fbpx
Kuidas stress mõjutab meie nägemist?

Kuidas stress mõjutab meie nägemist?

Kuidas stress mõjutab meie nägemist?

Inimeste silmad on väga tundlikud ja enamasti saame kohe aru, kui silmas on näiteks veresoon lõhkenud või ripsmekarv silma sattunud. Samuti paljud tervisehädad annavad endast märku just läbi silmade.

Ka stress võib mõjutada sinu nägemist. Varasemate uuringute kohaselt on välja selgitatud, et vaimne stress võib mõjutada silmi ja põhjustada nägemismoonutusi. Kui tunnete stressi, muret või hirmu, paneb keha “võitle-või põgene” reaktsioon sinu organismi toimima nii, et saaksid potentsiaalselt ähvardava olukorraga hakkama.

Selline keha reaktsioon mõjutab ka silmi ja nägemissüsteemi ning võib kaasa tuua silmade väsimuse, peavalu ja erinevaid nägemishäireid. Krooniline stress võib põhjustada ka silmasisese rõhu suurenemist, mis omakorda võib põhjutada nägemisnärvi kahjustusi. Samuti võib pikaajaline stress süvendada levinud silmahaigusi nagu glaukoom, optiline neuropaatia, diabeedist tingitud nägemise halvenemine, vanusega seotud kollatähni degeneratsioon ja teisi silmapõhja probleeme.

Kui stressitase tõuseb, vabaneb kortisool. Kortisool on peamine stressihormoon ja seda toodetakse neerupealistes. Kortisool mõjutab silmade ja aju veresoonkonda – see suurendab silmades rõhku, kahjustab veresooni ning põhjustab põletikku.

See kõik võib viia nägemise halvenemiseni. Stressi tõttu langenud nägemine võib stressi leevenedes taastuda – seetõttu on oluline stressitaset kontrollida ning vajadusel maandada. 

Levinud stressiga seotud sümptomid

  • Udune nägemine
  • Tundlikkus ereda valguse suhtes
  • Kuivad silmad
  • Peavalu
  • Silmade koormus
  • Tõmblevad silmalaud

Need on enamasti märgid liigsest stressist ning sel juhul on soovitatav mõneks perioodiks aeg maha võtta. Sümptomid peaks kiirelt mööduma. Kui aga sümptomid ei möödu pöörduge meie kabinetti vastuvõtule. 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Müoopia pidurdamise võimalused

Müoopia pidurdamise võimalused

Müoopia pidurdamise võimalused

Müoopiast ehk lühinägelikkusest hakati esmakordselt rääkima 1950. aastatel. Tänaseks on sellest saanud üks enamlevinumaid nägemishäireid üle kogu maailma. Miinusprilli kandjate hulk maailmas kasvab ja arvatakse, et aastaks 2050 on  ligikaudu pool maailma elanikkonnast lühinägevad. Lühinägevus kujuneb välja tavaliselt varases koolieas ning üldjuhul progressioon peetub, kui silm enam ei kasva ehk sageli peale 15. eluaastat.

Lühinägevus ei pruugi endast kohe märku anda. Sageli ei ole lapsel nägemisega probleeme ei kodus ega lasteaias ning ka kooliteed alustades võib laps istuda keskmises pingis ning seejuures tahvlile probleemideta näha. Küll aga tasub nägemisele tähelepanu pöörata siis, kui kodus hakkab laps televiisorit vaadates silmi kissitama või koolis soovib istuda ettepoole. Õnneks on võimalik müoopia progresseerumist veidi pidurdada. 

Millised müoopia ehk lühinägevuse riskitegurid?

  • Kõige rohkem suurendab lühinägevuse tekke riski lapse vähene õues viibimine
  • Lähitöö, mille alla kuuluvad näiteks arvuti ja nutiseadmete kasutamine ning lugemine ja kirjutamine. 
  • Samuti on lastel, kelle vanematel esineb lühinägevus, suurem risk lühinägevuse tekkeks. 

