fbpx
Mis on akommodatsioon?

Mis on akommodatsioon?

by | apr. 10, 2024

Mis on akommodatsioon?

Silma akommodatsioon on protsess, mille käigus muutub silmaläätse kuju, et fokusseerida valguskiired võrkkestale. See on oluline osa nägemise funktsioonist, mis võimaldab meil näha selgelt nii lähedal kui ka kaugel asuvaid objekte. Selgitame lähemalt, kuidas see toimib.

 

Akommodatsioon – selle olemus

Ilmselt on kunagistest füüsikatundidest meelde jäänud erinevate läätsede ning nende seose valguskiirte koondamisel. Koolitunnis tuttava põhimõtte sarnaselt toimib ka silmalääts ehk selle abil koondatakse valguskiiri silma võrkkestale. 

Kui silmalääts on kumer, koondab see valguskiiri tugevamalt ning nähakse teravamalt lähemal olevaid esemeid. Lame silmalääts koondab valguskiiri aga vähem ja seega nähakse teravalt kaugel olevaid objekte. Akommodatsioon saab toimida tänu ripskehas asuva tsiliaarlihase kokkutõmbumisele ja selle lõõgastumisele. Kuna lääts suudab enda kumerust muuta võrdlemisi kiiresti, kohanevad meie silmad eri kaugusel olevate objektide teravustamisega märkamatult.

Muutused akommodatsioonis

Akommodatsiooni mõõdetakse lihtsa testi abil – selleks tuleb patsiendil fokuseerida objektile, mida hakatakse tooma kaugemast positsioonist patsiendi nina suunas. Jälgitakse, millal sihtmärk muutub uduseks või “karvaseks” – mida lähemale objekt jõuab, seda väiksemaks muutuvad silmade pupillid.

Teravustamise raskuste taga võivad olla akommodatsiooni funktsioonihäired. Kokku on neid kuus erinevat tüüpi ning nende sümptomiteks on:

  • nägemise fokusseerimise raskused
  • nägemise hägustumine
  • silmade väsimus
  • regulaarsed peavalud
  • keskendumisvõime halvenemine
  • aeglane lugemiskiirus
  • topeltnägemine

Oluline on aga välja tuua, et loetletud sümptomid ei pruugi olla seotud ainult akommodatsiooniga ning võivad viidata ka teistele nägemishäiretele. Nende esinemise korral soovitame konsulteerida spetsialistidega ja broneerida aeg optometristi vastuvõtule.

Muutused akommodatsioonis on loomulik osa meie silmade vananemise protsessist, mida ei ole võimalik ravida, kuid mida saab korrigeerida vastavate prillide või kontaktläätsedega. Vananemise tõttu vähenevat akommodatsiooni ehk vähenenud võimet lähedale näha nimetatakse presbüoopiaks.

Akommodatsiooni funktsioonihäirete ravi

Kui vananemisega seotud presbüoopiat on võimalik korrigeerida prillide abil, siis akommodatsiooni häirete leevendamiseks soovitatakse lisaks prillide kandmisele teha ka silmaharjutusi.  

Akommodatsiooni leevendamiseks mõeldud harjutuste abil parandatakse silma võimet  reguleerida sujuvalt ja tõhusalt enda fookust. Harjutusi soovitatakse sageli ka inimestele, kes kurdavad silmade väsimust, kellel on raskusi pikaajalise ekraaniga töö tegemisel või lähitööga. Harjutused töötatakse välja vastavalt patsiendi vajadustele, kuid sisaldavad fookuse vahetamist erineval kaugusel olevate objektide vahel või selle harjutamist liikuvatel objektidel. 

Kokkuvõttes tasub tähelepanu pöörata püsivatele akommodatsiooni häiretele viitavatele sümptomitele ning pöörduda valdkonna spetsialistide poole tagamaks vajalik abi ning leevendus.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Privaatsuspoliitika | uptodate

Mis on konvergents?

