemalt näiteks esitluste vaatamine.

Kuidas saavad luubid halva nägemisteravuse korral aidata?

Vanemaks saades võib teatud määral nägemisteravuse langus  olla vältimatu. Seda seetõttu, et vananemine põhjustab võrkkesta valgustundlike rakkude aeglast degeneratsiooni. Objektide suurendamine on vajalik, kui hakatakse kogema vanusega kaasnevat nägemisteravuse langust. Suurendusklaasi kasutamine võimaldab kahjustatud maakulit mõnevõrra kompenseerida.

Enamasti aitavad luubid parandada nägemist neil inimestel, kellel esinevad järgmised silmapõhja haigused:

Erinevate ülesannete täitmiseks leidub erinevat tüüpi luupe. Näiteks võib käes hoitav luup aidata suurendada kaarte ja silte, kuid raamatute lugemiseks sobib paremini statiivluup.

Käes hoitavad luubid

Käes hoitavat luupi on kõige parem kasutada kiireks lugemiseks. Näiteks on see kasulik hinnasiltide lugemiseks ja menüüde vaatamiseks. Neid leidub erineva suurusega, alates väikestest taskuluupidest kuni 5,5-tollise täissuurusega luubini. Osadel luupidel on ka sisseehitatud valgus. 

Statiivluubid

Statiivluubid on ideaalsed pikemaajaliste ülesannete jaoks, milleks on näiteks romaani või ajakirja lugemine. Need on üsna taskukohase hinnaga ja sobivad hästi neile, kel esineb raskusi käes hoitavate luupidega. Saadaval on erineva suurendusega ja erinevate lisadega luupe. Valida saab sooja ja külma sisseehitatud valguse vahel.

Videokaamera suurendusklaasid

Digitaalne luup on kompaktne, elektrooniline ning mugavalt käes hoitav, mis muudab selle lihtsasti kaasas kantavaks. Nagu tavalised käeshoitavad luubid, võimaldavad ka need hõlpsasti lugeda näiteks etikette, menüüd või kaarti.  Digitaalsel luubil on puutetundlik ekraan. Teksti saab kerida ja tehtud pilte saab salvestada ning tõmmata ka arvutisse.

Teleskoobid

Teleskoopide suurendusvõime on 2-10x ja need aitavad vaegnägijal täita erinevaid igapäevaseid ülesandeid nii lähedamalt kui ka kaugemalt. On olemas mitut tüüpi teleskoope. Teleskoobid on kaasaskantavad, mistõttu sobivad need hästi neile, kes vajavad abi lühiajaliste ülesannete täitmisel nagu näiteks ajalehe pealkirjade lugemisel…

Vaegnägijate lugemisprillid

Tegemist on kõrge plussiga prilliklaasidega, mida kasutatakse lugemiseks, kirjutamiseks ja hobide harrastamiseks. Kuna need on tavalistest prilliklaasidest tunduvalt tugevamad, siis nende puhul on vajalik suurem töökaugus.

Kuidas valida õige suurendusseade?

Valiku tegemisel tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid. Olulisemad neist on hetkeline nägemisteravus, vajadused ning mugavus. 

Tõenäoliselt on tarvis mitut tüüpi luupe, mis muudaksid igapäeva elu veidi kergemaks, sest tõenäoliselt ei suuda üks luup täita kõiki funktsioone. Ka Nägemisuuringute kabinetist saab soetada erinevaid luupe ning meie töötajad on lahkesti nõus sind valiku langetamisel aitama. 

Meie kabinetist saavad prilliklaase, luupe ja filterklaase riigipoolse soodustusega soetada isikud, kellel esineb raske või täielik probleem nägemisfunktsioonides ning nägemisteravus paremini nägevas silmas koos korrektsiooniga 0.3 või alla selle, lastel 0,5 ja/või silmade vaateväli kitsam kui 30 kraadi. Vajalik on soodustuse tõend, mille väljastab silmaarst või optometrist.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Müoopia pidurdamise võimalused

Müoopia pidurdamise võimalused

Müoopia pidurdamise võimalused
Müoopiast ehk lühinägelikkusest hakati esmakordselt rääkima 1950. aastatel. Tänaseks on sellest saanud üks enamlevinumaid nägemishäireid üle kogu maailma. Miinusprilli kandjate hulk maailmas kasvab ja arvatakse, et aastaks 2050 on ligikaudu pool maailma elanikkonnast lühinägevad. Lühinägevus kujuneb välja tavaliselt varases koolieas ning üldjuhul progressioon peetub, kui silm enam ei kasva ehk sageli peale 15. eluaastat.

Lühinägevus ei pruugi endast kohe märku anda. Sageli ei ole lapsel nägemisega probleeme ei kodus ega lasteaias ning ka kooliteed alustades võib laps istuda keskmises pingis ning seejuures tahvlile probleemideta näha. Küll aga tasub nägemisele tähelepanu pöörata siis, kui kodus hakkab laps televiisorit vaadates silmi kissitama või koolis soovib istuda ettepoole. Õnneks on võimalik müoopia progresseerumist veidi pidurdada. 

Millised müoopia ehk lühinägevuse riskitegurid?

  • Kõige rohkem suurendab lühinägevuse tekke riski lapse vähene õues viibimine
  • Lähitöö, mille alla kuuluvad näiteks arvuti ja nutiseadmete kasutamine ning lugemine ja kirjutamine. 
  • Samuti on lastel, kelle vanematel esineb lühinägevus, suurem risk lühinägevuse tekkeks. 