Müoopiat on õnneks võimalik pidurdada

Lastel soovitatakse järgida 20-20-20 reeglit ehk iga 20 minuti lähitöö järel vaadata 20 sekundi vältel kaugusesse (vähemalt 6 meetrit, nt aknast välja või klassiruumi teise otsa) ning viibida iga päev vähemalt 2 tundi õues päevavalguse käes ning . 

Samuti on oluline tagada lähitöö tegemise kohas hea valgustatus. Kuna lühinägevus tekib enamasti koolieas, tasub tähelepanu pöörata lapse koolilaua valgustatusele ning ka õppeasutustel on võimalik laste silmade tervist edendada, innustades neid vahetundide ajal õues viibima.

Lühinägevust saab korrigeerida miinusprillide või -kontaktläätsedega, kuid need ei mõjuta lühinägevuse süvenemist. Viimastel aastatel on aga kasutusele võetud meetodid, mis pärsivad lühinägevuse progressiooni. Kõige efektiivsemaks peetakse atropiini silmatilku. Atropiini leidub karumustika marjades ning see on olnud meditsiinilises kasutuses juba enam kui sada aastat silmatera ehk pupilli laiendamiseks ning läätse kuju mõjutava tsiliaarlihase lõõgastamiseks. Lühinägevuse ravis kasutatakse ka näiteks multifokaalseid ja ortokeratoloogilisi kontaktläätsesid, kuid nende efektiivsus on väiksem kui atropiini silmatilkadel.

Nägemisuuringute kabinetil on võimalik tellida ka müoopia raviks kasutatavaid prilliklaase, mis arvestavad silma kesk- ja perifeersetele omadustele iseloomulikku refraktsiooni piki horisontaalset ja vertikaalset telge, et luua prillilääts, mis on disainitud järgmiste omadustega:

Lapsega on soovitatav käia ka regulaarselt nägemiskontrollis, et tuvastada müoopia või muid silmahaigusi, mis on varajase avastamise korral ravitavad. Broneeri aeg siin või helista +372 55 55 89 45.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Miks on A-vitamiin nägemisele hea?

Miks on A-vitamiin nägemisele hea?

Miks on A-vitamiin nägemisele hea?

Hea nägemine ei ole iseenesest mõistetav. Aastatega silmad väsivad ja paremaks nägemiseks tuleb enamasti appi võtta prillid. Vanusega suureneb ka silmahaiguste risk ja seetõttu peaks igaüks teadma, kuidas silmade tervise eest hoolitseda ja silmahaigustest hoiduda. Silmi on võimalik hoida tervetena toidu abil. Üheks selleks on A-vitamiin, mis mängib hea nägemise juures väga olulist rolli. See hoiab silma limaskesta niiskena ja kaitseb seda bakterite eest, vähendades seeläbi nakkuste riski. 

A-vitamiini ehk retinooli on võimalik toidust kätte saada kahel viisil. Seda on võimalik saada loomset päritolu toitudest n-ö puhtal kujul nagu näiteks veise- ja kanamaksast, täispiimast ja juustust või taimset päritolu toiduainetes leiduvatest värvipigmentidest. Selleks sobivad hästi porgand, bataat, spinat ja lehtkapsas.

A-vitamiini on meie organismis vaja mitmete erinevate funktsioonide jaoks. Näiteks keha kasvu ja arengu tagamiseks, tervete luude jaoks, immuunsüsteemi töös hoidmiseks ja heaks silmanägemiseks. See aitab silmadel pimedas kohaneda ning selle puudus võib põhjustada kanapimedust ehk hämaras ja pimedas nägemise häireid, silmade kuivust ja sarvkesta pehmenemist.

A-vitamiin mängib olulist rolli ka maakuli degeneratsiooni ennetamises, mis on levinud silmahaigus ning peamiseks nägemiskao põhjuseks eakate hulgas. Ühtlasi aitab A-vitamiin ennetada ja ravida kuiva silma sündroomi.

Millised muud vitamiinid aitavad kollatähni degeneratsiooni ära hoida?