Mis on konvergents?

by | märts 28, 2024

Mis on konvergents?

Konvergents ehk silmade sissepöördumise nõrkus on lühi– ja kaugnägevuse kõrval enda esinemissageduselt kolmas nägemishäire. Konvergentsi probleemid esinevad hinnanguliselt 15% lastel, mistõttu on lastevanematel oluline pöörata tähelepanu viitavatele sümptomitele.

Mis on konvergents?

Kui vaatame kaugustes asuvat objekti, asetsevad meie silmad üksteisega paralleelselt. Mida lähemal vaadeldav objekt asub, seda rohkem liiguvad silmad fookuse säilitamiseks sissepoole. Kui seda aga ei juhtu, ei suuda silmad teha üksteisega pildi fokuseerimiseks piisavalt koostööd – see võib väljenduda nii pildi moonutuses kui topeltnägemises. Seega tekivad lastel konvergentsi probleemide tulemusel raskused lugemisel ning lähitööle keskendumisel, sõnad ja read võivad nö kokku sulada. Probleeme võib tekkida ka koordinatsiooni ja sportlike tulemustega. Lisaks võib esineda silmade pideva pingutuse tõttu peavalu ja -ringlust. Seetõttu võib seostada konvergentsi probleeme hoopis hüperaktiivsuse või tähelepanuhäiretega. Kuna konvergentsi probleeme ei pruugita kindlaks teha tavapärase nägemiskontrolli käigus, võib see jääda õigel ajal tähelepanuta.

Mis põhjustab konvergentsi probleeme?

Konvergentsi probleemide tekke taga võivad olla mitmed faktorid. Lisaks geneetilisele faktorile on kindlaks tehtud, et nägemishäiret esineb rohkem lastel, kellel on diagnoositud neuroloogilised probleemid või arenguhäired nagu autism või düsleksia. Olulist rolli mängivad ka silmalihaste tugevus ning vastupidavus ja lähitöö tegemise osakaal. See tähendab, et pideva arvuti, nutitelefoni või mõne muu digivahendi kasutamine suurendab konvergentsi probleemidega seotud sümptomite esinemist. Seega on oluline piirata laste ligipääsu nutivahenditele silmade tervise hoidmise eesmärgil. 

Täiskasvanutel soovitatakse konverentsi probleemidega seotud sümptomite leevendamiseks piirata enda ekraanide vaatamise aega ning teha arvutiga töötamisel regulaarseid pause. Soovitatav on kasutada põhimõtet, mille alusel tuleks iga 20 minuti möödumisel vaadata kaugusesse vähemalt 20 sekundit. 

 

Konvergentsi probleemide välja selgitamine ja ravi

Konvergentsi probleemidele viitavate sümptomite korral tuleb pöörduda optometristi vastuvõtule. Probleemi väljaselgitamiseks viiakse läbi põhjalikud uuringud, mis hõlmavad nägemisteravuse ja binokulaarse nägemise teste. Lisaks mõõdetakse ka konvergentsi lähipunkti ning jälgitakse silmade liikuvust.

Konvergentsi probleemide ravi sõltub selle tõsidusest, kuid peamiselt on kasutusel kolm viisi. Kõige sagedamini kasutatakse erinevaid silmaharjutusi ja -teraapiat. Nende eesmärgiks on tugevdada silmade koostööd ja parandada koordinatsiooni, samuti muuta patsiendi jaoks lähitöö tegemine mugavamaks. 

Silmade fookuse parandamiseks võidakse patsiendile määrata ka prismaprillid, mille klaasid on disainitud selliselt, et vähendada patsiendi vajadust pöörata enda silmi sissepoole ning seega leevendada konvergentsi poolt põhjustatud sümptomeid. 

