fbpx
Kuidas kujuneb silmavärv?

Kuidas kujuneb silmavärv?

Kuidas kujuneb silmavärv?
Blogi

Silmavärvi määrab silma vikerkestas olev pigment, mille nimetatakse melaniiniks. Mida rohkem melaniini, seda tumedamad silmad. Paljud lapsed sünnivad siniste silmadega, mis võivad muutuda hoopis pruuniks, sest sünni ajal ei ole melaniini tootmist veel alustatud.

Kas silmavärv on geneetiline?

On ja ei ole. On levinud uskumus, et vanemate silmavärvi põhjal on võimalik ennustada laste silmade värvi. Vanemate silmavärv mõjutab kindlasti, kuid seda on võimatu täpselt teada. Isegi siis, kui mõlemal vanemal on sinised silmad, võib geenide mitmekülgsust arvestades leiduda võimalus, et siniste silmadega lapsevanematel sünnivad tumedasilmsed lapsed.

Silmade värvi mõjutavad koguni 16 geeni, millest olulisemad on kaks: OCA2 ja HERC2. Kui pärandunud 2 alleeli on erinevad, siis dominantne alleel on määrava tähtsusega ja retsessiivne ei avaldu. 

Silmade värvi puhul on pruun värvi domineeriv rohelise värvi suhtes ja roheline värv on domineeriv sinise värvi suhtes, seega sinised silmad tekivad siis, kui kõik neli alleeli on sinised.

Mis on kõige levinum ning kõige haruldasem silmavärv?

Silmavärvi puhul on palju erinevaid toone ja variatsioone. Maailmas on kõige levinum silmavärv pruun, millel on palju erinevaid alatoone. Samuti on silmavärvide levimus geograafiliselt erinev – enamikul Aafrika ja Aasia inimestel on tumepruunid silmad. Samuti on umbes 40% Ameerika elanikkonnal pruunid silmad.

Looduslikult kõige harvemini esinevaks silmavärviks on roheline, mida peetakse uuringute kohaselt ka kõige atraktiivsemaks silmade värviks. World Atlase andmetel on ainult umbes 2% maailma elanikkonnast rohelised silmad. 

Kas silmade värv võib aja jooksul muutuda?

Enamik lapsi sünnib siniste silmadega, kuid mõnel juhul muutub beebi silmade värv aja jooksul tumedamaks. Selle põhjuseks on imiku- ja varases lapsepõlves melaniini suurenemine. Enamikul inimestel kujuneb kindel silmavärv välja 6-aastaselt. Siiski võib 10–15% inimestest esineda silmade värvi muutusi kogu noorukieas ja täiskasvanueas.

Ebavõrdne silmavärv

Kui tähelepanelikult vaadata, võib märgata paljudel inimestel erinevat silmavärvi. Seda nimetatakse heterokroomiaks, mis on täiesti tavapärane ning mille avaldumisel ühe silma iirise värv erineb teise silma iirise omast või ühe silma iirisel esineb veel teine värvipigment. 

Heterokroomiat on kahte tüüpi – täielik ja osaline. Täieliku heterokroomia puhul on inimese silmad erinevat värvi – see tähendab, et üks silm on näiteks roheline ja teine sinine. Osaline heterokroomia võib olla sektoriline või keskne. Sektorilise puhul on teist värvi üks osa silmast. Näiteks kolmandik rohelisest on mitu tooni tumedam. Keskse heterokroomia puhul on iirise sisemine osa teist tooni kui välimine.

 

Mõnel juhul võivad ka terviseprobleemid mõjutada või muuta silmade värvi. Nagu näiteks: 

  • Trauma – silma vigastus võib põhjustada vikerkesta kahjustusi.
  • Uveiit ehk iirise põletik – koondnimetus, mille alla kuuluvad mitmesugused põletikud, mis haaravad silma soonkesta. See võib mõjutada nägemist ja isegi põhjustada nägemise kaotust. Samuti võib märgata muutusi kahjustatud silma värvis.
  • Horneri sündroom – haruldane seisund, mis võib tekkida insuldi või seljaaju vigastuse tagajärjel, mis kahjustab näonärve. Sündroom võib põhjustada ka iirise depigmentatsiooni, põhjustades silmavärvi muutumist.
  • Katarakt ehk hallkae – tegemist on silmaläätse hägustumisega, mille tulemusena langeb nägemisteravus ja kontrastitundlikkus. Kuigi katarakt ei mõjuta otseselt iirist, võib see muuta kahjustatud silma värvi, muutes selle häguseks või piimjaks.

