fbpx
Miks on A-vitamiin nägemisele hea?

Miks on A-vitamiin nägemisele hea?

Miks on A-vitamiin nägemisele hea?

Hea nägemine ei ole iseenesest mõistetav. Aastatega silmad väsivad ja paremaks nägemiseks tuleb enamasti appi võtta prillid. Vanusega suureneb ka silmahaiguste risk ja seetõttu peaks igaüks teadma, kuidas silmade tervise eest hoolitseda ja silmahaigustest hoiduda. Silmi on võimalik hoida tervetena toidu abil. Üheks selleks on A-vitamiin, mis mängib hea nägemise juures väga olulist rolli. See hoiab silma limaskesta niiskena ja kaitseb seda bakterite eest, vähendades seeläbi nakkuste riski.

A-vitamiini ehk retinooli on võimalik toidust kätte saada kahel viisil. Seda on võimalik saada loomset päritolu toitudest n-ö puhtal kujul nagu näiteks veise- ja kanamaksast, täispiimast ja juustust või taimset päritolu toiduainetes leiduvatest värvipigmentidest. Selleks sobivad hästi porgand, bataat, spinat ja lehtkapsas.

A-vitamiini on meie organismis vaja mitmete erinevate funktsioonide jaoks. Näiteks keha kasvu ja arengu tagamiseks, tervete luude jaoks, immuunsüsteemi töös hoidmiseks ja heaks silmanägemiseks. See aitab silmadel pimedas kohaneda ning selle puudus võib põhjustada kanapimedust ehk hämaras ja pimedas nägemise häireid, silmade kuivust ja sarvkesta pehmenemist.

A-vitamiin mängib olulist rolli ka maakuli degeneratsiooni ennetamises, mis on levinud silmahaigus ning peamiseks nägemiskao põhjuseks eakate hulgas. Ühtlasi aitab A-vitamiin ennetada ja ravida kuiva silma sündroomi.

Millised muud vitamiinid aitavad kollatähni degeneratsiooni ära hoida?

Lisaks A-vitamiinile aitab maakuli degeneratsiooni ära hoida ka C- ja E-vitamiin. C-vitamiin aitab kehal moodustada ja säilitada sidekudesid, nagu kollageen, mida leidub silma sarvkesta sees. C-vitamiin vastutab ka tervete veresoonte, sealhulgas võrkkesta sees olevate veresoonte eest. Kuna keha ei suuda toota ise C-vitamiini, peab seda hankima läbi toidu. Headeks C-vitamiini allikateks on punane paprika, maasikad, apelsinimahl, spargelkapsas ja roheline paprika. C-vitamiini leidub ka tsitrustes, kartulites, tomatites ja rohelistes köögiviljades.

E-vitamiin aitab hoida erinevate rakkude membraane vormis, et need saaksid kaitsta keha vabade radikaalide põhjustatud kahjustuste eest.

A-vitamiin toidulisandina

Siiski ei ole soovitatav tarbida A-vitamiini toidulisandina, vaid hankida seda naturaalsel teel ehk toidust. Peamiselt seetõttu, et rasvlahustuvate vitamiinide (sh vitamiin A) puhul toimub üleliigsete vitamiinide väljutamine organismist tunduvalt aeglasemalt kui vesilahustuvate puhul. Seepärast võib A-vitamiini liigsel tarbimisel kuhjuda kehas ka liigne kogus vitamiine. Toidu kaudu ammutatud A-vitamiini ei ole võimalik tarbida organismile kahjustavas koguses. Liigne A-vitamiini tarbimine võib muuta luud õrnaks ning kahjustada maksa.

A-, C- ja E-vitamiin aitavad aeglustada maakuli degeneratsiooni ja aitavad säilitada probleemideta nägemist nii kaua kui võimalik. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu enda toitumisele, sest just nii saad kõige tervislikumal viisil omastada toidust vitamiine.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Auraga migreen ehk silmamigreen – mida see endast kujutab?

Auraga migreen ehk silmamigreen – mida see endast kujutab?

Auraga migreen ehk silmamigreen – mida see endast kujutab?
Migreen on üsna levinud neuroloogiline haigus, mis väljendub tugeva peavaluna ning mida saadab enamasti iiveldus ning tundlikkus valguse, müra ja lõhnade suhtes. Täpsed tekkepõhjused on veel välja selgitamata, kuid migreeni soodustavateks teguriteks võivad olla stress, üleväsimus, hormoonide tase, ere valgus, ilmastikuolud, pärilikkus, veepuudus ning vale või ebapiisav toitumine.