 

Aitame sul ja sinu lapsel saada konvergentsi probleemid kontrolli alla – broneeri endale vastuvõtt optometristi juurde juba täna!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Privaatsuspoliitika | uptodate

Kas müoopia ehk lühinägevus on tingitud liiga pikast silmamunast?

Kas müoopia ehk lühinägevus on tingitud liiga pikast silmamunast?

by | veebr. 19, 2024

Kas müoopia ehk lühinägevus on tingitud liiga pikast silmamunast?

Kas müoopia tekke taga võib olla liiga pikk silmamuna? Vastsündinud lapse silmade telje ehk silma aksiaalne pikkus on umbes 16–17 millimeetrit ja see suureneb silma arenedes koos lapse kasvamisega. Silmamuna kasvab järgmise paari elukuu jooksul umbes 19 millimeetrini ja aeglustub peale kolmandat eluaastat. Lapse kasvades kasvab järk-järgult ka silmamuna pikkus, mis peaks teismeeas stabiliseeruma ja on umbes 23–24 mm.

Müoopia arenemine

Puberteedieas võib esineda sekundaarne aksiaalse pikkuse kasvu periood, kuna kehas toimuvad kasvuspurdid. See sekundaarne kasv võib kaasa tuua nägemise muutused ja selle aja jooksul võib silma telje pikkuse suurenedes muutuda ka nägemine. Välja võib areneda müoopia ehk lühinägevus.

Viimaste uuringute kohaselt mängivad müoopia ehk lühinägevuse tekkimisel rolli pärilikkus ja elukeskkond. Uuringud on näidanud, et silmade arenedes peavad silmade aksiaalne pikkus ja teravustamise komponendid säilitama tasakaalu, et tagada selge nägemine. Seda protsessi nimetatakse “emmetropiseerumiseks”. Kui see protsess ei toimu korralikult, võib silmamuna liiga pikaks venida, mille tulemuseks on müoopia ehk lühinägevus.

Kui palju aksiaalset pikkust on normaalne?

Silma normaalne aksiaalne pikkus võib inimestel erineda ja seda mõjutavad erinevad tegurid, sealhulgas geneetika, vanus ja keskkonnategurid. Täiskasvanu silmade telje pikkus on keskmiselt 24 millimeetrit. Oluline on märkida, et liigne aksiaalne pikkus, mis on sageli seotud suure lühinägevusega võib suurendada erinevate silmahaiguste ja nägemisprobleemide riski. 

Müoopia progresseerumist võivad mõjutada sellised tegurid nagu geneetika, pikaajaline lähitöö ja vähene viibimine õues. Kui tunnete muret lapse nägemise, müoopia ja selle progresseerumise üle on mõistlik broneerida aeg nägemiskontrolli. 

Nägemisuuringute kabinetis on kaasaegsed võimalused mõõta silmamuna pikkust, jälgida müoopia arengut ja meil on võimalus tellida prilliklaase, mis aitavad pidurdada müoopia progresseerumist.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Privaatsuspoliitika | uptodate

Meeste ja naiste silmade tervise erinevused

Meeste ja naiste silmade tervise erinevused

by | veebr. 1, 2024

Meeste ja naiste silmade tervise erinevused

Kas meeste ja naiste silmad näevad maailma erinevalt? Kui me seda ütleme, lähtume enamasti emotsionaalsest, mitte füüsilisest seisukohast. Siiski mehed ja naised näevad maailma erinevalt tänu kuulmis- ja haistmissüsteemide erinevustele. Väideteakse, et meeste silmad on tundlikumad liikuvate objektide ja väikeste detailide suhtes, naiste silmad aga värvimuutustele. Lisaks mõjutavad nägemisprobleemid ja silmahaigused mehi ja naisi erinevalt. Kuigi kõigil üle 45-aastastel inimestel on suurem risk erinevate silmahaiguste tekkeks, mõjutavad silmahaigused sagedamini naisi kui mehi.