 

Kui märkad muutust oma silmavärvis, pöördu põhjuse väljaselgitamiseks silmaarsti poole. Nägemisuuringute kabinetis ootavad sind parimad nägemise uurimise teenused, oma ala tippspetsialistid ja -tehnika. Broneeri aeg vastuvõtule: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/  või helista 5555 8945.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Regulaarne nägemiskontroll on oluline isegi siis, kui näed hästi!

Regulaarne nägemiskontroll on oluline isegi siis, kui näed hästi!

Regulaarne nägemiskontroll on oluline isegi siis, kui näed hästi!
Blogi

Silmade eest tuleb hoolt kanda regulaarselt, et vältida hilisemaid kaebuseid. Regulaarne nägemiskontroll võimaldab tuvastada silmahaigusi, mis on varajase avastamise korral ravitavad. Paljud silmahaigused kulgevad varajases staadiumis ilma sümptomiteta.

Regulaarne nägemiskontroll aitab pikendada hea nägemisega kaasnevat kvaliteetset elu. Suur osa ohtlikke silmahaigusi ei anna endast pikka aega märku. Kaebused võivad tekkida alles haiguse hilises staadiumis ja ravivõimalused ei pruugi olla edukad, mistõttu on oluline haiguse varajane diagnoosimine.

Nägemiskontroll on valutu protseduur, mis kestab alla tunni. Nägemisuuringute kabinetis läbiviidav silmakontroll sisaldab:

  • Nägemisteravuse kontrolli;
  • Silmade optilise keskkonna mõõtmist ehk refraktomeetriat;
  • Sarvkesta kumeruste mõõtmist ehk keratomeetriat;
  • Olemasolevate prillide tugevuste mõõtmist;
  • Silmarõhu mõõtmist;
  • Sarvkesta topograafiat sh silma kuivuse mõõtmist, keratokoonuse diagnostikat;
  • Nägemisfunktsiooni teste: värvitaju, stereoskoopiline nägemine, silmade liikuvuse uurimine;
  • Silmapõhja süvauuringud;
  • Vajadusel prilliretsepti väljastamist.

Kui tihti peaks laste nägemist kontrollima:

  • 3. eluaastal;
  • 6-7. eluaastal koolieelses nägemiskontrollis;
  • koolilastel kord 1-2 aasta jooksul.

Soovitame lastel läbida esimene põhjalik silmade läbivaatus 3-aastaselt, isegi siis, kui neil ei esine sümptomeid ega ilmne märke nägemise halvenemisest. Laps ei pruugi aru saada, et ei näe hästi. Järgmine plaaniline nägemise kontroll on vajalik teha enne kooli. 

Kui perekonnas esineb prillikandjaid või pärilikke silmahaigusi, siis peaks lapse nägemisele pöörama suuremat tähelepanu – jälgima lapse hakkamasaamist kodus, lasteaias ja koolis. Nägemisprobleemidest tingituna võivad alguse saada õpiraskused ning laps ei suuda keskenduda.

Kui eelnevalt silmahaigusi ei esine, kontrollib alates 3. eluaastast laste silmi meil optometrist ja vajadusel suunab edasi silmaarsti vastuvõtule.

Täiskasvanud peaksid optometristi külastama:

  • 18-60 vanuselt kord 2 aasta jooksul;
  • 61+ vanuses kord aastas;
  • prillikandjad kord aastas.

Risk glaukoomi haigestuda suureneb üle 45 aastaste seas ja seega on soovitatav lasta juba oma esimeste lugemisprillide soetamise käigus optomeristi juures mõõta ka silmarõhku. See haigus algab vaevusteta ja areneb valutult, kuid süvenedes võib kahjustada silmanärvi ja põhjustada pöördumatut nägemise kaotust.

Kui tunned, et nägemiskontrollist on juba pikk aeg möödas, siis võta meiega ühendust või broneeri aeg internetis ja tule vastuvõtule.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Kuidas nägemine vananedes muutub ning millele tasub tähelepanu pöörata?

Kuidas nägemine vananedes muutub ning millele tasub tähelepanu pöörata?

Kuidas nägemine vananedes muutub ning millele tasub tähelepanu pöörata?
Blogi

Nii nagu kogu organism, väsivad ja vananevad aastatega ka silmad, mistõttu on silmade tervis ja silmanägemise eest hoolitsemine oluline terve eluea. Meie silmanägemine muutub vanuse kasvades, millega kaasnevad ka ealised muutused silmanägemises.

