Mis on visual snow syndrome?

Mis on visual snow syndrome?

Mis on visual snow syndrome?

“Visual snow syndrome” on haruldane neuroloogiline seisund, mille korral tajume ümbritsevat maailma ja vaadeldavaid objekte justkui lumisena. Seisund ei kao isegi siis, kui silmad sulgeda. Samuti võib see põhjustada valgustundlikkust ja halvenenud nägemist öösel. Kuigi “visual snow syndrome” mõjutab nägemist, ei ole see seotud silmade ehitusega, vaid hoopis sellega, kuidas pilte ajus töödeldakse ning võib esineda koos migreeni, ärevuse ja tinnitusega.

“Visual snow syndrome” on üsna haruldane ning esineb umbes 2-3% maailma inimestest. Täheldatud on, et antud sündroomi esineb pigem noorematel inimestel. Kahjuks selle tekkimist ennetada pole võimalik ning tekkepõhjused on teadmata, kuid see võib aja möödudes iseenesest kaduda. Vastupidiselt sellele võib sündroom ka süveneda.

Millisena näeb “Visual snow syndrome” välja?

Need, kellel esineb “visual snow syndrome” (VSS), näevad kogu vaatevälja ulatuses väikeseid hajutatud punkte, mis sarnaneb lumega. Nähtavad täpid võivad olla läbipaistvad, mustad, valged või isegi värvilised, mille intensiivsus on inimestel erinev. Täpid ei muutu suuremaks ega väiksemaks ega moodusta kogumikke. Mõne inimese jaoks võib “lumi” olla väga kurnav, muutes lihtsate ülesannete, näiteks lugemise, väga keeruliseks.

Kuigi “visual snow syndrome” tekkepõhjus pole teada, tuleneb see tõenäoliselt aju talitlushäirest. Teadlased peavad seda neuroloogiliseks seisundiks, millel on nii sensoorsed kui ka psühhiaatrilised aspektid.

Kuna visuaalne “visual snow syndrome” mõjutab kogu vaatevälja, on leitud, et see esineb aju visuaalses ajukoores. Kuna pilte ei töödelda ajus alguses õigesti, ei vaadata neid ka nägemisväljas õigesti.

Millised on “Visual snow syndrome’i” sümptomid?

  • Pea- või lihasvalu (auraga migreen)
  • Valgustundlikkus
  • Kohin või sumin kõrvus – tinnitus
  • Väikesed täpid vaateväljas
  • Hõljumid ja sähvatused
  • Kahekordne nägemine
  • Väsimus, ärevus või depressioon
  • Keskendumisraskused
  • Halb unekvaliteet
  • Oksendamine

Nendel inimestel, kes kannatavad migreeni käes, võivad sel ajal esineda tugevamad “visual snow syndrome’i” sümptomid.

Milline on “visual snow syndrome’i” ravi?

Visuaalse lume sündroomi jaoks pole standardset ravi, kuid selle ravimeetodeid uuritakse. Vahel katsetatakse sündroomi leevendamiseks ravimit, mis on kasutusel migreeni puhul.

Visual snow syndrome

Visual snow syndrome

Kuigi “visual snow syndrome” puhul konkreetne ravi puudub, on tark pöörduda neuro-oftalmoloogi poole, et kontrollida sümptomite põhjuseid. Paljud inimesed leiavad, et sümptomid süvenevad, kui nad on stressis või ei maga piisavalt.

Kuidas hoida “visual snow syndrome”’i kontrolli all?

  • Unegraafik – ärka ja uinu iga päev umbes samal ajal
  • Kofeiini, nikotiini ja alkoholi vältimine – eriti päeva lõpus
  • Ekraani kasutamise vältimine hilisõhtul vahetult enne uinumist
  • Füüsiline ja vaimne tasakaal.

Pöördu vastuvõtule, kui sul esineb ülalloetletud sümptomeid. Broneeri aeg siin või helista +372 55 55 89 45.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Mis on blefariit ja millised on selle tunnused?

Mis on blefariit ja millised on selle tunnused?

Mis on blefariit ja millised on selle tunnused?

