Mida teha, kui laps ei taha prille kanda?

Mida teha, kui laps ei taha prille kanda?

Mida teha, kui laps ei taha prille kanda?

Paljud lapsevanemad seisavad sageli silmitsi olukorraga, kus laps keeldub prille kandmast: „Need on ebamugavad”, „Need on koledad” või „Mul pole neid vaja.” See on laste puhul täiesti tavaline, kuid oluline on mõista, et prillidega harjumine on lapse jaoks suur muutus, mis vajab lapsevanema aega, toetust ja mõistmist.

1. Selgita lapsele, miks prillid on vajalikud

Lapsed võivad prille palju meelsamini kanda, kui nad mõistavad, miks need olulised on. Selgita lihtsas keeles, et prillid aitavad silmadel paremini töötada, vähendavad pinget ja muudavad nägemise selgemaks. Väiksemale lapsele võib öelda näiteks: „Need prillid aitavad sul paremini joonistada ja lugusid lugeda.” Kui laps tunneb, et prillid annavad talle võimaluse midagi paremini teha, mitte ei võta midagi ära, suureneb motivatsioon neid kanda.

2. Anna aega harjumiseks

Harjumine võib võtta päevi või isegi nädalaid. Esimestel päevadel võivad prillid tunduda võõrad, kuid silmad ja aju kohanevad kiiresti. Julgusta last kandma prille järk-järgult: alustuseks kodus, hiljem lasteaias või koolis. Oluline on, et laps saaks prille kanda positiivses keskkonnas, kus teda ei narrita ega survestata.

3. Lase lapsel prilliraamid ise valida

Kui laps saab ise valida endale meelepärased raamid, olgu need värvilised, klassikalised või mustriga, suureneb ka soov neid kanda. Peamine on, et laps tunneks end nendega hästi ja „iseendana”.

👉🏼 Hetkel on Nägemisuuringutes kõik prilliraamid kuni -50% soodsamad. Tule vali oma lapsele sobivad raamid! Info avamisaegade kohta leiad siit.

4. Julgusta ja kiida

Prillide kandmine ei peaks olema kohustus, vaid osa lapse eneseväljendusest ja hoolimisest oma tervise eest. Kiida last, kui ta paneb prillid ise ette või hoiab neid hoolikalt. Väikesed kiidusõnad aitavad tekitada positiivset seost ja tugevdavad enesekindlust.

5. Jälgi, et prillid oleksid mugavad ja sobivad

Kui laps kurdab, et prillid pigistavad, vajuvad või tekitavad peavalu, tasub tulla optometristi juurde kontrolli. Sageli on vaja vaid väikest raamide painutamist, et kandmine muutuks taas mugavaks kogemuseks.

6. Ära tee prillidest „probleemi”

Lapsed tunnetavad vanemate hoiakuid. Kui prillid tunduvad vanema jaoks häiriv teema, tajub seda ka laps. Kui aga lapsevanem näitab, et prillid on midagi tavalist ja kasulikku, on laps palju avatum neid kandma.

Selge nägemine on lapsele oluline õppimiseks, mängimiseks ja maailma avastamiseks. Kui prillid on mugavad ja laps mõistab nende tähtsust, saavad need igapäevaelu loomulikuks osaks: mitte tüütuks kohustuseks, vaid abivahendiks, mis teeb elu lihtsamaks ja rõõmsamaks. 

⭐️ Soovitus Nägemisuuringutelt:
Kui lapse prillid ei püsi ees või tunduvad ebamugavad, tule koos lapsega kontrolli. Meie spetsialistid aitavad leida sobivad raamid, et prillide kandmine oleks mugav ja loomulik osa igapäevaelust.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.

 

 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Kas hea nägemine tähendab alati head silmatervist?

Kas hea nägemine tähendab alati head silmatervist?

Kas hea nägemine tähendab alati head silmatervist?

Paljud inimesed usuvad, et kui nad näevad hästi, on ka nende silmad terved. Tegelikult võib nägemine olla selge isegi siis, kui silmades on alanud muutused, mida inimene ise veel ei tunne. Hea nägemisteravus ei pruugi alati tähendada head silmatervist.

Silmatervis ja nägemine ei ole üks ja sama

Nägemisteravus näitab, kui hästi inimene suudab detaile eristada, näiteks vaadata kaugel olevat pilti. Silmatervis seevastu hõlmab palju enamat: silmapõhja, võrkkesta, silmanärvi ja veresoonte seisundit, silmasisest rõhku ning ka pisarate tootmist ja kvaliteeti. Kõik need tegurid võivad mõjutada nägemist pikemas plaanis, kuid muutused ei pruugi alguses üldse märgatavad olla.

