Esimeste prillide saamine on lapse jaoks suur muutus. Ühel hetkel on tahvlil olev tekst selgem, klassikaaslaste näod teravamad ja ka tuttav keskkond võib tunduda veidi teistsugune.

Mõni laps paneb uued prillid ette ega taha neid enam ära võtta. Teine vajab harjumiseks rohkem aega või küsib juba esimesel päeval: „Kas ma pean neid kogu aeg kandma?”

Lapsevanemal tekib samuti palju küsimusi. Kas prillid peavad olema ees terve päeva? Mida teha, kui laps võtab need tunnis ära? Kas õpetajale peaks midagi ütlema? Ja kuidas aru saada, kas prillid lihtsalt vajavad harjumist või tekitavad päriselt ebamugavust?

Vaatame need küsimused ükshaaval üle.

Kas laps peab prille kandma terve päeva?

See sõltub sellest, miks prillid lapsele määrati.

Mõni laps peab prille kandma kogu päeva. Teisel võib olla vaja neid eelkõige tahvlile vaatamiseks, lugemiseks või teisteks kindlateks tegevusteks. Kandmisjuhis sõltub lapse vanusest, prilliretseptist ja nägemisprobleemist.

Seetõttu tasub lähtuda täpselt sellest soovitusest, mille andis lapse nägemist kontrollinud spetsialist. Kui prillid on määratud kogu päevaks, ei tasu lapsel neid iseseisvalt ainult mõneks tunniks ette panna. Kui prille tuleb kanda üksnes kindlates olukordades, aitab selge rutiin lapsel meeles pidada, millal neid vaja on.

Kui kandmisjuhis jäi vastuvõtul ebaselgeks, tasub enne kooli algust spetsialistilt üle küsida. Nii oskavad nii laps, lapsevanem kui ka õpetaja prillide kasutamist ühtemoodi toetada.

Alustage harjumist enne esimest koolipäeva

Kui võimalik, võiks laps uusi prille enne kooli algust mõne päeva kodus kanda. Nii saab ta prillide tundega harjuda tuttavas ja rahulikus keskkonnas.

Esimestel päevadel võivad raamid tunduda näol võõrad. Ka uus ja selgem pilt võib vajada veidi harjumist. Mõni laps võtab prillid kohe omaks, teine vajab selleks rohkem aega. Kõige paremini aitab rahulik suhtumine ja kindel igapäevane rutiin.

Kui laps peab prille kandma kogu päeva, võib hommikune rutiin olla näiteks selline: riidesse, hambad puhtaks, prillid puhtaks ja ette. Nii muutuvad prillid tavaliseks osaks päevast, mitte eraldi kohustuseks, mida peab pidevalt meelde tuletama.

Oluline on ka see, kuidas prillidest kodus räägitakse. „Kahjuks pead nüüd prille kandma” kõlab lapse jaoks hoopis teisiti kui „Need prillid aitavad sul koolis paremini näha”.

Räägi prillidest ka õpetajale

Eriti noorema lapse puhul tasub klassijuhatajale või õpetajale öelda, et laps sai hiljuti esimesed prillid.

Õpetaja võiks teada:

• kas laps peab prille kandma kogu päeva;
• kas prille on vaja eelkõige tahvlile vaatamiseks või lugemiseks;
• et laps alles harjub nendega;
• kellele teada anda, kui prillid lähevad katki või laps kurdab ebamugavust.

Õpetaja saab märgata ka asju, mida lapsevanem kodus ei näe. Näiteks seda, kas laps võtab prillid tunnis pidevalt eest, vaatab üle raamide või ütleb, et ei näe tahvlile ka prillidega.

See ei tähenda, et õpetaja peaks vastutama prillide kandmise eest. Pigem aitab väike eelteadmine lapsel uue olukorraga sujuvamalt harjuda.

Kontrolli, kas prillid püsivad korralikult ees

Laps võib prille eest võtta mitte sellepärast, et talle need ei meeldi, vaid seetõttu, et raamid on ebamugavad.

Hästi istuvad prillid peaksid püsima paigal ka siis, kui laps liigub, kummardab või mängib. Prillid ei tohiks pidevalt ninalt alla vajuda, kõrva tagant suruda ega jätta näole tugevaid jälgi.

Pane tähele, kas:

• laps vaatab sageli üle prilliraamide;
• prillid vajuvad nina peale;
• sangad suruvad pea külgedele või kõrva taha;
• nina või kõrvade juurde tekib punetus;
• laps kohendab prille pidevalt käega;
• Prilliraamid on viltu ees.

Sageli piisab ebamugavuse lahendamiseks lihtsast raamide kohendamisest. Prille ei tasu kodus ise painutada, sest nii võib raam katki minna või valesse asendisse jääda.

Kas peavalu või imelik pilt on alguses normaalne?

