fbpx
Arvuti kahjulik mõju silmadele

Arvuti kahjulik mõju silmadele

Arvuti kahjulik mõju silmadele

Maailmas on tehtud mitmeid uuringuid selle kohta, milline on arvuti mõju silmadele. Arvuti iseenesest nägemist ei kahjusta, kuid küll aga võib seda teha silmalihaste pidev pinge ja pisaravedeliku nappus, kui silmi piisavalt ei pilgutata. Samuti peitub digiseadmete ekraanides varjatud oht – lühikese lainepikkusega sinine valgus, mis on lähedane nähtamatule ultraviolettkiirgusele.

Tänapäeva maailmas on suur osa töökohtadest kolinud arvutisse, mistõttu veedetakse ekraanide ees märkimisväärne aeg. Lisaks sellele vaatame koju tulles telekat või veedame aega nutitelefonis. On leitud, et enamik inimesi veedab ekraanide ees iga päev vähemalt 6 tundi ning seejuures on 70% arvutiga töötavatest täiskasvanutest täheldanud silmade ülekoormuse sümptomeid.

 

Mida kujutab endast arvuti sinine valgus?

Sinine valgus on nähtava spektri osa, millel on väga lühike lainepikkus ja tugev energia. See tungib sügavale silma sisse ning võib kahjustada võrkkesta.

Sinisest valgusest põhjustatud kahjustustest peetakse kõige olulisemaks võrkkesta pigmentepiteeli ja fotoretseptorite – niinimetatud „kepikeste” ja „kolvikeste” – kahjustust ning oksüdatiivset stressi. Sinise valguse pikaajaline kahjulik mõju silmadele ei ole veel selge, kuid see on kindlasti ohtlik ning võib viia kollatähni ehk maakuli degeneratsiooni tekkeni.

 

Millised on ohumärgid ja kes on ohustatud?

Sinise valguse kahjulik mõju annab endast kõigepealt märku silmade ülekoormusega – silmade väsimus ja sügelemine. Hiljem võivad tekkida ka punetus ning nägemine võib muutuda häguseks, mis on juba tõsisemad ohumärgid ja võivad olla seotud põletikuliste protsessidega silmas. Lühilainelist sinist valgust seostatakse ka peavalu, peapöörituse ning unehäiretega.

 

Kuidas arvuti ekraani taga töötades oma silmi kaitsta?

  • Valgustus – lisaks ekraanile peaks ruumis olema ka veel valgusallikaid. Arvutiga töötades tuleks lülitada lamp sisse või istuda loodusliku valgusallika lähedusse. Ekraani pimestamise ja valguse peegeldumise vältimiseks ei ole soovitatav monitori akna või lambi ette asetada, kuna ruumi ja ekraani heleduse erinevus põhjustab silmadele väsimust, ebamugavustunnet ja pinget.
  • Pööra tähelepanu monitori asukohale – monitor tuleks paigaldada väljasirutatud käe kaugusele ja ekraani ülaosa silmade kõrgusele või veidi allapoole. Oluline on reguleerida monitoril kontrasti ja heledust, et silmadele oleks mugav vaadata.
  • Tee vahepause – arvutiga töötades töötavad silmalihased stato-dünaamilises režiimis, mis tähendab, et nad on pidevas pinges ega saa tervislikku koormust. Just selle tõttu on nii oluline teha aeg-ajal pause harjutusteks ja silmade lõõgastumiseks.
  • Jälgi mikrokliimat – pikka aega siseruumides viibides kannatavad meie silmad kuivuse all. Õige mikrokliima aitab silmadel raskust kergemini kanda. Keha jaoks mugavateks tingimusteks loetakse 18–22 ° C ja 40–60% õhuniiskust ning ruumi regulaarset õhutamist.
  • Pilgutamine – silmi on soovitatav pilgutada sagedasti. Ekraani vaadates keskendume teabe vastuvõtmisele ning seetõttu kipume neid harvemini pilgutama kui tavaliselt.
    Arvuti ja silmad

