fbpx
Silmavalu!

Silmavalu!

Silmavalu!

Silmavalu põhjuseks on silma närvilõpmete ärritus mitmete tegurite toimel. Valu võib tekkida nii järsku kui ka pikkamööda ning olla erineva tugevuse ja kestusega. Silmavalu esinemisel peaks pöörduma viivitamatult vastuvõtule, et kindlaks teha silmavalu täpne põhjus ja määrata ravi, et vältida silmakahjustusi ja võimalikku püsivat nägemise kaotust.

Millised on silmavalu sümptomid?

  • Terav, torkiv tunne
  • Põletav valu silmades
  • Tuim valu
  • Tunne, justkui oleks midagi “silmas” (võõrkeha tunne)
  • Ähmane nägemin
  • Punetus
  • Valgustundlikkus
  • Pisaravool

Mis võib põhjustada silmavalu? 

Silmavalu põhjuseid on mitmeid erinevaid, kuid üheks neist võib olla võõrkeha silmas. Kõige tavapärasemad näited võõrkehadest, mis võivad sattuda sarvkestale ja seeläbi valu tekitada, on metallitükid, liiv, väikesed kiviosakesed, saepuru ja muud orgaanilised materjalid.

Sarvkestas asuvast võõrkehast tingitud ebamugavustunne on tavaliselt kõige häirivam pilgutamise ajal, kuna silmalaug põhjustab pilgutamise ajal hõõrdumist. Lisaks võib võõrkeha tekitada ka nägemisel hägusust ning valgustundlikkust ja pisaravoolu. Võõrkeha silma sattumisel nõuab see koheselt kiiret tähelepanu, sest see võib põhjustada tõsise silmapõletiku.

Teiseks silmavalu põhjuseks võib olla erosioon ehk sarvkesta kriimustus. Kuigi enamik sarvkesta kriimustusi ei ole tõsised, võivad need olla ebamugavad ning põhjustada valgustundlikkust ja pisaravoolu.

Paljud pindmised sarvkesta kriimustused paranevad iseenesest 24 tunni jooksul, kuid sügavamad marrastused võivad põhjustada tõsise silmainfektsiooni ja isegi sarvkesta haavandi, kui neid ei ravita.

Kuna sageli on keeruline kindlaks teha, kas silmavalu on tingitud väikesest kriimustusest, sügavast marrastusest või sarvkestas asuvast võõrkehast, on hea mõte pöörduda vastuvõtule koheselt, kui ilmneb terav ebamugavustunne silmas ning valu ei taandu mõne aja pärast.

Lisaks võib valu põhjustada silmade kuivus, mida aitab leevendada silmatilkade kasutamine või toidulisandi tarvitamine. Enne silmatilkade kasutusele võtmist, tuleb läbida kuiva silma nõustamine, et teha kindlaks, mis seda põhjustab ning leida sobiv silmatilk. 

Väga tõsine silmavalu põhjus on silmasisene põletik ehk endoftalmiit. Tavaliselt on see põhjustatud bakteriaalsest infektsioonist või see võib olla katarakti või muu silmaoperatsiooni harvaesinev tüsistus. Endoftalmiit põhjustab lisaks silmavalu tekitamisele ka punetust, silmalaugude turset ja nägemise halvenemist. 

Silmavalu võib põhjustada ka migreen ja põskkoopapõletik. Põskkoopapõletikust põhjustatud silmavalu on tavaliselt vähem tugev kui migreenist tulenev valu. Kuigi nendest põhjustest tingitud valu ei ole tavaliselt hädaolukord, siis aina enam esineva silmavalu korral tasub pöörduda arsti poole. 

Üks sagedasemaid silmavalu põhjuseid on odraiva, mis on tuntud kui rasunäärmete põletik lauserval. Tavaliselt saab seda edukalt kodus ravida, tehes regulaarselt sooja kompressi ning silmalaugudele massaaži. Nägemisuuringute kabinetis on müügil ka spetsiaalne silmamask, millega on mugav teha sooja kompressi, et odraivad eemale hoida.