Müoopiat on õnneks võimalik pidurdada

Lastel soovitatakse järgida 20-20-20 reeglit ehk iga 20 minuti lähitöö järel vaadata 20 sekundi vältel kaugusesse (vähemalt 6 meetrit, nt aknast välja või klassiruumi teise otsa) ning viibida iga päev vähemalt 2 tundi õues päevavalguse käes ning . 

Samuti on oluline tagada lähitöö tegemise kohas hea valgustatus. Kuna lühinägevus tekib enamasti koolieas, tasub tähelepanu pöörata lapse koolilaua valgustatusele ning ka õppeasutustel on võimalik laste silmade tervist edendada, innustades neid vahetundide ajal õues viibima.

Lühinägevust saab korrigeerida miinusprillide või -kontaktläätsedega, kuid need ei mõjuta lühinägevuse süvenemist. Viimastel aastatel on aga kasutusele võetud meetodid, mis pärsivad lühinägevuse progressiooni. Kõige efektiivsemaks peetakse atropiini silmatilku. Atropiini leidub karumustika marjades ning see on olnud meditsiinilises kasutuses juba enam kui sada aastat silmatera ehk pupilli laiendamiseks ning läätse kuju mõjutava tsiliaarlihase lõõgastamiseks. Lühinägevuse ravis kasutatakse ka näiteks multifokaalseid ja ortokeratoloogilisi kontaktläätsesid, kuid nende efektiivsus on väiksem kui atropiini silmatilkadel.

Nägemisuuringute kabinetil on võimalik tellida ka müoopia raviks kasutatavaid prilliklaase, mis arvestavad silma kesk- ja perifeersetele omadustele iseloomulikku refraktsiooni piki horisontaalset ja vertikaalset telge, et luua prillilääts, mis on disainitud järgmiste omadustega:

Lapsega on soovitatav käia ka regulaarselt nägemiskontrollis, et tuvastada müoopia või muid silmahaigusi, mis on varajase avastamise korral ravitavad. Broneeri aeg siin või helista +372 55 55 89 45.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Miks on A-vitamiin nägemisele hea?

Miks on A-vitamiin nägemisele hea?

Miks on A-vitamiin nägemisele hea?

Hea nägemine ei ole iseenesest mõistetav. Aastatega silmad väsivad ja paremaks nägemiseks tuleb enamasti appi võtta prillid. Vanusega suureneb ka silmahaiguste risk ja seetõttu peaks igaüks teadma, kuidas silmade tervise eest hoolitseda ja silmahaigustest hoiduda. Silmi on võimalik hoida tervetena toidu abil. Üheks selleks on A-vitamiin, mis mängib hea nägemise juures väga olulist rolli. See hoiab silma limaskesta niiskena ja kaitseb seda bakterite eest, vähendades seeläbi nakkuste riski.

A-vitamiini ehk retinooli on võimalik toidust kätte saada kahel viisil. Seda on võimalik saada loomset päritolu toitudest n-ö puhtal kujul nagu näiteks veise- ja kanamaksast, täispiimast ja juustust või taimset päritolu toiduainetes leiduvatest värvipigmentidest. Selleks sobivad hästi porgand, bataat, spinat ja lehtkapsas.

A-vitamiini on meie organismis vaja mitmete erinevate funktsioonide jaoks. Näiteks keha kasvu ja arengu tagamiseks, tervete luude jaoks, immuunsüsteemi töös hoidmiseks ja heaks silmanägemiseks. See aitab silmadel pimedas kohaneda ning selle puudus võib põhjustada kanapimedust ehk hämaras ja pimedas nägemise häireid, silmade kuivust ja sarvkesta pehmenemist.

A-vitamiin mängib olulist rolli ka maakuli degeneratsiooni ennetamises, mis on levinud silmahaigus ning peamiseks nägemiskao põhjuseks eakate hulgas. Ühtlasi aitab A-vitamiin ennetada ja ravida kuiva silma sündroomi.

Millised muud vitamiinid aitavad kollatähni degeneratsiooni ära hoida?

Lisaks A-vitamiinile aitab maakuli degeneratsiooni ära hoida ka C- ja E-vitamiin. C-vitamiin aitab kehal moodustada ja säilitada sidekudesid, nagu kollageen, mida leidub silma sarvkesta sees. C-vitamiin vastutab ka tervete veresoonte, sealhulgas võrkkesta sees olevate veresoonte eest. Kuna keha ei suuda toota ise C-vitamiini, peab seda hankima läbi toidu. Headeks C-vitamiini allikateks on punane paprika, maasikad, apelsinimahl, spargelkapsas ja roheline paprika. C-vitamiini leidub ka tsitrustes, kartulites, tomatites ja rohelistes köögiviljades.

E-vitamiin aitab hoida erinevate rakkude membraane vormis, et need saaksid kaitsta keha vabade radikaalide põhjustatud kahjustuste eest.

A-vitamiin toidulisandina

Siiski ei ole soovitatav tarbida A-vitamiini toidulisandina, vaid hankida seda naturaalsel teel ehk toidust. Peamiselt seetõttu, et rasvlahustuvate vitamiinide (sh vitamiin A) puhul toimub üleliigsete vitamiinide väljutamine organismist tunduvalt aeglasemalt kui vesilahustuvate puhul. Seepärast võib A-vitamiini liigsel tarbimisel kuhjuda kehas ka liigne kogus vitamiine. Toidu kaudu ammutatud A-vitamiini ei ole võimalik tarbida organismile kahjustavas koguses. Liigne A-vitamiini tarbimine võib muuta luud õrnaks ning kahjustada maksa.

A-, C- ja E-vitamiin aitavad aeglustada maakuli degeneratsiooni ja aitavad säilitada probleemideta nägemist nii kaua kui võimalik. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu enda toitumisele, sest just nii saad kõige tervislikumal viisil omastada toidust vitamiine.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

;