    Arvuti ja silmad

  • Tee silmadega harjutusi – “20-20-20 reegel” on tõhus ja lihtne harjutus, mida saab teha ilma töölaua tagant tõusmata. Selleks tuleb vaadata iga 20 minuti järel 20 sekundi jooksul mõnda objekti, mis asub umbes 6 meetri kaugusel. Teise võimalusena võib vaadata aknast välja või kolleegi poole, kes istub kontori teises otsas. See aitab silmadel taastada loomuliku asendi ja lubab silma ripslihasel puhata.
  • Kasuta niisutavaid silmatilku – pika ja väsitava päeva lõpus võib ilmneda silmade kuivus ja põletustunne. Ebamugavust aitab vähendada niisutavate tilkade kasutamine.
  • Prillide kasutamine – parim viis arvutiga töötamisel, on teha see silmade jaoks võimalikult mugavaks, kasutades selleks optometristi poolt soovitatud prilliklaase. Õigesti valitud prillidel peaks olema vähemalt peegeldumisvastane kate, kuna see aitab suurendada kontrastsust ja selgust, vähendades koormust silmadele.

Hea silmatervise tagamiseks pöördu regulaarselt optometristi või silmaarsti vastuvõtule!

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Müoopia pidurdamise võimalused

Müoopia pidurdamise võimalused

Müoopia pidurdamise võimalused

Müoopiast ehk lühinägelikkusest hakati esmakordselt rääkima 1950. aastatel. Tänaseks on sellest saanud üks enamlevinumaid nägemishäireid üle kogu maailma. Miinusprilli kandjate hulk maailmas kasvab ja arvatakse, et aastaks 2050 on ligikaudu pool maailma elanikkonnast lühinägevad. Lühinägevus kujuneb välja tavaliselt varases koolieas ning üldjuhul progressioon peetub, kui silm enam ei kasva ehk sageli peale 15. eluaastat.

Lühinägevus ei pruugi endast kohe märku anda. Sageli ei ole lapsel nägemisega probleeme ei kodus ega lasteaias ning ka kooliteed alustades võib laps istuda keskmises pingis ning seejuures tahvlile probleemideta näha. Küll aga tasub nägemisele tähelepanu pöörata siis, kui kodus hakkab laps televiisorit vaadates silmi kissitama või koolis soovib istuda ettepoole. Õnneks on võimalik müoopia progresseerumist veidi pidurdada.

Millised on müoopia ehk lühinägevuse riskitegurid?

  • Kõige rohkem suurendab lühinägevuse tekke riski lapse vähene õues viibimine
  • Lähitöö, mille alla kuuluvad näiteks arvuti ja nutiseadmete kasutamine ning lugemine ja kirjutamine.
  • Samuti on lastel, kelle vanematel esineb lühinägevus, suurem risk lühinägevuse tekkeks.

Müoopiat on õnneks võimalik pidurdada

Lastel soovitatakse järgida 20-20-20 reeglit ehk iga 20 minuti lähitöö järel vaadata 20 sekundi vältel kaugusesse (vähemalt 6 meetrit, nt aknast välja või klassiruumi teise otsa) ning viibida iga päev vähemalt 2 tundi õues päevavalguse käes.

Samuti on oluline tagada lähitöö tegemise kohas hea valgustatus. Kuna lühinägevus tekib enamasti koolieas, tasub tähelepanu pöörata lapse koolilaua valgustatusele ning ka õppeasutustel on võimalik laste silmade tervist edendada, innustades neid vahetundide ajal õues viibima.

Müoopia prillide abil kontrolli alla

Müoopia

Lühinägevust saab korrigeerida miinusprillide või -kontaktläätsedega, kuid need ei mõjuta lühinägevuse süvenemist. Viimastel aastatel on aga kasutusele võetud meetodid, mis pärsivad lühinägevuse progressiooni. Kõige efektiivsemaks peetakse atropiini silmatilku. Atropiini leidub karumustika marjades ning see on olnud meditsiinilises kasutuses juba enam kui sada aastat silmatera ehk pupilli laiendamiseks ning läätse kuju mõjutava tsiliaarlihase lõõgastamiseks. Lühinägevuse ravis kasutatakse ka näiteks multifokaalseid ja ortokeratoloogilisi kontaktläätsesid, kuid nende efektiivsus on väiksem kui atropiini silmatilkadel.