Ka liigne nutiseadmete kasutamine võib põhjustada silmades valu. Ekraanid kiirgavad kahjulikku sinist valgust ning nende pikaajaline vaatamine väsitab silma ja avaldab nägemisele negatiivset mõju. Kahjuliku valguskiirguse mõjude vältimiseks võib abi saada prilliklaasi tootjate poolt loodud sinise valguse kaitsega prillidest.

Palju harvem ja palju tõsisem silmavalu põhjuseks on glaukoom ehk rahvakeeli roheline kae. Selle käigus kahjustuvad nägemisnärvi närvikiud ja ganglionirakud ning see võib põhjustada püsivat nägemise kaotust. Glaukoom algab vaevusteta ning areneb valutult. Kaasnevateks sümptomiteks on tavaliselt nägemise kadu või hägustumine, nägemisväljade ahenemine ning kiired valgusallikate ümber. 

 

Silmavalu korral on soovitatav pöörduda koheselt vastuvõtule, kui:

  • Valu tekkis koheselt peale keevitamist, saagimist või mõnda muud tegevust, mis võib põhjustada vigastust (eriti kui ei kandnud tegevuse ajal kaitseprille);
  • Valu on tingitud silmakahjustusest;
  • Valu on tugev ja sellega kaasneb nägemise hägustumine ja/või valgustundlikkus;
  • Hiljuti on toimunud silmaoperatsioon;
  • Silmad punetavad;
  • Valu on tugev, tekkis ootamatult ja esineb glaukoom. 

Nägemisuuringute kabinetis ootavad sind parimad nägemise uurimise teenused, oma ala tippspetsialistid ja -tehnika. Broneeri aeg vastuvõtule: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/  või helista 5555 8945.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Regulaarne nägemiskontroll on oluline isegi siis, kui näed hästi!

Regulaarne nägemiskontroll on oluline isegi siis, kui näed hästi!

Regulaarne nägemiskontroll on oluline isegi siis, kui näed hästi!

Silmade eest tuleb hoolt kanda regulaarselt, et vältida hilisemaid kaebuseid. Regulaarne nägemiskontroll võimaldab tuvastada silmahaigusi, mis on varajase avastamise korral ravitavad. Paljud silmahaigused kulgevad varajases staadiumis ilma sümptomiteta.

Regulaarne nägemiskontroll aitab pikendada hea nägemisega kaasnevat kvaliteetset elu. Suur osa ohtlikke silmahaigusi ei anna endast pikka aega märku. Kaebused võivad tekkida alles haiguse hilises staadiumis ja ravivõimalused ei pruugi olla edukad, mistõttu on oluline haiguse varajane diagnoosimine.

Nägemiskontroll on valutu protseduur, mis kestab alla tunni. Nägemisuuringute kabinetis läbiviidav silmakontroll sisaldab:

  • Nägemisteravuse kontrolli;
  • Silmade optilise keskkonna mõõtmist ehk refraktomeetriat;
  • Sarvkesta kumeruste mõõtmist ehk keratomeetriat;
  • Olemasolevate prillide tugevuste mõõtmist;
  • Silmarõhu mõõtmist;
  • Sarvkesta topograafiat sh silma kuivuse mõõtmist, keratokoonuse diagnostikat;
  • Nägemisfunktsiooni teste: värvitaju, stereoskoopiline nägemine, silmade liikuvuse uurimine;
  • Silmapõhja süvauuringud;
  • Vajadusel prilliretsepti väljastamist.

Kui tihti peaks laste nägemist kontrollima:

  • 3. eluaastal;
  • 6-7. eluaastal koolieelses nägemiskontrollis;
  • koolilastel kord 1-2 aasta jooksul.