Blefariit ehk silma lauäärepõletik on bakteritest või silmalau rasunäärmete ummistusest tingitud põletik. Blefariit ei kahjusta nägemist, kuid kipub korduma ning võib olla väga ebameeldiv haigus. See võib see olla ka põhjustatud näo- ja peanaha juustega kaetud piirkonna haiguslikest seisunditest nagu näiteks rosaatsea, akne, atoopiline dermatiit või seborroiline dermatiit (rasunäärmete funktsioonihäiretest tingitud haigusseisund).

Blefariidi sümptomid

Blefariiti esineb kahte tüüpi – eesmine blefariit ehk välimine lauserva põletik ja tagumine blefariit ehk meibomiit. Eesmist blefariiti seostatakseseborroilise dermatiidiga ehk kõõmatõvega. Tagumine blefariit on seotud meibomi rasunäärmete düsfunktsiooniga ja seetõttu nimetatakse seda ka meibomiidiks.

Silma eesmise blefariidi tunnused:

  • tugev ketendus ja koorikud ripsmete juurtel
  • esinevad kuiva silma sümptomid
  • põletikuline ja punetav lauäär
  • ripsmete kokkukleepumine

Silma tagumise osa blefariiti põhjustab meibomi näärmete düsfunktsioon, mis toob kaasa pisaravedeliku silma eesmisel pinnal mitte püsivuse. Sageli on tegu kroonilise põletikulise seisundiga.

Silma tagumise blefariidi tunnused:

Silmalau äärte punetus
Pisaravedelik on „vahuline“

Blefariidi puhul on enamasti kaasatud mõlemad silmad ja see on loomult sümmeetriline. Sageli esinevad eesmine ja tagumine blefariit koos.

Blefariit ehk silma lauäärepõletik on bakteritest või silmalau rasunäärmete ummistusest tingitud põletik. Blefariit ei kahjusta nägemist, kuid kipub korduma ning võib olla väga ebameeldiv haigus. See võib see olla ka põhjustatud näo- ja peanaha juustega kaetud piirkonna haiguslikest seisunditest nagu näiteks rosaatsea, akne, atoopiline dermatiit või seborroiline dermatiit (rasunäärmete funktsioonihäiretest tingitud haigusseisund).

Millised on blefariidi sümptomid?

Blefariiti esineb kahte tüüpi – eesmine blefariit ehk välimine lauserva põletik ja tagumine blefariit ehk meibomiit. Eesmist blefariiti seostatakseseborroilise dermatiidiga ehk kõõmatõvega. Tagumine blefariit on seotud meibomi rasunäärmete düsfunktsiooniga ja seetõttu nimetatakse seda ka meibomiidiks.

Silma eesmise blefariidi tunnused:

  • tugev ketendus ja koorikud ripsmete juurtel
  • esinevad kuiva silma sümptomid
  • põletikuline ja punetav lauäär
  • ripsmete kokkukleepumine

Silma tagumise osa blefariiti põhjustab meibomi näärmete düsfunktsioon, mis toob kaasa pisaravedeliku silma eesmisel pinnal mitte püsivuse. Sageli on tegu kroonilise põletikulise seisundiga.

Silma tagumise blefariidi tunnused:

Silmalau äärte punetus
Pisaravedelik on „vahuline“

Blefariidi puhul on enamasti kaasatud mõlemad silmad ja see on loomult sümmeetriline. Sageli esinevad eesmine ja tagumine blefariit koos.

Blefariit võib põhjustada ka tõsisemaid probleeme, näiteks:

  • Udune nägemine;
  • Välja langevad või vales suunas kasvavad ripsmed;
  • Rahetera, odraiva ja kuiv silm.

Kuidas belfariiti ravida?

Peamine ravimeetod on silmalaugude korrapärane puhastamine ja koorikuvaba hoidmine. Blefariit ei kao tavaliselt täielikult, kuid sümptomite leevendamiseks on olemas mitmeid meetodeid:

Soe kompress ja kuiv kompress

Sooja kompressi eesmärk on näärmetes olevat sekreeti pehmendada ja selle tulemusena pääseb sekreet näärmetest paremini massaaži tehes välja.
Sooja kompressi tegemiseks on mitmeid viise. Levinud soovitus on kasutada selleks sooja lusikat või muna. Kompress ei tohi olla liiga kuum, vaid meeldivalt soe, et mitte laugude õrna nahka põletada. Õnneks on olemas ka kaasaegsemad lahendused soojendava silmamaski näol.