Lisaks A-vitamiinile aitab maakuli degeneratsiooni ära hoida ka C- ja E-vitamiin. C-vitamiin aitab kehal moodustada ja säilitada sidekudesid, nagu kollageen, mida leidub silma sarvkesta sees. C-vitamiin vastutab ka tervete veresoonte, sealhulgas võrkkesta sees olevate veresoonte eest. Kuna keha ei suuda toota ise C-vitamiini, peab seda hankima läbi toidu. Headeks C-vitamiini allikateks on punane paprika, maasikad, apelsinimahl, spargelkapsas ja roheline paprika. C-vitamiini leidub ka tsitrustes, kartulites, tomatites ja rohelistes köögiviljades.

E-vitamiin aitab hoida erinevate rakkude membraane vormis, et need saaksid kaitsta keha vabade radikaalide põhjustatud kahjustuste eest.

A-vitamiin toidulisandina

Siiski ei ole soovitatav tarbida A-vitamiini toidulisandina, vaid hankida seda naturaalsel teel ehk toidust. Peamiselt seetõttu, et rasvlahustuvate vitamiinide (sh vitamiin A) puhul toimub üleliigsete vitamiinide väljutamine organismist tunduvalt aeglasemalt kui vesilahustuvate puhul. Seepärast võib A-vitamiini liigsel tarbimisel kuhjuda kehas ka liigne kogus vitamiine. Toidu kaudu ammutatud A-vitamiini ei ole võimalik tarbida organismile kahjustavas koguses. Liigne A-vitamiini tarbimine võib muuta luud õrnaks ning kahjustada maksa. 

A-, C- ja E-vitamiin aitavad aeglustada maakuli degeneratsiooni ja aitavad säilitada probleemideta nägemist nii kaua kui võimalik. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu enda toitumisele, sest just nii saad kõige tervislikumal viisil omastada toidust vitamiine.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Uskumused silmade kohta – tõde või müüt?

Uskumused silmade kohta – tõde või müüt?

Uskumused silmade kohta – tõde või müüt?

Läbi aegade on levinud erinevaid uskumusi, mille kohaselt mõni tegevus kas parandab või kahjustab nägemist. Enamus neist siiski paika ei pea või kehtib vaid osaliselt.

 

Porgandi söömine parandab nägemist

Osaliselt tõde. Porgand sisaldab A-vitamiini, mis on kasulik silmade tervisele. Seega on ütlusel osaliselt tõepõhi all, kuid siiski ei leidu piisavalt tõendeid, et seda kindlalt väita.

Arvatakse, et see ütlus pärineb II maailmasõjast kui Briti luure teatas kõigile, et nende pilootidel oli parim nägemine, sest nad sõid palju porgandeid. Tegelikult kasutasid piloodid sihtmärkide leidmiseks radarit ning mõtlesid kuulujutu välja, sest nad ei tahtnud, et Saksa väed nende taktikast teada saaksid.

 

Läätsed saavad silmades “ära kaduda”.

Vale. Kontaktläätsede silmamuna taha sattumine on füüsiliselt võimatu. Silma katab sidekest, mis on ühendatud silmalaugudega, kaitstes sel viisil silma võõrkehade sattumise eest silma taha. Halvimal juhul võib see nihkuda ainult silmalau alla, kuid sel juhul tekib tunne nagu oleks midagi silma sattunud.

Kui lääts on nihkunud paigast ning seda on keeruline kätte saada, siis on soovitatav sulgeda silmad ja masseerida õrnalt silmalaugu. 

 

Pimedas lugemine on silmadele kahjulik

Vale. Kuigi pimedas lugemine võib põhjustada ajutist silmade väsimust, ei kahjusta see püsivalt nägemist. Silmadesse tekib pinge siis, kui silmad on sunnitud keskenduma halbades tingimustes. Näiteks piisava valguse puudumine. 

Sellisel juhul võivad silmad olla valusad või väsinud ning selle tagajärjel tekkida peavalud. Tavaliselt taanduvad need iseenesest, kui silmad puhkust saavad. 

 

Silmaharjutusi tehes ei ole vaja prille enam kanda

Vale. Silmaharjutused ei paranda ega säilita nägemist ega vähenda prillide vajadust. Nägemine sõltub paljudest teguritest, millest ühtki ei saa silmaharjutustega oluliselt muuta.