Soovitame lastel läbida esimene põhjalik silmade läbivaatus 3-aastaselt, isegi siis, kui neil ei esine sümptomeid ega ilmne märke nägemise halvenemisest. Laps ei pruugi aru saada, et ei näe hästi. Järgmine plaaniline nägemise kontroll on vajalik teha enne kooli. 

Kui perekonnas esineb prillikandjaid või pärilikke silmahaigusi, siis peaks lapse nägemisele pöörama suuremat tähelepanu – jälgima lapse hakkamasaamist kodus, lasteaias ja koolis. Nägemisprobleemidest tingituna võivad alguse saada õpiraskused ning laps ei suuda keskenduda.

Kui eelnevalt silmahaigusi ei esine, kontrollib alates 3. eluaastast laste silmi meil optometrist ja vajadusel suunab edasi silmaarsti vastuvõtule.

Täiskasvanud peaksid optometristi külastama:

  • 18-60 vanuselt kord 2 aasta jooksul;
  • 61+ vanuses kord aastas;
  • prillikandjad kord aastas.

Risk glaukoomi haigestuda suureneb üle 45 aastaste seas ja seega on soovitatav lasta juba oma esimeste lugemisprillide soetamise käigus optomeristi juures mõõta ka silmarõhku. See haigus algab vaevusteta ja areneb valutult, kuid süvenedes võib kahjustada silmanärvi ja põhjustada pöördumatut nägemise kaotust.

Kui tunned, et nägemiskontrollist on juba pikk aeg möödas, siis võta meiega ühendust või broneeri aeg internetis ja tule vastuvõtule.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Kuidas nägemine vananedes muutub ning millele tasub tähelepanu pöörata?

Kuidas nägemine vananedes muutub ning millele tasub tähelepanu pöörata?

Kuidas nägemine vananedes muutub ning millele tasub tähelepanu pöörata?

Nii nagu kogu organism, väsivad ja vananevad aastatega ka silmad, mistõttu on silmade tervis ja silmanägemise eest hoolitsemine oluline terve eluea. Meie silmanägemine muutub vanuse kasvades, millega kaasnevad ka ealised muutused silmanägemises.

Mõned neist muutustest, nagu presbüoopia, on täiesti normaalsed ega viita nägemishäirele. Presbüoopia on normaalne vanusega kaasnev nägemise muutus. Alates 45 eluaastast ohustavad inimesi ka erinevad silmahaigused nagu katarakt ehk hallkae, glaukoom ning maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine. Seega on 45. eluaastast äärmiselt vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemiskontroll, mille käigus mõõdetakse silmarõhku ning kontrollitakse silmapõhjasid.  

Milliseid muutuseid võib vanuse kasvades nägemises märgata? 

  • Kuivad silmad – vananedes meie pisara tootlikkus langeb ja silmad hakkavad kuivama. Kui pisarad hakkavad voolama, tajud võõrkeha tunnet, kipitust või muud ebamugavustunnet, lase mõõta silmade kuivust optometristi juures, kes annab sulle soovitused kuivuse parandamiseks.
  • Perifeerse nägemise ahenemine – vananemine põhjustab ka normaalse perifeerse nägemise langust. Meie nägemisvälja suurus väheneb ligikaudu ühe kuni kolme kraadi võrra ühe elukümnendi kohta. 70. ja 80. eluaastani jõudes võib perifeerse nägemisvälja kadu olla 20–30 kraadi.
  • Halvenenud värvinägemine – tavapärase värvinägemise eest vastutavate võrkkesta rakkude tundlikkus väheneb vananedes, mistõttu muutuvad värvid vähem eredaks ja kontrastsus erinevate värvide vahel on vähem märgatav.
  • Klaaskeha irdumine – vananedes hakkab silma sees olev geelitaoline klaaskeha veelduma ja võrkkestast eemale tõmbuma, põhjustades nägemisväljas “täpikesi” ning mõnikord ka valgussähvatusi. Üksikud klaaskeha hõljumid vaateväljas on täiesti kahjutud. Siiski tasub pöörduda esimesel võimalusel spetsialisti vastuvõtule kui vaatevälja tekib korraga suur kogus uusi hõljumeid, mis paistaks nagu kärbse pilvena. See võib anda märku võrkkesta irdumisest, mis on tõsine probleem ning vajab kiiret sekkumist. 