Nägemisuuringute kabinetil on võimalik tellida ka müoopia raviks kasutatavaid prilliklaase, mis arvestavad silma kesk- ja perifeersetele omadustele iseloomulikku refraktsiooni piki horisontaalset ja vertikaalset telge, et luua prillilääts, mis on disainitud järgmiste omadustega:

Lapsega on soovitatav käia ka regulaarselt nägemiskontrollis, et tuvastada müoopia või muid silmahaigusi, mis on varajase avastamise korral ravitavad. Broneeri aeg siin või helista +372 55 55 89 45.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Miks on A-vitamiin nägemisele hea?

Miks on A-vitamiin nägemisele hea?

Miks on A-vitamiin nägemisele hea?

Hea nägemine ei ole iseenesest mõistetav. Aastatega silmad väsivad ja paremaks nägemiseks tuleb enamasti appi võtta prillid. Vanusega suureneb ka silmahaiguste risk ja seetõttu peaks igaüks teadma, kuidas silmade tervise eest hoolitseda ja silmahaigustest hoiduda. Silmi on võimalik hoida tervetena toidu abil. Üheks selleks on A-vitamiin, mis mängib hea nägemise juures väga olulist rolli. See hoiab silma limaskesta niiskena ja kaitseb seda bakterite eest, vähendades seeläbi nakkuste riski.

A-vitamiini ehk retinooli on võimalik toidust kätte saada kahel viisil. Seda on võimalik saada loomset päritolu toitudest n-ö puhtal kujul nagu näiteks veise- ja kanamaksast, täispiimast ja juustust või taimset päritolu toiduainetes leiduvatest värvipigmentidest. Selleks sobivad hästi porgand, bataat, spinat ja lehtkapsas.

A-vitamiini on meie organismis vaja mitmete erinevate funktsioonide jaoks. Näiteks keha kasvu ja arengu tagamiseks, tervete luude jaoks, immuunsüsteemi töös hoidmiseks ja heaks silmanägemiseks. See aitab silmadel pimedas kohaneda ning selle puudus võib põhjustada kanapimedust ehk hämaras ja pimedas nägemise häireid, silmade kuivust ja sarvkesta pehmenemist.

A-vitamiin mängib olulist rolli ka maakuli degeneratsiooni ennetamises, mis on levinud silmahaigus ning peamiseks nägemiskao põhjuseks eakate hulgas. Ühtlasi aitab A-vitamiin ennetada ja ravida kuiva silma sündroomi.

Millised muud vitamiinid aitavad kollatähni degeneratsiooni ära hoida?

Lisaks A-vitamiinile aitab maakuli degeneratsiooni ära hoida ka C- ja E-vitamiin. C-vitamiin aitab kehal moodustada ja säilitada sidekudesid, nagu kollageen, mida leidub silma sarvkesta sees. C-vitamiin vastutab ka tervete veresoonte, sealhulgas võrkkesta sees olevate veresoonte eest. Kuna keha ei suuda toota ise C-vitamiini, peab seda hankima läbi toidu. Headeks C-vitamiini allikateks on punane paprika, maasikad, apelsinimahl, spargelkapsas ja roheline paprika. C-vitamiini leidub ka tsitrustes, kartulites, tomatites ja rohelistes köögiviljades.

E-vitamiin aitab hoida erinevate rakkude membraane vormis, et need saaksid kaitsta keha vabade radikaalide põhjustatud kahjustuste eest.

A-vitamiin toidulisandina

Siiski ei ole soovitatav tarbida A-vitamiini toidulisandina, vaid hankida seda naturaalsel teel ehk toidust. Peamiselt seetõttu, et rasvlahustuvate vitamiinide (sh vitamiin A) puhul toimub üleliigsete vitamiinide väljutamine organismist tunduvalt aeglasemalt kui vesilahustuvate puhul. Seepärast võib A-vitamiini liigsel tarbimisel kuhjuda kehas ka liigne kogus vitamiine. Toidu kaudu ammutatud A-vitamiini ei ole võimalik tarbida organismile kahjustavas koguses. Liigne A-vitamiini tarbimine võib muuta luud õrnaks ning kahjustada maksa.