Migreen jaotatakse enamasti kaheks: auraga ehk klassikaline migreen ning aurata migreen. Mõlemal vormil on ühised tunnused, kuid auraga migreeni korral lisanduvad enne peavalu veel järgnevad sümptomid nägemisväljas:

  • tumedad laigud;
  • saki- või tähekujulised figuurid;
  • valgussähvatused;
  • vikerkaarespektrid;
  • muutused nägemises või nägemise kaotus;
  • nägemishallutsinatsioonid piltide kujul;
  • tundlikkuse häired jäsemetes või näos; 
  • lihasnõrkus.

Auraga migreeni sümptomid ilmnevad üldjuhul üks tund enne peavalu ning kestavad alla tunni. Mõnikord ilmnevad 50-aastastel ja vanematel inimestel auraga migreeni sümptomid ilma peavaluta.

Sagedamini esineb inimestel aurata migreen, mille peamiseks sümptomiks on intensiivne peavalu, mis tavaliselt on ühel pool pead. Valu on üsna tugev ning süveneb kui liikuda, mistõttu häirib inimese igapäevaelu. Mõnikord võib valu mõjutada ka kaela ja nägu ning tekkida mõlemal pool pead.  

Tugeva peavaluga kulgev migreen kimbutab sagedamini naisi ning neid, kellel esineb migreeni suguvõsas. Õnneks saab õige diagnoosiga migreenihooge raviga ennetada ja leevendada.

Oluline on ka silmapõhjade hoolikas uurimine, et välistada nägemishäire või silmahaiguse olemasolu. Pöördu koheselt nägemise kontrolli, kui märkad muutuseid sümptomite seas. Selleks võta meiega ühendust või broneeri aeg internetis ja tule vastuvõtule.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Silmavalu!

Silmavalu!

Silmavalu!

Silmavalu põhjuseks on silma närvilõpmete ärritus mitmete tegurite toimel. Valu võib tekkida nii järsku kui ka pikkamööda ning olla erineva tugevuse ja kestusega. Silmavalu esinemisel peaks pöörduma viivitamatult vastuvõtule, et kindlaks teha silmavalu täpne põhjus ja määrata ravi, et vältida silmakahjustusi ja võimalikku püsivat nägemise kaotust.

Millised on silmavalu sümptomid?

  • Terav, torkiv tunne
  • Põletav valu silmades
  • Tuim valu
  • Tunne, justkui oleks midagi “silmas” (võõrkeha tunne)
  • Ähmane nägemin
  • Punetus
  • Valgustundlikkus
  • Pisaravool

Mis võib põhjustada silmavalu? 

Silmavalu põhjuseid on mitmeid erinevaid, kuid üheks neist võib olla võõrkeha silmas. Kõige tavapärasemad näited võõrkehadest, mis võivad sattuda sarvkestale ja seeläbi valu tekitada, on metallitükid, liiv, väikesed kiviosakesed, saepuru ja muud orgaanilised materjalid.

Sarvkestas asuvast võõrkehast tingitud ebamugavustunne on tavaliselt kõige häirivam pilgutamise ajal, kuna silmalaug põhjustab pilgutamise ajal hõõrdumist. Lisaks võib võõrkeha tekitada ka nägemisel hägusust ning valgustundlikkust ja pisaravoolu. Võõrkeha silma sattumisel nõuab see koheselt kiiret tähelepanu, sest see võib põhjustada tõsise silmapõletiku.

Teiseks silmavalu põhjuseks võib olla erosioon ehk sarvkesta kriimustus. Kuigi enamik sarvkesta kriimustusi ei ole tõsised, võivad need olla ebamugavad ning põhjustada valgustundlikkust ja pisaravoolu.

Paljud pindmised sarvkesta kriimustused paranevad iseenesest 24 tunni jooksul, kuid sügavamad marrastused võivad põhjustada tõsise silmainfektsiooni ja isegi sarvkesta haavandi, kui neid ei ravita.

Kuna sageli on keeruline kindlaks teha, kas silmavalu on tingitud väikesest kriimustusest, sügavast marrastusest või sarvkestas asuvast võõrkehast, on hea mõte pöörduda vastuvõtule koheselt, kui ilmneb terav ebamugavustunne silmas ning valu ei taandu mõne aja pärast.

Lisaks võib valu põhjustada silmade kuivus, mida aitab leevendada silmatilkade kasutamine või toidulisandi tarvitamine. Enne silmatilkade kasutusele võtmist, tuleb läbida kuiva silma nõustamine, et teha kindlaks, mis seda põhjustab ning leida sobiv silmatilk. 

Väga tõsine silmavalu põhjus on silmasisene põletik ehk endoftalmiit. Tavaliselt on see põhjustatud bakteriaalsest infektsioonist või see võib olla katarakti või muu silmaoperatsiooni harvaesinev tüsistus. Endoftalmiit põhjustab lisaks silmavalu tekitamisele ka punetust, silmalaugude turset ja nägemise halvenemist. 