Kuidas silmahaigused naisi mõjutavad

Silmahaigused, nagu glaukoom, katarakt, diabeetiline retinopaatia ja vanusega seotud kollatähni degeneratsioon on naistele palju suuremad probleemid kui meestele. Miks on naised haavatavamad? Sest neil on pikem eluiga! Statistikaameti järgi elab Eesti naine 6-7 aastat kauem kui Eesti mees. Paljud silmahaigused on vanusega seotud, seega mida kauem inimene elab, seda suurem on tõenäosus erinevate silmahaiguste tekkeks.

    Silmahaiguste riskifaktorid

    Vanus ei ole ainus riskitegur, mis võib muuta naised silmahaiguste suhtes haavatavaks. Teatud silmahaigused on naistel domineerivamad. Kuiva silma sündroom on üks näide, kuna arvatakse, et sümptomite ilmnemise põhjuseks võivad olla hormonaalsed muutused, mis kaasnevad raseduse, menopausi ja rasestumisvastaste vahendite kasutamisega. Hormonaaltasakaalu muutused organismis võivad põhjustada silmade kuivust ja ärritust.

    Tänu kosmeetika kasutamisele puudutavad naised oma silmi sagedamini. Kuigi juukselakk, meik ja parfüümid ei põhjusta otseselt silmahaigusi, võivad need põhjustada sagedast silmade ärritust. Naised on need, kes kasutavad silmaümbruse kosmeetikat ja see võib põhjustada allergilisi reaktsioone ja muid probleeme.

      Meeste silma vigastuste oht

      Põhjus, miks mehed silmavigastusi kogevad sagedamini kui naised, on see, et nad töötavad sagedamini ohtlikel töökohtadel ja tegelevad ohtlike spordialadega. Seda riski suurendab ka see, et nad on üldiselt vähem valmis kandma kaitsevarustust kui naised.

      silmad

      Silmad

        Silmade tervise heaks saab ise palju ära teha. Siin mõned näpunäited:

            • Sööge tervislikku toitu. Nägemise hoidmiseks on palju erinevaid toite, nagu porgand, oomega-3 rikas kala ja paljud rohelised lehtköögiviljad.
            • Hoidu suitsetamisest ja liigse alkoholi tarbimiset, sest suitsetamine suurendab AMD-sse haigestumise riski.
            • Liigu piisavalt ja ole aktiivse eluviisiga.
            • Kasutage korralikke prille.
            •  Päikese kätte minnes kanna alati päikeseprille. 
            • Puhka silmi. Tehke paus kõigist digiseadmetest.

        Olenemata sellest, kas olete mees või naine on silmade tervise huvides mõlemale soole soovitatav regulaarselt kontrollida oma silmi optometristi või silmaarsti juures, järgida tervislikku elustiili ja kaitsta oma silmi kahjulike keskkonnamõjude eest.

        Selgem nägemine algab siit

        Broneeri aeg vastuvõtule

        +372 55 55 89 45

        info@nagemisuuringud.ee

        Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

        Nägemisuuringud OÜ I 2019

        Privaatsuspoliitika | uptodate

        Müoopia kontrolli alla!

        Müoopia kontrolli alla!

        by | dets. 12, 2023

        Müoopia kontrolli alla!

        Müoopia on üks enamlevinumaid nägemishäireid üle kogu maailma. Miinusprilli kandjate hulk maailmas kasvab ja arvatakse, et aastaks 2050 on ligikaudu pool maailma elanikkonnast lühinägevad

        Müoopia põhjustajad

        Müoopia puhul teravustatakse silma sattunud valguskiired silma võrkkesta ette. Põhjuseks on kas silma liiga tugevalt valgust murdev optiline süsteem (sarvkest, lääts) või liiga piklik silmakuju.

        Müoopia arengut ja progresseerumist mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas: 

        Geneetika – kui ühel või mõlemal vanemal on lühinägevus, on lapse risk müoopia tekkeks oluliselt suurem. 