Tervisemärgid, mida silmad võivad peegeldada

Optometristi või silmaarsti läbivaatusel võib selguda märke, mis viitavad mujal kehas toimuvatele muutustele. Näiteks võivad silmapõhja veresoonte kitsenemine või väikesed verevalumid viidata kõrgele vererõhule või veresuhkru tasakaalu häiretele. Mõnikord ilmnevad just silmades esimesed märgid diabeedist, vereringeprobleemidest või kolesteroolitaseme tõusust ning seda juba enne, kui inimene ise end halvasti tundma hakkab.

Miks tasub silmade tervist regulaarselt kontrollida

Isegi kui nägemisteravus tundub hea, tasub nägemist kontrollida vähemalt kord kahe aasta jooksul. Optometrist hindab mitte ainult prilliretsepti vajadust, vaid ka silmade üldist tervist ja vajadusel suunab edasi silmaarstile. Varajane avastamine aitab ennetada tüsistusi ja hoida nägemise selge aastateks.

Hea nägemine vajab hoolt

Silmi mõjutavad nii vanus, töö, harjumused kui ka üldine tervis. Tasakaalustatud toitumine, piisav uni, regulaarne liikumine ja silmade puhkamine ekraanitööst aitavad hoida silmi heas vormis. Kuid kõige olulisem on mitte eeldada, et „kuna ma näen hästi, on kõik korras”.

Selge nägemine on väärtus  ja silmade tervis selle alus. Meie oleme sinu jaoks olemas. 💛

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.

 

 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Müütide murdmine: prillid, kontaktläätsed ja laserprotseduurid

Müütide murdmine: prillid, kontaktläätsed ja laserprotseduurid

Müütide murdmine: prillid, kontaktläätsed ja laserprotseduurid

Nägemist saab tänapäeval korrigeerida mitmel viisil – prillide, kontaktläätsede või kirurgiliste protseduuride abil. Kuna valikuid on palju, levib ka rohkelt uskumusi, millest osa ei vasta tõele.

Kes meist poleks kuulnud väidet „läätsed rikuvad silmi“? Või hoiatust: „kui hakkad prille kandma, läheb nägemine veel halvemaks“? Viimasel ajal küsitakse sageli ka „kas laserprotseduur lahendab kõik nägemisega seotud mured?“

Sellised väited võivad viia valede otsusteni – inimene valib endale sobimatu lahenduse või lükkab edasi vajaliku nägemiskontrolli.

Tegelikult on enamik neist müütidest lihtsalt levinud eksiarvamused, mis põhinevad hirmudel või poolikul infol. Selles postituses lükkame ümber kolm levinud müüti ja selgitame neid lähemalt.

Müüt nr 1: Prillid rikuvad silmad ära

Paljud arvavad, et kui hakata prille kandma, siis „silm harjub ära“ ja nägemine muutub järjest kehvemaks. Tegelikkus on aga vastupidine.

  • Prillid ei tee silma ega silmalihaseid kuidagi nõrgemaks. 
  • Nägemine muutub ajas nagunii – seda mõjutavad näiteks pärilikkus, silma ehitus, vanus ja elustiil. 

Kui inimesel on juba lühinägevus või kaugnägevus, aitavad prillid lihtsalt paremini näha, mitte ei süvenda probleemi.

Müüt nr 2: Kontaktläätsed on silmadele kahjulikud

Levinud arvamuse järgi kahjustavad kontaktläätsed silmi ja võivad isegi nägemist pöördumatult halvendada. Tegelikult see nii ei ole.

  • Kaasaegsed kontaktläätsed on ohutud, kui neid õigesti kasutada. 
  • Kõige sagedamini tekivad probleemid siis, kui läätsi kasutatakse valesti. Näiteks kantakse neid liiga kaua, magatakse nendega või jäetakse üldse puhastamata. 
  • Kui järgid optometristi või silmaarsti juhiseid, on läätsed turvaline ja mugav lahendus igapäevaseks nägemise korrigeerimiseks.

Müüt nr 3: Laserprotseduur lahendab kõik probleemid.

Laserprotseduur võib tunduda kui kiire ja lõplik lahendus, kuid tegelikkus on palju mitmetahulisem.

  • Laserprotseduur võib teatud juhtudel olla sobiv lahendus, kuid see ei pruugi sobida kõigile. 
  • Protseduur ei aita kõikide nägemisprobleemide puhul, näiteks juhul, kui vanusega tekib vajadus lugemisprillideks. 
  • Ühekordne kirurgiline sekkumine ei välista vajadust edasiste kontrollide järele – ka pärast protseduuri tuleb jätkata regulaarseid nägemiskontrolle.