Silmavalu võib põhjustada ka migreen ja põskkoopapõletik. Põskkoopapõletikust põhjustatud silmavalu on tavaliselt vähem tugev kui migreenist tulenev valu. Kuigi nendest põhjustest tingitud valu ei ole tavaliselt hädaolukord, siis aina enam esineva silmavalu korral tasub pöörduda arsti poole. 

Üks sagedasemaid silmavalu põhjuseid on odraiva, mis on tuntud kui rasunäärmete põletik lauserval. Tavaliselt saab seda edukalt kodus ravida, tehes regulaarselt sooja kompressi ning silmalaugudele massaaži. Nägemisuuringute kabinetis on müügil ka spetsiaalne silmamask, millega on mugav teha sooja kompressi, et odraivad eemale hoida.

Ka liigne nutiseadmete kasutamine võib põhjustada silmades valu. Ekraanid kiirgavad kahjulikku sinist valgust ning nende pikaajaline vaatamine väsitab silma ja avaldab nägemisele negatiivset mõju. Kahjuliku valguskiirguse mõjude vältimiseks võib abi saada prilliklaasi tootjate poolt loodud sinise valguse kaitsega prillidest.

Palju harvem ja palju tõsisem silmavalu põhjuseks on glaukoom ehk rahvakeeli roheline kae. Selle käigus kahjustuvad nägemisnärvi närvikiud ja ganglionirakud ning see võib põhjustada püsivat nägemise kaotust. Glaukoom algab vaevusteta ning areneb valutult. Kaasnevateks sümptomiteks on tavaliselt nägemise kadu või hägustumine, nägemisväljade ahenemine ning kiired valgusallikate ümber. 

 

Silmavalu korral on soovitatav pöörduda koheselt vastuvõtule, kui:

  • Valu tekkis koheselt peale keevitamist, saagimist või mõnda muud tegevust, mis võib põhjustada vigastust (eriti kui ei kandnud tegevuse ajal kaitseprille);
  • Valu on tingitud silmakahjustusest;
  • Valu on tugev ja sellega kaasneb nägemise hägustumine ja/või valgustundlikkus;
  • Hiljuti on toimunud silmaoperatsioon;
  • Silmad punetavad;
  • Valu on tugev, tekkis ootamatult ja esineb glaukoom. 

Nägemisuuringute kabinetis ootavad sind parimad nägemise uurimise teenused, oma ala tippspetsialistid ja -tehnika. Broneeri aeg vastuvõtule: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/  või helista 5555 8945.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Regulaarne nägemiskontroll on oluline isegi siis, kui näed hästi!

Regulaarne nägemiskontroll on oluline isegi siis, kui näed hästi!

Regulaarne nägemiskontroll on oluline isegi siis, kui näed hästi!

Silmade eest tuleb hoolt kanda regulaarselt, et vältida hilisemaid kaebuseid. Regulaarne nägemiskontroll võimaldab tuvastada silmahaigusi, mis on varajase avastamise korral ravitavad. Paljud silmahaigused kulgevad varajases staadiumis ilma sümptomiteta.

Regulaarne nägemiskontroll aitab pikendada hea nägemisega kaasnevat kvaliteetset elu. Suur osa ohtlikke silmahaigusi ei anna endast pikka aega märku. Kaebused võivad tekkida alles haiguse hilises staadiumis ja ravivõimalused ei pruugi olla edukad, mistõttu on oluline haiguse varajane diagnoosimine.

Nägemiskontroll on valutu protseduur, mis kestab alla tunni. Nägemisuuringute kabinetis läbiviidav silmakontroll sisaldab:

  • Nägemisteravuse kontrolli;
  • Silmade optilise keskkonna mõõtmist ehk refraktomeetriat;
  • Sarvkesta kumeruste mõõtmist ehk keratomeetriat;
  • Olemasolevate prillide tugevuste mõõtmist;
  • Silmarõhu mõõtmist;
  • Sarvkesta topograafiat sh silma kuivuse mõõtmist, keratokoonuse diagnostikat;
  • Nägemisfunktsiooni teste: värvitaju, stereoskoopiline nägemine, silmade liikuvuse uurimine;
  • Silmapõhja süvauuringud;
  • Vajadusel prilliretsepti väljastamist.

Kui tihti peaks laste nägemist kontrollima:

  • 3. eluaastal;
  • 6-7. eluaastal koolieelses nägemiskontrollis;
  • koolilastel kord 1-2 aasta jooksul.

Soovitame lastel läbida esimene põhjalik silmade läbivaatus 3-aastaselt, isegi siis, kui neil ei esine sümptomeid ega ilmne märke nägemise halvenemisest. Laps ei pruugi aru saada, et ei näe hästi. Järgmine plaaniline nägemise kontroll on vajalik teha enne kooli. 