A-, C- ja E-vitamiin aitavad aeglustada maakuli degeneratsiooni ja aitavad säilitada probleemideta nägemist nii kaua kui võimalik. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu enda toitumisele, sest just nii saad kõige tervislikumal viisil omastada toidust vitamiine.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Auraga migreen ehk silmamigreen – mida see endast kujutab?

Auraga migreen ehk silmamigreen – mida see endast kujutab?

Auraga migreen ehk silmamigreen – mida see endast kujutab?
Migreen on üsna levinud neuroloogiline haigus, mis väljendub tugeva peavaluna ning mida saadab enamasti iiveldus ning tundlikkus valguse, müra ja lõhnade suhtes. Täpsed tekkepõhjused on veel välja selgitamata, kuid migreeni soodustavateks teguriteks võivad olla stress, üleväsimus, hormoonide tase, ere valgus, ilmastikuolud, pärilikkus, veepuudus ning vale või ebapiisav toitumine.

Migreen jaotatakse enamasti kaheks: auraga ehk klassikaline migreen ning aurata migreen. Mõlemal vormil on ühised tunnused, kuid auraga migreeni korral lisanduvad enne peavalu veel järgnevad sümptomid nägemisväljas:

  • tumedad laigud;
  • saki- või tähekujulised figuurid;
  • valgussähvatused;
  • vikerkaarespektrid;
  • muutused nägemises või nägemise kaotus;
  • nägemishallutsinatsioonid piltide kujul;
  • tundlikkuse häired jäsemetes või näos; 
  • lihasnõrkus.

Auraga migreeni sümptomid ilmnevad üldjuhul üks tund enne peavalu ning kestavad alla tunni. Mõnikord ilmnevad 50-aastastel ja vanematel inimestel auraga migreeni sümptomid ilma peavaluta.

Sagedamini esineb inimestel aurata migreen, mille peamiseks sümptomiks on intensiivne peavalu, mis tavaliselt on ühel pool pead. Valu on üsna tugev ning süveneb kui liikuda, mistõttu häirib inimese igapäevaelu. Mõnikord võib valu mõjutada ka kaela ja nägu ning tekkida mõlemal pool pead.  

Tugeva peavaluga kulgev migreen kimbutab sagedamini naisi ning neid, kellel esineb migreeni suguvõsas. Õnneks saab õige diagnoosiga migreenihooge raviga ennetada ja leevendada.

Oluline on ka silmapõhjade hoolikas uurimine, et välistada nägemishäire või silmahaiguse olemasolu. Pöördu koheselt nägemise kontrolli, kui märkad muutuseid sümptomite seas. Selleks võta meiega ühendust või broneeri aeg internetis ja tule vastuvõtule.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Uskumused silmade kohta – tõde või müüt?

Uskumused silmade kohta – tõde või müüt?

Uskumused silmade kohta – tõde või müüt?

Läbi aegade on levinud erinevaid uskumused, mille kohaselt mõni tegevus kas parandab või kahjustab nägemist. Enamus neist siiski paika ei pea või kehtib vaid osaliselt.

Uskumus: organdi söömine parandab nägemist

Osaliselt tõde. Porgand sisaldab A-vitamiini, mis on kasulik silmade tervisele. Seega on ütlusel osaliselt tõepõhi all, kuid siiski ei leidu piisavalt tõendeid, et seda kindlalt väita.

Arvatakse, et see ütlus pärineb II maailmasõjast kui Briti luure teatas kõigile, et nende pilootidel oli parim nägemine, sest nad sõid palju porgandeid. Tegelikult kasutasid piloodid sihtmärkide leidmiseks radarit ning mõtlesid kuulujutu välja, sest nad ei tahtnud, et Saksa väed nende taktikast teada saaksid.

Uskumus: läätsed saavad silmades “ära kaduda”

Vale. Kontaktläätsede silmamuna taha sattumine on füüsiliselt võimatu. Silma katab sidekest, mis on ühendatud silmalaugudega, kaitstes sel viisil silma võõrkehade sattumise eest silma taha. Halvimal juhul võib see nihkuda ainult silmalau alla, kuid sel juhul tekib tunne nagu oleks midagi silma sattunud.