Kuidas hoolitseda enda silmade eest vanuse kasvades? 

Tervislik toitumine ja elustiil on parim loomulik kaitse suurepärase nägemise säilitamiseks. Samuti tasub regulaarselt käia nägemiskontrollis optometristi või silmaarsti juures, kus kontrollitakse 

  • Nägemisteravust;
  • Silmade optilist keskkonda e. refraktomeetriat;
  • Sarvkesta kumerust e keratomeetriat;
  • Olemasolevate prillide tugevust;
  • Silmarõhku;
  • Silmapõhjasid

Broneeri aeg Nägemisuuringute kabinetti silmapõhja uuringule internetis või helista 5555 8945.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Mis on optiline koherentne tomograafia (OCT) ja miks me seda vajame?

Mis on optiline koherentne tomograafia (OCT) ja miks me seda vajame?

Mis on optiline koherentne tomograafia (OCT) ja miks me seda vajame?

Optiline koherentne tomograafia (OKT) on ainus võimalus silma võrkkesta ja nägemisnärvi erinevate kihtide uurimiseks. Igapäevaselt kasutatakse omavahelises suhtluses inglise keelset lühendit – OCT (optical coherence tomography).  OCT toimib nagu ultraheli, kui välja arvata see, et OCT kasutab võrkkesta ja nägemisnärvi kihtide kaardistamiseks helilainete asemel valguslaineid. Uuringuga saadakse 3D pilt silma võrkkesta ja nägemisnärvi kihtidest, et avastada ning diagnoosida varakult tõsiseid silmahaiguseid. OCT uuring on ohutu, mitteinvasiivne ega kahjusta kudesid.

OCT võimaldab silmaarstil hinnata ja kaardistada võrkkesta paksust. OCT-d kasutatakse ka nägemisnärvi häirete hindamiseks. OCT uuring aitab silmaarstil näha muutusi nägemisnärvi kiududes  ning on abiks neuroloogiliste haiguste uuirmisel. Need mõõtmised aitavad diagnoosida ja jälgida erinevaid silma- ja üldhaiguseid.

Kuidas OCT uuring välja näeb?

OCT-tehnoloogia kasutab võrkkesta kujutiste loomiseks valguslaineid. Skaneerimise ajaks tuleb asetada lõug toele, et skaneerida silm ilma seda puutumata. Parema tulemuse saavutamiseks on vajalik mõningatel patsientidel panna silma pupilli laiendavaid silmatilku.

Kõik läbiviidud uuringud hindab üle silmaarst ning OCT uuringule on oodatud kõik, kellel on viimasest silmaarsti visiidist möödas 2 aastat ja tunnevad huvi oma silmade tervise vastu. Silmade süvauuring on aga rangelt soovituslik neile, kel esinevad suguvõsas erinevad silmapõhja haigused, üldhaigused või kellel on klaaskeha hõljumid.

Milliste haiguste avastamiseks OCT uuringut kasutatakse?

Regulaarset OCT-skaneerimist soovitatakse inimesele, kellel on suurem risk teatud silmahaiguste tekkeks. 

Nägemisuuringute kabineti teenuste hulka kuulub silmapõhja süvauuring, mille käigus kontrollitakse lisaks nägemisele ka põhjalikult silmapõhjasid. Uurimiseks pildistatakse silmapõhjasid funduskaameraga ja viiakse läbi OCT uuring Zeiss Cirrus HD 5000 aparaadiga. 