Mõned neist muutustest, nagu presbüoopia, on täiesti normaalsed ega viita nägemishäirele. Presbüoopia on normaalne vanusega kaasnev nägemise muutus. Alates 45 eluaastast ohustavad inimesi ka erinevad silmahaigused nagu katarakt ehk hallkae, glaukoom ning maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine. Seega on 45. eluaastast äärmiselt vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemiskontroll, mille käigus mõõdetakse silmarõhku ning kontrollitakse silmapõhjasid.  

Milliseid muutuseid võib vanuse kasvades nägemises märgata? 

  • Kuivad silmad – vananedes meie pisara tootlikkus langeb ja silmad hakkavad kuivama. Kui pisarad hakkavad voolama, tajud võõrkeha tunnet, kipitust või muud ebamugavustunnet, lase mõõta silmade kuivust optometristi juures, kes annab sulle soovitused kuivuse parandamiseks.
  • Perifeerse nägemise ahenemine – vananemine põhjustab ka normaalse perifeerse nägemise langust. Meie nägemisvälja suurus väheneb ligikaudu ühe kuni kolme kraadi võrra ühe elukümnendi kohta. 70. ja 80. eluaastani jõudes võib perifeerse nägemisvälja kadu olla 20–30 kraadi.
  • Halvenenud värvinägemine – tavapärase värvinägemise eest vastutavate võrkkesta rakkude tundlikkus väheneb vananedes, mistõttu muutuvad värvid vähem eredaks ja kontrastsus erinevate värvide vahel on vähem märgatav.
  • Klaaskeha irdumine – vananedes hakkab silma sees olev geelitaoline klaaskeha veelduma ja võrkkestast eemale tõmbuma, põhjustades nägemisväljas “täpikesi” ning mõnikord ka valgussähvatusi. Üksikud klaaskeha hõljumid vaateväljas on täiesti kahjutud. Siiski tasub pöörduda esimesel võimalusel spetsialisti vastuvõtule kui vaatevälja tekib korraga suur kogus uusi hõljumeid, mis paistaks nagu kärbse pilvena. See võib anda märku võrkkesta irdumisest, mis on tõsine probleem ning vajab kiiret sekkumist. 

Kuidas hoolitseda enda silmade eest vanuse kasvades? 

Tervislik toitumine ja elustiil on parim loomulik kaitse suurepärase nägemise säilitamiseks. Samuti tasub regulaarselt käia nägemiskontrollis optometristi või silmaarsti juures, kus kontrollitakse 

  • Nägemisteravust;
  • Silmade optilist keskkonda e. refraktomeetriat;
  • Sarvkesta kumerust e keratomeetriat;
  • Olemasolevate prillide tugevust;
  • Silmarõhku;
  • Silmapõhjasid

Broneeri aeg Nägemisuuringute kabinetti silmapõhja uuringule internetis või helista 5555 8945.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Kuidas kaitsta silmi talvistes tingimustes?

Kuidas kaitsta silmi talvistes tingimustes?

Kuidas kaitsta silmi talvistes tingimustes?
Blogi

Talve saabudes unustame sageli kaitsta oma silmade tervist. Sügis- ja talvekuudel kannatavad seetõttu paljud inimesed erinevate silmade terviseprobleemide all nagu silmade kuivus või silmapõletik. Millele tuleks pöörata tähelepanu talvel ning kuidas ennetada silmaprobleemide teket? 

Kuiv õhk tähendab kuiva silma

Ilmade jahenemine tähendab kütteseadmete sisselülitamist. Paraku põhjustab just see sügis-talvist silmade kuivust, mis sageli toob endaga kaasa silmade liigse vesistamise. Kuiva silma sümptomid, nagu torkav või põletav valu ja sügelus või võõrkehade tunne silmas, on sageli tingitud kütmisest tuleneva niiskuse taseme langusest nii meie kodudes kui ka töökohtades. Külm ning tuuline ilm võib neid sümptomeid veelgi süvendada.

Kuidas ennetada kuiva silma teket?