Laugude massaaž

Kasutades näppu või vatipulgakest, silitage ülalaugu kerge survega ülalt alla ripsmete suunas. Massaaži on soovitatav teha kogu silmalau ulatuses. See aitab Meibomi näärmetesse ummistunud sekreedil väljuda.

Blefariit

Blefariit

Laugude hügieen

Selleks tuleb puhastada kõik lauserva juurde kogunenud nahalibled. Parim viis selleks on kasutada apteegis müüdavaid spetsiaalseid puhastuslappe. Võib kasutada ka vatipadjakesi, mis on kastetud keedetud ja jahutatud vette või lahjendatud beebišampooni sisse.

Silmatilgad, – salv või antibiootikumid

Mõned blefariidi tüübid vajavad antibiootikumiravi, mille pikkus ja doosi suurus sõltuvad haiguse raskusest. Kõiki neid tuleb kasutada vastavalt arsti ettekirjutusele.

 

Kui Sul esineb ülalnimetatud sümptomeid, siis tasub tulla nägemiskontrolli. Broneeri aeg vastuvõtule: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/ või helista 5555 8945.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Arvuti kahjulik mõju silmadele

Arvuti kahjulik mõju silmadele

Arvuti kahjulik mõju silmadele

Maailmas on tehtud mitmeid uuringuid selle kohta, milline on arvuti mõju silmadele. Arvuti iseenesest nägemist ei kahjusta, kuid küll aga võib seda teha silmalihaste pidev pinge ja pisaravedeliku nappus, kui silmi piisavalt ei pilgutata. Samuti peitub digiseadmete ekraanides varjatud oht – lühikese lainepikkusega sinine valgus, mis on lähedane nähtamatule ultraviolettkiirgusele.

Tänapäeva maailmas on suur osa töökohtadest kolinud arvutisse, mistõttu veedetakse ekraanide ees märkimisväärne aeg. Lisaks sellele vaatame koju tulles telekat või veedame aega nutitelefonis. On leitud, et enamik inimesi veedab ekraanide ees iga päev vähemalt 6 tundi ning seejuures on 70% arvutiga töötavatest täiskasvanutest täheldanud silmade ülekoormuse sümptomeid.

 

Mida kujutab endast arvuti sinine valgus?

Sinine valgus on nähtava spektri osa, millel on väga lühike lainepikkus ja tugev energia. See tungib sügavale silma sisse ning võib kahjustada võrkkesta.

Sinisest valgusest põhjustatud kahjustustest peetakse kõige olulisemaks võrkkesta pigmentepiteeli ja fotoretseptorite – niinimetatud „kepikeste” ja „kolvikeste” – kahjustust ning oksüdatiivset stressi. Sinise valguse pikaajaline kahjulik mõju silmadele ei ole veel selge, kuid see on kindlasti ohtlik ning võib viia kollatähni ehk maakuli degeneratsiooni tekkeni.

 

Millised on ohumärgid ja kes on ohustatud?

Sinise valguse kahjulik mõju annab endast kõigepealt märku silmade ülekoormusega – silmade väsimus ja sügelemine. Hiljem võivad tekkida ka punetus ning nägemine võib muutuda häguseks, mis on juba tõsisemad ohumärgid ja võivad olla seotud põletikuliste protsessidega silmas. Lühilainelist sinist valgust seostatakse ka peavalu, peapöörituse ning unehäiretega.

 

Kuidas arvuti ekraani taga töötades oma silmi kaitsta?

  • Valgustus – lisaks ekraanile peaks ruumis olema ka veel valgusallikaid. Arvutiga töötades tuleks lülitada lamp sisse või istuda loodusliku valgusallika lähedusse. Ekraani pimestamise ja valguse peegeldumise vältimiseks ei ole soovitatav monitori akna või lambi ette asetada, kuna ruumi ja ekraani heleduse erinevus põhjustab silmadele väsimust, ebamugavustunnet ja pinget.
  • Pööra tähelepanu monitori asukohale – monitor tuleks paigaldada väljasirutatud käe kaugusele ja ekraani ülaosa silmade kõrgusele või veidi allapoole. Oluline on reguleerida monitoril kontrasti ja heledust, et silmadele oleks mugav vaadata.
  • Tee vahepause – arvutiga töötades töötavad silmalihased stato-dünaamilises režiimis, mis tähendab, et nad on pidevas pinges ega saa tervislikku koormust. Just selle tõttu on nii oluline teha aeg-ajal pause harjutusteks ja silmade lõõgastumiseks.
  • Jälgi mikrokliimat – pikka aega siseruumides viibides kannatavad meie silmad kuivuse all. Õige mikrokliima aitab silmadel raskust kergemini kanda. Keha jaoks mugavateks tingimusteks loetakse 18–22 ° C ja 40–60% õhuniiskust ning ruumi regulaarset õhutamist.
  • Pilgutamine – silmi on soovitatav pilgutada sagedasti. Ekraani vaadates keskendume teabe vastuvõtmisele ning seetõttu kipume neid harvemini pilgutama kui tavaliselt.
    Arvuti ja silmad