Silmaharjutused võivad aga olla abiks konvergentsi puudulikkuse korral, mis tekib siis, kui silmad ei suuda fokusseerida lähedal asuvale objektile, mistõttu on raske pikalt lugeda.

 

Lapsed kasvavad silma probleemidest “välja” 

Enamasti vale. Enamikul juhtudel ei kasva lapsed nägemise probleemidest välja ning sagedamini võivad probleemid hoopis aja jooksul süveneda. 

Ainsaks erandiks on hüperoopia ehk kaugnägevus, mis väheneb silma kasvades ja arenedes kuni see noorukieas kaob. 

 

Televiisorile liiga lähedal istumine kahjustab nägemist

Vale. Telerile liiga lähedal istumine ei kahjusta silmi, kuid võib põhjustada silmade pinget. Lapsed keskenduvad paremini lähedal asuvatele objektidele ja nad eelistavad sageli vaadata televiisorit lähemalt.

Kui laps istub pidevalt telerile liiga lähedal, võib see olla märk lühinägevusest. Sellisel juhul soovitame pöörduda nägemiskontrolli.

 

Päikest on ohutu vaadata

Vale. Päikesesse pole kunagi turvaline vaadata isegi päikeseprille kandes. Päikesest kiirgab ultraviolettkiiri, mis võivad kahjustada sarvkesta, võrkkesta ja läätse. 

Võrkkesta kahjustusi nimetatakse retinopaatiaks. See on tavaliselt valutu, seega vahel ei saa tekkinud kahjust arugi. Päikesekahjustus võib põhjustada täieliku või osalise nägemise kaotuse.

 

Pausideta ekraani vaatamine ja raamatute lugemine kahjustab lapse silmi 

Osaliselt õige. Pausideta lähedale vaatamine ei kahjusta tingimata nägemist, kuid siiski on lastel, kes veedavad palju aega toas ekraanide taga, suurem risk müoopia tekkeks.

Lähitööl on soovituslik lasta lapsel järgida küünarnuki reeglit. Kui laps jätkuvalt vaatab liiga lähedalt, siis soovitame tulla nägemise kontrolli. 

 

 

Prillide kandmine võib nägemist kahjustada

Vale. Prillide või kontaktläätsede kandmine ei kahjusta nägemist. Vahel võidakse ekslikult arvata, et prillid halvendavad nägemist, sest prillide eest võtmisel tunduvad asjad “hägusemad” kui enne prillide kandmist. On tavapärane, et nägemine muutub vananedes, kuid see ei halvene prillide või läätsede kandmise tõttu. 

 

Silmakontrollis tuleb käia vaid siis, kui nägemine on halb

Vale. Silmakontroll on oluline igas vanuses, olenemata nägemisest. Põhjalikus nägemise kontrollis selgitatakse välja prillivajadus, kontrollitakse silmarõhku ja silmapõhjasid. Regulaarne nägemiskontroll võimaldab tuvastada silmahaigusi, mis on varajase avastamise korral ravitavad. 

Kui tunned, et nägemiskontrollist on juba pikk aeg möödas, siis võta meiega ühendust või broneeri aeg internetis ja tule vastuvõtule.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Kuidas kujuneb silmavärv?

Kuidas kujuneb silmavärv?

Kuidas kujuneb silmavärv?

Silmavärvi määrab silma vikerkestas olev pigment, mille nimetatakse melaniiniks. Mida rohkem melaniini, seda tumedamad silmad. Paljud lapsed sünnivad siniste silmadega, mis võivad muutuda hoopis pruuniks, sest sünni ajal ei ole melaniini tootmist veel alustatud.

Kas silmavärv on geneetiline?

On ja ei ole. On levinud uskumus, et vanemate silmavärvi põhjal on võimalik ennustada laste silmade värvi. Vanemate silmavärv mõjutab kindlasti, kuid seda on võimatu täpselt teada. Isegi siis, kui mõlemal vanemal on sinised silmad, võib geenide mitmekülgsust arvestades leiduda võimalus, et siniste silmadega lapsevanematel sünnivad tumedasilmsed lapsed.