Kokkuvõte

Prillid, kontaktläätsed ja laserprotseduurid on erinevad viisid nägemise korrigeerimiseks. Need ei muuda nägemist halvemaks, vaid aitavad tagada parema nägemisteravuse ja igapäevase mugavuse. 

Igal nägemise korrigeerimise viisil – olgu selleks prillid, kontaktläätsed või laserprotseduur – on oma eelised ja piirangud. Parim valik sõltub inimese individuaalsest olukorrast ning spetsialisti hinnangust.

Kõige olulisem on külastada regulaarselt nägemiskontrolli, et hoida oma silmade tervist ning ennetada võimalikke probleeme. Lisaks aitab põhjalik uuring leida just sinu vajadustele vastava lahenduse.

Meie oleme sinu jaoks olemas. 💛

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.

 

 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Mida teha, kui laps ei suuda telefonist või arvutist loobuda?

Mida teha, kui laps ei suuda telefonist või arvutist loobuda?

Mida teha, kui laps ei suuda telefonist või arvutist loobuda?

Nutitelefonid, arvutimängud ja isegi õppimiseks vajalikud ekraanid kuuluvad tänapäeva laste igapäevaellu. Kuid kas teadsid, et optometristide soovituslik ekraaniaeg lapsele on kuni 2 tundi päevas? Pikemalt kestvad seansid võivad silmadele anda märku kuivuse, väsimuse või peavaluna ning suurendada ka lühinägevuse ehk müoopia riski.

Miks just 2 tundi?

Koolimineva lapse silmad ei ole veel täielikult välja arenenud. Liigne lähedale vaatamine sunnib silmalihaseid pidevalt pingutama, mis võib kaasa tuua nägemise halvenemise. Ekraane vaadates kipume kõik vähem pilgutama. Samas on pilgutamine silmade loomulik niisutaja ja kui seda ei toimu piisavalt, tekib silmades kuivus ja ebamugavustunne.

Kuidas lapse ekraaniaega paremini juhtida?

 

  • Pane paika reeglid: Seadke lapsega kindlad piirid, näiteks 2 tundi ekraaniaega päevas peale koolitöid või kindlad lühemad ajavahemikud, millal seadmeid võib kasutada;
  • Paku alternatiive: Raamatud, lauamängud, sport või käelised tegevused aitavad ekraanidest eemal olla. Kui võimalik, tee neid tegevusi lapsega koos – nii on huvitavam;
  • Näita eeskuju: Lapsed õpivad vanematelt. Kui jälgid ka enda ekraaniaega ja teed pause, on lapsel lihtsam sama teha;
  • Tekita kodus ekraanivabad tsoonid: Näiteks köök ja magamistuba võiksid olla kohad, kus seadmeid ei kasutata;
  • Tunnusta last kokkulepete täitmise eest: Positiivne tagasiside ja premeerimine aitavad uut harjumust kinnistada;
  • Ole paindlik: Kui laps on harjunud pikki tunde ekraanide ees veetma, võtab uute reeglite juurutamine aega. Liigu samm-sammult ja luba ka endal vahel eksida.

Koolieelse nägemiskontrolli tähtsus

Isegi siis, kui laps ei kurda nägemisprobleemide üle, on enne kooliaasta algust mõistlik külastada nägemiskontrolli. Silmadega seotud muutused tekivad sageli märkamatult – laps harjub tasapisi uue olukorraga ega pruugi ise tajuda, et tahvlile vaatamine on muutunud keerulisemaks või et silmad väsivad kiiresti. 

Alles koolipäevade alguses, kui silmad peavad taluma pikemat koormust ja keskendumist, võivad need probleemid esile tulla. Regulaarne nägemiskontroll annab vanemale kindlustunde, et laps näeb klassiruumis selgelt, suudab õppetöös paremini keskenduda ning õppetöö ei muutu silmade väsimuse tõttu ebamugavaks.

💛 Broneeri lapsele koolieelseks nägemiskontrolliks aeg juba täna. See on väike samm, mis võib ennetada suuremaid probleeme ja toetada sinu lapse õppeedukust ning silmade tervist.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Kas kontaktläätsed sobivad ka lastele? Olulised faktid ja nõuanded

Kas kontaktläätsed sobivad ka lastele? Olulised faktid ja nõuanded

Kas kontaktläätsed sobivad ka lastele? Olulised faktid ja nõuanded

Kontaktläätsed ei ole enam ainult täiskasvanute nägemise korrigeerimise vahend – üha enam lapsi ja noorukeid on huvitatud nende kasutamisest. Kas kontaktläätsed sobivad ka lastele? Millised on eelised, aga milliste riskidega peaks arvestama?