        Keskkonnategurid – väidetakse, et ebapiisav väljas viibimine soodustab müoopia teket. Vanemad peaksid julgustama oma lapsi veetma vähemalt 2 tundi päevas väljas loomuliku päevavalguse käes. 

        Liigne lähitöö – on tõendeid selle kohta, et pidev lähedale vaatamine, näiteks lugemine ja digiseadmete kasutamine, soodustada müoopia teket. Vanemad peaksid julgustama oma lapsi tegema lähitööl pause, kasutades 20-20-20 reeglit.

        Geneetikat me muuta ei saa, aga kindlasti saame me suunata oma lapsi rohkem õue ja vähendada nende nutiseadmetes veedetud aega. Uuringud näitavad, et tervislikumad eluviisid võivad müoopia teket edasi lükata ja pidurdada progresseerumist.

        Müoopia diagnoosimine ja korrigeerimine

        Müoopia varajane avastamine ja sekkumine on progresseerumise aeglustamisel võtmetähtsusega. Paljud lühinägevad lapsed ei kurda uduse nägemise üle kaugele kuna nad on sellega harjunud. Seetõttu on väga oluline suunata kõik kooliealised lapsed kord aastas nägemiskontrolli. 

        Kui lapsel on geneetiline eelsoodumus müoopia tekkeks on mõistlik nägemiskontrolli käigus mõõta ka silmatelje pikkust. Oluline on märkida, et liigne silmatelje pikkus on sageli seotud suure müoopiaga. Kui tunned muret lapse müoopia kasvu pärast, siis konsulteeri meie optometristiga põhjaliku hindamise ja juhiste saamiseks.

          Lühinägevust saab korrigeerida miinusprillide või -kontaktläätsedega. Lapse kasvades reeglina kasvab ka müoopia ning mida suuremaks areneb müoopia seda, suurem risk on erinevate silmahaiguste tekkeks. 

          Kahjuks on need silmahaigused tõsised ja võivad põhjustada pöördumatut nägemiskaotust!

          Müoopia kontroll

          Parim, mida saate oma lapse heaks teha, on suunata nad õue ja piirata nutiseadmetes veedetud aega!

          Müoopia prillide abil kontrolli alla

          Müoopia

          Väga oluline on müoopia progresseerumist pidurdada kuna suur müoopia suurendab erinevate silmapõhja haiguste riski vanemas eas.

          Kui lapsel on juba progresseeruv müoopia, konsulteerige optometristi või silmaarstiga, et kaaluda erinevaid müoopia pidurdamise võimalusi:

          • Spetsiaalsed prilliklaasid – lisaks õues viibimisele ja nutiaja piiramisele on võimalus soetada prilliklaasid, mis võivad pidurdada müoopia progresseerumist. Need klaasid on kõigile kättesaadavad ja teaduslikult tõestatud. Rohkem infot nende klaaside kohta annavad meie optometristid Nägemisuuringute kabinetis.
          • Atropiini silmatilgad – kasutatakse silmatera ehk pupilli laiendamiseks ning läätse kuju mõjutava tsiliaarlihase lõõgastamiseks. Kahjuks on täna Eestis nende kättesaadavus piiratud.
          • Spetsiaalsed kontaktläätsed – igapäevaseks kasutamiseks mõeldud ühepäevased kontaktläätsed on sobivad müoopia korrigeerimiseks ja progresseerumise vähendamiseks. Samas peab arvestama, et lapsel peavad lisaks kontaktläätsedele olema ka prillid.

          Broneeri juba täna aeg laste nägemisuuringule, et sinu lapse müoopia oleks kontrolli all!

            Selgem nägemine algab siit

            Broneeri aeg vastuvõtule

            +372 55 55 89 45

            info@nagemisuuringud.ee

            Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

            Nägemisuuringud OÜ I 2019

            Privaatsuspoliitika | uptodate

            ;