Silmade värvi mõjutavad koguni 16 geeni, millest olulisemad on kaks: OCA2 ja HERC2. Kui pärandunud 2 alleeli on erinevad, siis dominantne alleel on määrava tähtsusega ja retsessiivne ei avaldu. 

Silmade värvi puhul on pruun värvi domineeriv rohelise värvi suhtes ja roheline värv on domineeriv sinise värvi suhtes, seega sinised silmad tekivad siis, kui kõik neli alleeli on sinised.

Mis on kõige levinum ning kõige haruldasem silmavärv?

Silmavärvi puhul on palju erinevaid toone ja variatsioone. Maailmas on kõige levinum silmavärv pruun, millel on palju erinevaid alatoone. Samuti on silmavärvide levimus geograafiliselt erinev – enamikul Aafrika ja Aasia inimestel on tumepruunid silmad. Samuti on umbes 40% Ameerika elanikkonnal pruunid silmad.

Looduslikult kõige harvemini esinevaks silmavärviks on roheline, mida peetakse uuringute kohaselt ka kõige atraktiivsemaks silmade värviks. World Atlase andmetel on ainult umbes 2% maailma elanikkonnast rohelised silmad. 

Kas silmade värv võib aja jooksul muutuda?

Enamik lapsi sünnib siniste silmadega, kuid mõnel juhul muutub beebi silmade värv aja jooksul tumedamaks. Selle põhjuseks on imiku- ja varases lapsepõlves melaniini suurenemine. Enamikul inimestel kujuneb kindel silmavärv välja 6-aastaselt. Siiski võib 10–15% inimestest esineda silmade värvi muutusi kogu noorukieas ja täiskasvanueas.

Ebavõrdne silmavärv

Kui tähelepanelikult vaadata, võib märgata paljudel inimestel erinevat silmavärvi. Seda nimetatakse heterokroomiaks, mis on täiesti tavapärane ning mille avaldumisel ühe silma iirise värv erineb teise silma iirise omast või ühe silma iirisel esineb veel teine värvipigment. 

Heterokroomiat on kahte tüüpi – täielik ja osaline. Täieliku heterokroomia puhul on inimese silmad erinevat värvi – see tähendab, et üks silm on näiteks roheline ja teine sinine. Osaline heterokroomia võib olla sektoriline või keskne. Sektorilise puhul on teist värvi üks osa silmast. Näiteks kolmandik rohelisest on mitu tooni tumedam. Keskse heterokroomia puhul on iirise sisemine osa teist tooni kui välimine.

 

Mõnel juhul võivad ka terviseprobleemid mõjutada või muuta silmade värvi. Nagu näiteks: 

  • Trauma – silma vigastus võib põhjustada vikerkesta kahjustusi.
  • Uveiit ehk iirise põletik – koondnimetus, mille alla kuuluvad mitmesugused põletikud, mis haaravad silma soonkesta. See võib mõjutada nägemist ja isegi põhjustada nägemise kaotust. Samuti võib märgata muutusi kahjustatud silma värvis.
  • Horneri sündroom – haruldane seisund, mis võib tekkida insuldi või seljaaju vigastuse tagajärjel, mis kahjustab näonärve. Sündroom võib põhjustada ka iirise depigmentatsiooni, põhjustades silmavärvi muutumist.
  • Katarakt ehk hallkae – tegemist on silmaläätse hägustumisega, mille tulemusena langeb nägemisteravus ja kontrastitundlikkus. Kuigi katarakt ei mõjuta otseselt iirist, võib see muuta kahjustatud silma värvi, muutes selle häguseks või piimjaks.

 

Kui märkad muutust oma silmavärvis, pöördu põhjuse väljaselgitamiseks silmaarsti poole. Nägemisuuringute kabinetis ootavad sind parimad nägemise uurimise teenused, oma ala tippspetsialistid ja -tehnika. Broneeri aeg vastuvõtule: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/  või helista 5555 8945.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

;