Teeme sellest põhjaliku ülevaate.

Kontaktläätsed ja lapsed

Kontaktläätsede kandmine on muutunud laste ja noorukite seas aina populaarsemaks. Uuringute kohaselt kannavad alla 17-aastastest lastest neid lausa 15%. Nende populaarsus kasvab lapse vanuse kasvades ning leiavad mõningatel juhtudel kasutust ka müoopia pidurdamisel

Silmaarstide ja optometristide soovituse kohaselt saab kontaktläätsede kasutamist kaaluda alates 10.-12. eluaastast. Soovitame kasutada ühepäevaseid kontaktläätsi, sest neid on kõige lihtsam kasutada ning ei vaja regulaarselt puhastamist. Vanusest olulisem on aga lapse küpsus, kohusetunne ning veendumus, et ta saab läätsedega kaasnevate kohustustega edukalt hakkama. Vastasel juhul võib nendega kaasneda ebamugavustunne silmades ning suurenenud tõenäosus ärrituse või põletiku tekkeks. Seega peaks laps suutma hoolitseda iseseisvalt enda hügieeni ning koduste ülesannete eest.

Kontaktläätsed ja nende võimalused lastele

Kontaktläätsi on olemas erinevat tüüpi, mis võivad sobida ka lastele – sobivaim lahendus leitakse koostöös optometristiga.

  • Pehmed kontaktläätsed: kõige levinumad ning saadaval ühepäevase, kahenädalase või ühekuuse variandina (viimaste puhul tuleb meeles pidada nende hoolikat ja regulaarset puhastust);
  • Toorilised läätsed: mõeldud astigmatismi ehk sarvkesta ebakorrapärase kuju korral. Pöörduvad silmas õigesse asendisse ja annavad selge nägemise;
  • Orto-K läätsed: öösiti kantavad spetsiaalsed kontaktläätsed, mis ajutiselt muudavad sarvkesta kuju ja võimaldavad päevasel ajal selget nägemist ilma prillide või kontaktläätsedeta.
  • Skleeraläätsed: suuremad jäigad kontaktläätsed, mis katavad kogu sarvkesta ja ulatuvad osaliselt ka silma valgele osale ehk skleerale. Need sobivad hästi inimestele, kellel on sarvkesta haigused, kuiv silm või ebaregulaarsed sarvkesta pinnad (nt keratokoonus). Samuti pakuvad need suurepärast nägemisteravust keerukamate nägemisprobleemide korral.

Kontaktläätsede plussid ja miinused

Kontaktläätsede kasutamisel on mitmeid eeliseid. Need tagavad selge nägemise ilma prillideta ning võivad anda lapsele juurde enesekindlust ja tõstavad enesehinnangut. Aktiivsete laste jaoks on suureks plussiks kindlasti ka nende kasutamise mugavus sportides, kuna ei pea kartma, et need purunevad või lähevad kõveraks. Samuti tagab läätsede kasutamine parema vaatevälja.

Siiski on kontaktläätsede kasutamisel nii mõnigi miinus, need:

  • nõuavad hoolikat ja regulaarset puhastamist ja hügieeni
  • võivad põhjustada silmade ärritust või infektsioone
  • võivad kergesti kaduda

Meeles tuleb pidada ka regulaarset nägemiskontrolli, et veenduda silmade heas tervises.  Vale läätsede kasutamine võib kahjustada silmi – näiteks tuua kaasa keratiidi esinemise.

Lapsed peavad kontaktläätsede kandmisel järgima järgmisi reegleid:

  1. Pese käsi enne läätsede silma panemist ja ära võtmist
  2. Hoia küüned lühikesed ja puhtad
  3. Kasuta optometristi poolt soovitatud hooldusvahendeid, lähtu enda läätsede konkreetsest vajadusest
  4. Vaheta kontaktläätsed välja õigeaegselt 
  5. Vaheta konteinerit regulaarselt
  6. Käi kord aastas regulaarselt nägemiskontrollis ka siis, kui probleeme ei esine

Kokkuvõttes võivad kontaktläätsed olla suurepärane alternatiiv prillidele, pakkudes lapsele rohkem vabadust sportimisel ja igapäevastes tegemistes. Samas tuleb arvestada, et läätsed nõuavad hoolikat käsitsemist, igapäevast puhastamist ning vastutustundlikku kasutamist. Meie Nägemisuuringutes aitame hinnata, kas läätsed on sinu lapsele sobiv valik, ning leiame koos kõige mugavama ja ohutuma lahenduse, mis toetab lapse silmade tervist ja heaolu.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Arvutimängud ja laste silmade tervis