    Arvuti ja silmad

  • Tee silmadega harjutusi – “20-20-20 reegel” on tõhus ja lihtne harjutus, mida saab teha ilma töölaua tagant tõusmata. Selleks tuleb vaadata iga 20 minuti järel 20 sekundi jooksul mõnda objekti, mis asub umbes 6 meetri kaugusel. Teise võimalusena võib vaadata aknast välja või kolleegi poole, kes istub kontori teises otsas. See aitab silmadel taastada loomuliku asendi ja lubab silma ripslihasel puhata.
  • Kasuta niisutavaid silmatilku – pika ja väsitava päeva lõpus võib ilmneda silmade kuivus ja põletustunne. Ebamugavust aitab vähendada niisutavate tilkade kasutamine.
  • Prillide kasutamine – parim viis arvutiga töötamisel, on teha see silmade jaoks võimalikult mugavaks, kasutades selleks optometristi poolt soovitatud prilliklaase. Õigesti valitud prillidel peaks olema vähemalt peegeldumisvastane kate, kuna see aitab suurendada kontrastsust ja selgust, vähendades koormust silmadele.

Hea silmatervise tagamiseks pöördu regulaarselt optometristi või silmaarsti vastuvõtule!

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Kuidas valida sobiv luup?

Kuidas valida sobiv luup?

Kuidas valida sobiv luup?

Kui tavaprillid enam nägemist ei paranda, siis on võimalus kasutada suurendavaid optilisi abivahendeid, et parandada igapäevast toimetulekut. Üheks selliseks vahendiks on luup, mille kasutamine võib aidata erinevate ülesannete täitmisel – peene kirja lugemine, õmblemine või eemalt näiteks esitluste vaatamine.

Kuidas aitab luup halba nägemisteravust?

Vanemaks saades võib teatud määral nägemisteravuse langus  olla vältimatu. Seda seetõttu, et vananemine põhjustab võrkkesta valgustundlike rakkude aeglast degeneratsiooni. Objektide suurendamine on vajalik, kui hakatakse kogema vanusega kaasnevat nägemisteravuse langust. Suurendusklaasi kasutamine võimaldab kahjustatud maakulit mõnevõrra kompenseerida.

Enamasti aitavad luubid parandada nägemist neil inimestel, kellel esinevad järgmised silmapõhja haigused:

Erinevate ülesannete täitmiseks leidub erinevat tüüpi luupe. Näiteks võib käes hoitav luup aidata suurendada kaarte ja silte, kuid raamatute lugemiseks sobib paremini statiivluup.

Käes hoitav luup

Käes hoitavat luupi on kõige parem kasutada kiireks lugemiseks. Näiteks on see kasulik hinnasiltide lugemiseks ja menüüde vaatamiseks. Neid leidub erineva suurusega, alates väikestest taskuluupidest kuni 5,5-tollise täissuurusega luubini. Osadel luupidel on ka sisseehitatud valgus. 

 

Statiivluup

Statiivluubid on ideaalsed pikemaajaliste ülesannete jaoks, milleks on näiteks romaani või ajakirja lugemine. Need on üsna taskukohase hinnaga ja sobivad hästi neile, kel esineb raskusi käes hoitavate luupidega. Saadaval on erineva suurendusega ja erinevate lisadega luupe. Valida saab sooja ja külma sisseehitatud valguse vahel.

 

Videokaamera suurendusklaasid

Digitaalne luup on kompaktne, elektrooniline ning mugavalt käes hoitav, mis muudab selle lihtsasti kaasas kantavaks. Nagu tavalised käeshoitavad luubid, võimaldavad ka need hõlpsasti lugeda näiteks etikette, menüüd või kaarti.  Digitaalsel luubil on puutetundlik ekraan. Teksti saab kerida ja tehtud pilte saab salvestada ning tõmmata ka arvutisse.