  • Niisuta ümbruskonda – kasuta võimalusel õhuniisutajat, et tõsta oma kodus või kontoris niiskustaset.
  • Kasuta silmatilkasid – kui silmad ei suuda piisaval määral pisaraid toota, aitavad silmatilgad niiskustaseme taastada. Need on käsimüügis saadaval lihtsa soolalahuse või geelina.
  • Pilguta sagedasti – kui oled keskendunud aeganõudvate ülesannetega tegelemisele (näiteks arvutiga töötamisele) kipuvad sinu silmad harvemini pilgutama. See võib kuivust veelgi süvendada, mistõttu on oluline proovida meeles pidada silmade regulaarset pilgutamist. 
  • Kanna prille – kanna kindlasti päikeseprille igal ajal õues viibides. Need aitavad kaitsta silmi külma tuule kuivatava mõju eest.

UV-kiired on ohuks ka talvel

Kui tegeled talviste tegevustega nagu näiteks suusatamine, uisutamine või lumelauaga sõitmine, siis ära unusta silmi kaitsta ultraviolettkiirguse eest. Nii nagu vesi peegeldab soojematel kuudel basseinis või rannas viibides päikese kahjulikku UV-kiirgust, suurendab lumi või jää samamoodi märkimisväärselt UV-kiirgust. 

Ultraviolettkiirgus kahjustab silma pinda, põhjustades sarvkesta põletikku ehk keratiiti. Sarvkesta põletiku sümptomiteks on punetus, valu ja valgustundlikkus. Kõige äärmuslikumal juhul võib lumepimedus põhjustada ajutist või isegi pikaajalist nägemise kaotust. Laialdane kokkupuude UV- kiirgusega on ka peamine tegur katarakti ehk hallkae tekkimisel.

Kuidas oma silmi kaitsta?

  • Kanna päikeseprillepäikeseprillide kasutamine on väga oluline ka talvel kuna lumi peegeldab tagasi 80% UV- kiirgusest;

Kui soetad päikeseprille, siis tuleks pöörata tähelepanu, et klaasid kaitseksid UV-kiirguse eest. Tumedamad klaasid ei tähenda alati seda, et need paremini UV-kiirguse eest kaitsevad. Prillidel peaks olema märgitud UV-kiirguse kaitsefaktor. Kiirguse kaitsenumbriks soovitatakse UV 400. UV 400 kaitsega polariseeritud päikeseprillide kandmine blokeerib silmi kahjulike UVA- ja UVB-kiirte eest.

 

Päikeseprillide kandmisega saab ennetada erinevate silmaprobleemide teket!

Nägemisuuringute kabinetist leiad laia valiku päikeseprille. Tule kindlasti läbi, sest valikut leidub igale maitsele. Soeta päikesevarjud kindlasti prillipoest, sest mujalt ostes võid sa saada prillid, millel ei olegi UV-kaitset!

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Silmamask – lahendus vesistele ja punetavatele silmadele

Silmamask – lahendus vesistele ja punetavatele silmadele

Silmamask – lahendus vesistele ja punetavatele silmadele
Blogi

Meie silmad taluvad iga päev suurt koormust, mille tulemuseks võivad olla kuivad, ärritunud ja väsinud silmad. Kuigi silmatilgad võivad aidata neid sümptomeid leevendada, on soojendava silmamaski kasutamine tõhus lahendus silmadega seotud muredele, pakkudes kohest ja kauakestvat leevendust.

Lisaks kuiva silma sündroomi, odraiva, Meibomi näärmete düsfunktsiooni ja muude silmadega seotud sümptomite leevendamisele on soojendaval silmamaskil ka mitmeid vananemisvastaseid eeliseid. Silmamask aitab vähendada tumedate silmaaluste ja
tursete teket, mille tulemuseks on silmaümbruses vähem kortse.

Lisaks tagab maski kasutamine ka parema une. Kuuekihiline kangas on mugav ja hingav ning loodud selleks, et silmad ja nina ei tunneks kasutamisel survet ega koormust. Ühtlane soojusjaotus muudab soojendavad silmamaskid ideaalseks neile, kes kannatavad migreeni ja sagedaste silmade pinge all, kuna see pakub valu ja lihaste leevendust. 

Maskil on võimalik valida 3 erineva soojusrežiimi vahel. Lisaks on sel automaatne 30-minutiline väljalülitamise funktsioon, mis muudab kasutuse veelgi lihtsamaks. Maski on sobilik kasutada ka ainult silmaklappidena. Mitmekihiline kangas blokeerib valgust ning aitab igas keskkonnas mugavamalt uinuda.

Nägemisuuringute kabinetist on nüüdsest võimalik soetada endale see spetsiaalne silmamask. Tule astu meie juurest läbi aadressilt Valukoja 8, Öpiku maja D-tiib!

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

;