Kui lääts on nihkunud paigast ning seda on keeruline kätte saada, siis on soovitatav sulgeda silmad ja masseerida õrnalt silmalaugu.

 

Uskumus: pimedas lugemine on silmadele kahjulik

Vale. Kuigi pimedas lugemine võib põhjustada ajutist silmade väsimust, ei kahjusta see püsivalt nägemist. Silmadesse tekib pinge siis, kui silmad on sunnitud keskenduma halbades tingimustes. Näiteks piisava valguse puudumine.

Sellisel juhul võivad silmad olla valusad või väsinud ning selle tagajärjel tekkida peavalud. Tavaliselt taanduvad need iseenesest, kui silmad puhkust saavad.

 

Uskumus: silmaharjutusi tehes ei ole vaja prille enam kanda

Vale. Silmaharjutused ei paranda ega säilita nägemist ega vähenda prillide vajadust. Nägemine sõltub paljudest teguritest, millest ühtki ei saa silmaharjutustega oluliselt muuta.

Silmaharjutused võivad aga olla abiks konvergentsi puudulikkuse korral, mis tekib siis, kui silmad ei suuda fokusseerida lähedal asuvale objektile, mistõttu on raske pikalt lugeda.

 

Uksumus: lapsed kasvavad silma probleemidest “välja” 

Enamasti vale. Enamikul juhtudel ei kasva lapsed nägemise probleemidest välja ning sagedamini võivad probleemid hoopis aja jooksul süveneda.

Ainsaks erandiks on hüperoopia ehk kaugnägevus, mis väheneb silma kasvades ja arenedes kuni see noorukieas kaob.

 

Uskumus: televiisorile liiga lähedal istumine kahjustab nägemist

Vale. Telerile liiga lähedal istumine ei kahjusta silmi, kuid võib põhjustada silmade pinget. Lapsed keskenduvad paremini lähedal asuvatele objektidele ja nad eelistavad sageli vaadata televiisorit lähemalt.

Kui laps istub pidevalt telerile liiga lähedal, võib see olla märk lühinägevusest. Sellisel juhul soovitame pöörduda nägemiskontrolli.

 

Uskumus: päikest on ohutu vaadata

Vale. Päikesesse pole kunagi turvaline vaadata isegi päikeseprille kandes. Päikesest kiirgab ultraviolettkiiri, mis võivad kahjustada sarvkesta, võrkkesta ja läätse.Võrkkesta kahjustusi nimetatakse retinopaatiaks. See on tavaliselt valutu, seega vahel ei saa tekkinud kahjust arugi. Päikesekahjustus võib põhjustada täieliku või osalise nägemise kaotuse.

 

Uskumus: pausideta ekraani vaatamine ja raamatute lugemine kahjustab lapse silmi 

Osaliselt õige. Pausideta lähedale vaatamine ei kahjusta tingimata nägemist, kuid siiski on lastel, kes veedavad palju aega toas ekraanide taga, suurem risk müoopia tekkeks.

Lähitööl on soovituslik lasta lapsel järgida küünarnuki reeglit. Kui laps jätkuvalt vaatab liiga lähedalt, siis soovitame tulla nägemise kontrolli. 

Uskumus: prillide kandmine võib nägemist kahjustada

Vale. Prillide või kontaktläätsede kandmine ei kahjusta nägemist. Vahel võidakse ekslikult arvata, et prillid halvendavad nägemist, sest prillide eest võtmisel tunduvad asjad “hägusemad” kui enne prillide kandmist. On tavapärane, et nägemine muutub vananedes, kuid see ei halvene prillide või läätsede kandmise tõttu. 

 

Silmakontrollis tuleb käia vaid siis, kui nägemine on halb

Silmakontroll on oluline igas vanuses, olenemata nägemisest. Põhjalikus nägemise kontrollis selgitatakse välja prillivajadus, kontrollitakse silmarõhku ja silmapõhjasid. Regulaarne nägemiskontroll võimaldab tuvastada silmahaigusi, mis on varajase avastamise korral ravitavad. 

Kui tunned, et nägemiskontrollist on juba pikk aeg möödas, siis võta meiega ühendust või broneeri aeg internetis ja tule vastuvõtule.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

;