Nägemisuuringute kabinetti silmapõhja süvauuringule saad aja mugavalt broneerida siin.

 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Klaaskeha hõljumid ja võrkkesta rebend

Klaaskeha hõljumid ja võrkkesta rebend

Klaaskeha hõljumid ja võrkkesta rebend

Mis on klaaskeha hõljumid ja miks need tekivad?

Klaaskeha hõljumiteks nimetatakse väikeseid üksikuid täpikesi, üksikuid rõngaid või niiditaolisi moodustisi, mis “ujuvad” vaateväljas. Pilgutades need ära ei kao ja silma liigutades liiguvad need kaasa. Enamasti märkame me neid rohkem siis, kui vaatame heledat seina, lund või selget taevast. 

Klaaskeha hõljumid tekivad silma sees olevas geelitaolises klaaskehas. Klaaskeha täidab silma tagakambri ja aitab silmal hoida oma õiget kuju. Vanusega silma sees oleva klaaskeha struktuur muutub, geeljas mass muutub vesisemaks ja klaaskeha koostises olevad valgud hakkavad vabalt ringi ujuma. Ujuvad valgu osakesed ongi klaaskeha hõljumid ja neid me tajumegi. Üksikud klaaskeha hõljumid, mis vaateväljas kaasa liiguvad ja aegajalt sootuks ära kaovad on täiesti ohutud ja ei vaja kiiret silmaarsti konsultatsiooni.

Millal pöörduda hõljumitega silmaarsti vastuvõtule?

Aeg-ajalt mõne hõljumi märkamine vaateväljas ei vaja veel kiiret silmaarsti vastuvõtule pöördumist. Kui aga vaatevälja tekib äkki juurde suur kogus uusi hõljumeid ja vaateväljas oleks justkui kärbse pilv või ühe silmaga vaadates on osa vaateväljast puudu on mõistlik pöörduda esimesel võimalusel spetsialisti vastuvõtule. Esineda võivad ka valgussähvatused. Nende sümptomite äkiline ilmnemine võib tähendada, et klaaskeha tõmbub silmapõhjas olevast võrkkestast eemale. Sellisel juhul võib kahtlustada võrkkesta rebendit.

Klaaskeha kinnitub võrkkestale ja kui vanusega klaaskeha struktuur muutub ning tõmbub kokku võib klaaskeha silmapõhjas oleva võrkkesta katki rebida. Tekib võrkkesta rebend, mille ainsaks sümptomiks võib olla hõljumid, aeg ajalt ka valgussähvatused. Võrkkesta rebend on ohtlik kuna selle tagajärjel võib tekkida võrkkesta irdumine. Võrkkesta irdumise korral tuleb võrkkest silmapõhjast lahti ja see vajab kiiret ning põhjalikku silmapõhja uuringut. Võrkkesta rebendi või irdumise korral tuleb ravi alustada võimalikult kiiresti. 

Kuidas toimida, kui märkad vaateväljas hõljumit?

Kui märkad vaateväljas üksikut ringi ujuvat täpikest, mis tuleb heledal taustal rohkem esile ja aegajalt sootuks ära kaob ei ole veel kiire aga broneeri siiski aeg vastuvõtule. Mõistlik on teha silmapõhja süvauuring, et kindlaks teha hõljumi suurus ja kontrollida silmapõhjas olevat võrkkesta.

Tajudes ühe silmaga vaadates nägemise langust, nähes valgussähvatusi või kärbsepilve vaatevälja ees on vajalik kiiresti pöörduda vastuvõtule ja kontrollida võrkkesta. Võrkkesta irdumise korral nägemine langeb ja on vajalik kiire sekkumine, et nägemisfunktsioon ei kahjustuks täielikult.

 

Broneeri aeg juba täna silmapõhja süvauuringule, varakult avastatud silmapõhja probleemid on enamasti ravitavad.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

;