 

Teleskoobid

Teleskoopide suurendusvõime on 2-10x ja need aitavad vaegnägijal täita erinevaid igapäevaseid ülesandeid nii lähedamalt kui ka kaugemalt. On olemas mitut tüüpi teleskoope. Teleskoobid on kaasaskantavad, mistõttu sobivad need hästi neile, kes vajavad abi lühiajaliste ülesannete täitmisel nagu näiteks ajalehe pealkirjade lugemisel.

 

Vaegnägijate lugemisprillid

Tegemist on kõrge plussiga prilliklaasidega, mida kasutatakse lugemiseks, kirjutamiseks ja hobide harrastamiseks. Kuna need on tavalistest prilliklaasidest tunduvalt tugevamad, siis nende puhul on vajalik suurem töökaugus.

Kuidas valida õige suurendusseade?

Valiku tegemisel tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid. Olulisemad neist on hetkeline nägemisteravus, vajadused ning mugavus. 

Tõenäoliselt on tarvis mitut tüüpi luupe, mis muudaksid igapäeva elu veidi kergemaks, sest tõenäoliselt ei suuda üks luup täita kõiki funktsioone. Ka Nägemisuuringute kabinetist saab soetada erinevaid luupe ning meie töötajad on lahkesti nõus sind valiku langetamisel aitama. 

Meie kabinetist saavad prilliklaase, luupe ja filterklaase riigipoolse soodustusega soetada isikud, kellel esineb raske või täielik probleem nägemisfunktsioonides ning nägemisteravus paremini nägevas silmas koos korrektsiooniga 0.3 või alla selle, lastel 0,5 ja/või silmade vaateväli kitsam kui 30 kraadi. Vajalik on soodustuse tõend, mille väljastab silmaarst või optometrist.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Kuidas stress mõjutab meie nägemist?

Kuidas stress mõjutab meie nägemist?

Kuidas stress mõjutab meie nägemist?

Inimeste silmad on väga tundlikud ja enamasti saame kohe aru, kui silmas on näiteks veresoon lõhkenud või ripsmekarv silma sattunud. Samuti paljud tervisehädad annavad endast märku just läbi silmade. Sinu nägemist võib mõjutada ka stress.

Varasemate uuringute kohaselt on välja selgitatud, et vaimne stress võib mõjutada silmi ja põhjustada nägemismoonutusi. Kui tunnete stressi, muret või hirmu, paneb keha “võitle-või põgene” reaktsioon sinu organismi toimima nii, et saaksid potentsiaalselt ähvardava olukorraga hakkama.

Selline keha reaktsioon mõjutab ka silmi ja nägemissüsteemi ning võib kaasa tuua silmade väsimuse, peavalu ja erinevaid nägemishäireid. Krooniline stress võib põhjustada ka silmasisese rõhu suurenemist, mis omakorda võib põhjutada nägemisnärvi kahjustusi. Samuti võib pikaajaline stress süvendada levinud silmahaigusi nagu glaukoom, optiline neuropaatia, diabeedist tingitud nägemise halvenemine, vanusega seotud kollatähni degeneratsioon ja teisi silmapõhja probleeme.

Kui stressitase tõuseb, vabaneb kortisool. Kortisool on peamine stressihormoon ja seda toodetakse neerupealistes. Kortisool mõjutab silmade ja aju veresoonkonda – see suurendab silmades rõhku, kahjustab veresooni ning põhjustab põletikku.

Stress ja silmad

Stress ja silmad

See kõik võib viia nägemise halvenemiseni. Stressi tõttu langenud nägemine võib stressi leevenedes taastuda – seetõttu on oluline stressitaset kontrollida ning vajadusel maandada.

Stress põhjustab järgmisi sümptomeid:

  • Udune nägemine
  • Tundlikkus ereda valguse suhtes
  • Kuivad silmad
  • Peavalu
  • Silmade koormus
  • Tõmblevad silmalaud

Need on enamasti märgid liigsest stressist ning sel juhul on soovitatav mõneks perioodiks aeg maha võtta. Sümptomid peaks kiirelt mööduma. Kui aga sümptomid ei möödu pöörduge meie kabinetti vastuvõtule.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

;