Kui perekonnas esineb prillikandjaid või pärilikke silmahaigusi, siis peaks lapse nägemisele pöörama suuremat tähelepanu – jälgima lapse hakkamasaamist kodus, lasteaias ja koolis. Nägemisprobleemidest tingituna võivad alguse saada õpiraskused ning laps ei suuda keskenduda.

Kui eelnevalt silmahaigusi ei esine, kontrollib alates 3. eluaastast laste silmi meil optometrist ja vajadusel suunab edasi silmaarsti vastuvõtule.

Täiskasvanud peaksid optometristi külastama:

  • 18-60 vanuselt kord 2 aasta jooksul;
  • 61+ vanuses kord aastas;
  • prillikandjad kord aastas.

Risk glaukoomi haigestuda suureneb üle 45 aastaste seas ja seega on soovitatav lasta juba oma esimeste lugemisprillide soetamise käigus optomeristi juures mõõta ka silmarõhku. See haigus algab vaevusteta ja areneb valutult, kuid süvenedes võib kahjustada silmanärvi ja põhjustada pöördumatut nägemise kaotust.

Kui tunned, et nägemiskontrollist on juba pikk aeg möödas, siis võta meiega ühendust või broneeri aeg internetis ja tule vastuvõtule.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Kuidas nägemine vananedes muutub ning millele tasub tähelepanu pöörata?

Kuidas nägemine vananedes muutub ning millele tasub tähelepanu pöörata?

Kuidas nägemine vananedes muutub ning millele tasub tähelepanu pöörata?

Nii nagu kogu organism, väsivad ja vananevad aastatega ka silmad, mistõttu on silmade tervis ja silmanägemise eest hoolitsemine oluline terve eluea. Meie silmanägemine muutub vanuse kasvades, millega kaasnevad ka ealised muutused silmanägemises.

Mõned neist muutustest, nagu presbüoopia, on täiesti normaalsed ega viita nägemishäirele. Presbüoopia on normaalne vanusega kaasnev nägemise muutus. Alates 45 eluaastast ohustavad inimesi ka erinevad silmahaigused nagu katarakt ehk hallkae, glaukoom ning maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine. Seega on 45. eluaastast äärmiselt vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemiskontroll, mille käigus mõõdetakse silmarõhku ning kontrollitakse silmapõhjasid.  

Milliseid muutuseid võib vanuse kasvades nägemises märgata? 

  • Kuivad silmad – vananedes meie pisara tootlikkus langeb ja silmad hakkavad kuivama. Kui pisarad hakkavad voolama, tajud võõrkeha tunnet, kipitust või muud ebamugavustunnet, lase mõõta silmade kuivust optometristi juures, kes annab sulle soovitused kuivuse parandamiseks.
  • Perifeerse nägemise ahenemine – vananemine põhjustab ka normaalse perifeerse nägemise langust. Meie nägemisvälja suurus väheneb ligikaudu ühe kuni kolme kraadi võrra ühe elukümnendi kohta. 70. ja 80. eluaastani jõudes võib perifeerse nägemisvälja kadu olla 20–30 kraadi.
  • Halvenenud värvinägemine – tavapärase värvinägemise eest vastutavate võrkkesta rakkude tundlikkus väheneb vananedes, mistõttu muutuvad värvid vähem eredaks ja kontrastsus erinevate värvide vahel on vähem märgatav.
  • Klaaskeha irdumine – vananedes hakkab silma sees olev geelitaoline klaaskeha veelduma ja võrkkestast eemale tõmbuma, põhjustades nägemisväljas “täpikesi” ning mõnikord ka valgussähvatusi. Üksikud klaaskeha hõljumid vaateväljas on täiesti kahjutud. Siiski tasub pöörduda esimesel võimalusel spetsialisti vastuvõtule kui vaatevälja tekib korraga suur kogus uusi hõljumeid, mis paistaks nagu kärbse pilvena. See võib anda märku võrkkesta irdumisest, mis on tõsine probleem ning vajab kiiret sekkumist. 

Kuidas hoolitseda enda silmade eest vanuse kasvades? 

Tervislik toitumine ja elustiil on parim loomulik kaitse suurepärase nägemise säilitamiseks. Samuti tasub regulaarselt käia nägemiskontrollis optometristi või silmaarsti juures, kus kontrollitakse 

  • Nägemisteravust;
  • Silmade optilist keskkonda e. refraktomeetriat;
  • Sarvkesta kumerust e keratomeetriat;
  • Olemasolevate prillide tugevust;
  • Silmarõhku;
  • Silmapõhjasid

Broneeri aeg Nägemisuuringute kabinetti silmapõhja uuringule internetis või helista 5555 8945.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

;