Kasvaja on üks kõige tõsisemaid haigusi, mis inimest võib tabada. Kahjuks ei jää sellest puutumata ka silmad, kus võib kasvaja teke tuua kaasa tõsiseid tagajärgi inimese elukvaliteedile. Kõige sagedasem nägemist mõjutav kasvaja on silmasisene melanoom, mida esineb enam heleda naha ja silmadega inimestel. Kuigi haiguse tekkes mängivad rolli ka geneetilised tegurid, on melanoom haruldane ja tavaliselt avastatakse see juhuslikult silmapõhja kontrolli käigus. Varajane avastamine on oluline, et haigust kiiresti ravida ja vältida levimist teistesse kehaosadesse.

Selles blogipostituses teeme ülevaate silmasisese melanoomi tekkest, sümptomitest ja võimalikust ravist.

Silmasisene melanoom: teke

Silmasisene melanoom ehk okulaarne melanoom on saab alguse silma pigmendirakkude kontrollimatust paljunemisest. See võib tekkida erinevates silma piirkondades, näiteks ripskehas, iirisel või vikerkestal. Kuigi silmasisese melanoomi täpne tekkepõhjus ei ole teada, mängivad rolli geneetiline eelsoodumus ja keskkonnafaktorid. Riskifaktoriteks on eelkõige hele nahk ja silmad ning raskesti päevitus nahatüüp. Lisaks silma iirisel asuvad sünnimärgid. 

Siinkohal on oluline esile tuua silmade kaitsmise vajalikkust liigse UV-kiirguse eest, mille osas on heledad silmad teistest tundlikumad. Pooltel, kuid siiski mitte kõigil, haigestunutel on leitud ka geneetiline muudatus 3. kromosoomis. Melanoomi avastamisel uuritakse kindlasti selle geneetilist faktorit, kuna see aitab määrata haiguse prognoosi ning annab sisendi personaalseteks ravivõteteks.

Kuidas tunda ära silmasisese melanoomi sümptomeid?

Haigus on salakaval, kuna ei pruugi ennast varajases staadiumis sümptomite kaudu märku anda. Teisalt võivad sümptomid olla mittespetsiifilised, kuna nende teke ja olemus sõltub kasvaja asukohast, suurusest ja kahjusalast. Seega ei pruugi patsient muutustele vajalikku tähelepanu pöörata ja ei jõua õigeaegselt silmapõhja uuringule. 

Esimesteks sümptomiteks võivad olla nägemisteravuse langus, silma valu ja ärritus, tume laik vaateväljas või nägemise kaotus. Välistatud ei ole ka nägemismoonutused või sirgete joonte lainetamine. Kui silmasisene melanoom tekib silma põhjas, võib esineda ka silma võrkkesta irdumist, mis annab endast märku valgussähvatustena või hõljumitena. Nägemine muutub aga uduseks, kui melanoom tekib ripskehas ja põhjustab silmaläätse dislokatsiooni. 

Silmasisese melanoomi areng võib endaga haiguse hilisemas faasis kaasa tuua metastaasite tekke ehk levimise teistesse organitesse. Selle risk oleneb eelkõige geneetikast ja melanoomi paiknemisest silmas. Kõige sagedamini esineb metastaase maksas, harvem kopsudes, nahal ja luudel.

Silmasisese melanoomi ravi

Haiguse täpne ravi sõltub melanoomi asukohast, suurusest ja staadiumist. Lisaks võetakse raviplaani koostamisel arvesse melanoomi poolt põhjustatud sümptomeid ning teisi kaasuvaid haiguseid. Kuigi väga väikese suurusega melanoomid ei pruugi vajada sekkumist, on oluline nende regulaarne jälgimine, et haiguse süvenemist õigeaegselt pidurdada.

Kõige sagedamini kasutatakse silmasisese melanoomi raviks kiiritus-, laserravi, silma või kasvajaga haaratud silmaosa eemaldamine. Hiljuti kiideti heaks kindlat tüüpi silmamelanoomi raviks immuunravi preparaat – see on sobilik neile, kellel ei ole võimalik melanoomi kirurgiliselt eemaldada ja ei esine metastaase. Ravimi sobilikkust hinnatakse personaalselt raviarsti poolt.

Melanoomi patsientide elumuse määr sõltub haiguse staadiumist selle avastamise ning ravi alguse hetkest. Lokaalse melanoomi puhul on see ca 85%, kuid langeb haiguse jõudmisel teistesse silma osadesse ja organitesse. 

Silmamelanoomi progresseerumise pidurdamise ja tõhusa ravi võtmeks on selle varajane avastamine – eriti seetõttu, et haigus ei pruugi väljenduda kindlate sümptomite kaudu. Regulaarne silmapõhja kontroll aitab kindlaks teha kõik silmadega seotud muutused ning avastada mitmeid silmahaigusi enne, kui hakkavad mõjutama meie igapäevast elu. 

Aitame hoolitseda sinu silmade hea tervise eest ning ootame sind nägemiskontrolli!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945