Arvutimängud ja laste silmade tervis

Arvutimängud ja laste silmade tervis

Video- ja arvutimängudest on saanud paljude laste igapäevaelu lahutamatu osa. Koolivaheaegadel, kui õppetöö ei võta suuremat osa päevast, veedavad lapsed ekraanide ees sageli veelgi rohkem aega. Pikenenud ekraaniaeg toob endaga kaasa aga mõju lapse silmade tervisele. Kuidas mõjutavad laste silmi arvutimängud? Selgitame lähemalt.

Arvutimängude mõju: kuivad ja sügelevad silmad

Mängimise kõige suuremaks ohuks on pikenenud ekraaniaeg. See toob omakorda kaasa vähese pilgutamise ning silmade kuivuse. Erinevad uuringud on näidanud, et pilgutamine väheneb selle tõttu lausa 66%.

Kuivad silmad annavad endast märku sügeluse või punetuse kaudu, lisaks võib tekkida tunne, justkui oleksid silmas liivaterad. See paneb last silmi sagedamini hõõruma, mis võivad kahjustada silmi ning selle ümbruses olevaid pisikesi veresooni. Kui seda teha määrdunud kätega, suureneb ka infektsiooni tekkimise tõenäosus. Pikaajaline kuivus võib tõsiselt kahjustada silma sarvkesta. 

Arvutimängude poolt põhjustatud silma- ja peavalud

Kaasahaarav mäng tähendab pidevalt liikuvat pilti. Silmad peavad seega kiiresti keskenduma ning aktiivselt liikuma – tegemist on koormava pingutusega, mis toob kaasa lisastressi. Kui seda on liiga palju, võib nägemises esineda:

  • udust või topeltnägemist
  • peavalu või migreeni
  • valgustundlikkust

Seega, kui laps kurdab silma- või peavalu, võib olla põhjus just liigses ekraaniajas. Parimaks leevenduseks on silmadele puhkuse andmine ning tubaste tegevuste asnedamine näiteks õues mängimisega.

Müoopia ehk lühinägevuse areng

Liigne veedetud aeg video- ja arvutimängudega tähendab, et laps vaatab silmalihaseid pingutades vaid lähedale. Kui silmad ei saa puhkust vaadates kaugusesse, võib areneda lühinägevus ehk müoopia. 

Müoopia esimesteks märkideks on udune nägemine kaugele vaatamisel, silmade kissitamine või televiisorile liiga lähedal istumine. Sümptomite tekkimisel on oluline pöörduda optometristi vastuvõtule, et teha esimesed sammud müoopia arengu pidurdamiseks. Seda saab teha näiteks spetsiaalsete müoopiat pidurdavate klaasidega.

Aja saab broneerida mugavalt siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

 

Arvutinägemise sündroom

Pikaajalisel järjestikusel mängimisel võib lapsel tekkida arvutinägemise sündroom. Selle tunnusteks on silmade väsimus ja keskendumisraskused, aga ka peavalu ning valu ülaseljas või õlgades.

Sümptomeid põhjustavad mitmed tegurid, kuid peamiselt on selle taga ekraani kontrastsus ning pidev pimestamine. Arvutinägemise sündroomi vältimiseks:

  • palu lapsel teha iga 20 minuti tagant paus ja vaadata kaugusesse, eriti hea oleks paus teha õues mängides või jalutades
  • muuda ekraani kontrastsust 60-70% peale
  • aseta ekraan ruumis nii, et see ei peegeldaks päikesevalgust, lisaks veendu, et ruum oleks pimedal ajal valgustatud

Arvutimängude eelised

Hoolimata mitmetest ohtudest, on video- ja arvutimängudel ka mõningaid eeliseid. Kui laps mängib mõõdukalt, aitavad mängud parandada silmade reageerimiskiirust, kontrast tajumist ning tähelepanuvõimet. 

Mänge kasutatakse mõningatel juhtudel ka nägemisteraapias, näiteks siis, kui lapsel esineb nn laisk silm ehk amblüoopia.

Seega on lapsevanemana oluline jälgida lapse harjumusi ning tähele panna muutusi tema nägemises. Julgusta last mängude vahepeal õues aega veetma, kontrolli tema ekraani heledust ja asetust toas. Erinevaid kõrvalekaldeid aitab kindlaks teha aga optometrist – broneeri aeg lapse iga-aastasesse nägemisuuringusse juba täna!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

;