Uue prilliretseptiga harjumine võib võtta veidi aega. Laps võib esimestel päevadel öelda, et pilt tundub teistsugune või raamid häirivad näol.

Lapse kaebusi ei tasu siiski automaatselt ainult harjumise arvele panna.

Võta prillid valmistanud optikaga või lapse nägemist kontrollinud spetsialistiga ühendust, kui:

• laps ütleb, et näeb prillidega pidevalt udusemalt;
• peavalu või ebamugavus ei vähene;
• prillid suruvad, hõõruvad või vajuvad;
• laps ei taha prille kanda väites, et näeb nendega halvemini;;
• laps näeb tahvlile ka prillidega halvasti;
• kissitab silmi.

Vahel vajavad ainult prilliraamid kohendamist. Mõnikord tasub üle kontrollida ka prilliklaasid või lapse nägemine.

Õpeta lapsele prillide eest hoolitsemist

Prillide eest hoolitsemine on samuti oskus, mida laps alles õpib.

Näita talle, kuidas võtta prille eest kahe käega. Nii ei lähe raamid nii kergesti kõveraks. Kui prillid ei ole ees, võiks need panna karpi, mitte jätta lauale klaasid allapoole või pista kaitsmata kujul koolikotti.

Koolikotis võiks olla:

• tugev prillikarp;
• pehme puhastuslapp;
• vajadusel lapse nimi või kontaktandmed prillikarbi sees.

Lapsele tasub selgitada, et määrdunud klaase ei ole hea puhastada pluusi, salvräti või paberiga. Kodus saab klaase puhastada sobiva puhastusvahendi ja pehme lapiga.

Kui prillidega koolis midagi juhtub võiks laps teada, et neid ei pea ise parandama. Need tuleb panna karpi ja näidata täiskasvanule.

Mida teha, kui laps kardab teiste arvamust?

Mõne lapse suurim mure ei ole see, kuidas ta prillidega näeb, vaid see, mida klassikaaslased ütlevad.

Ära lükka seda muret kõrvale lausega „keegi ei pane tähelegi”. Lapse jaoks võib prillidega kooli minemine olla päriselt suur ja veidi hirmutav muutus.

Parem on tema tunne ära kuulata ja arutada, mida ta saaks vastata, kui keegi prillide kohta küsib. Sageli piisab lihtsast lausest: „Ma näen nendega paremini.”

Lapse enesekindlust toetab ka see, kui ta sai ise raamide valimisel kaasa rääkida ja tunneb, et prillid sobivad talle. Vanema rahulik ning positiivne suhtumine aitab lapsel näha prille loomuliku abivahendina, mitte millegi piinlikuna.

Esimesed prillid vajavad ka järelkontrolli

Lapse nägemine võib kasvades muutuda. Seetõttu on oluline tulla järelkontrolli optometristi või silmaarsti soovitatud ajal, isegi kui laps prillidega hästi näeb ega kurda millegi üle.

Varem tasub kontrolli või raamide kohendamisse tulla siis, kui lapsel tekib ebamugavus, prillid ei püsi korralikult ees või koolis selgub, et nägemisega on endiselt raskusi.

Esimeste prillidega harjumine ei pea olema keeruline. Kui prillid istuvad mugavalt, laps teab, miks ta neid kannab, ning kool ja kodu annavad ühesuguseid juhiseid, muutuvad need üsna kiiresti tavaliseks osaks tema päevast.

Kui lapse prillid vajavad kohendamist või sul on küsimusi nende kandmise kohta, võta meiega ühendust. Kui lapse nägemist ei ole mõnda aega kontrollitud, saad talle broneerida põhjaliku nägemisuuringu.

Prillid on midagi, mida kannad sageli hommikust õhtuni. Need peavad aitama sul hästi näha, kuid sama oluline on, et need oleksid mugavad ja sulle endale päriselt meeldiksid.

Prilliraamide valimine võib esmapilgul tunduda lihtne. Proovid mõnda paari, vaatad peeglisse ja valid kõige ilusamad. Tegelikult tasub lisaks välimusele arvestada veel mitme asjaga. Hästi valitud prillid istuvad mugavalt, ei libise ega suru ning sobivad nii sinu prilliklaaside kui ka igapäevaste tegevustega.

Alusta sellest, kuidas prillid sulle istuvad

Ka kõige ilusamad prilliraamid võivad jääda kappi, kui neid on ebamugav kanda.

Raamid ei tohiks suruda oimukohtadele, nina peale ega kõrva taha. Samuti ei peaks need pead liigutades pidevalt alla vajuma. Prillide ülemine osa võiks jääda kulmude lähedale, kuid ei pea neid täielikult katma.

Raamide proovimisel liiguta veidi pead, vaata alla ja naerata. Nii saad paremini aru, kas prillid püsivad paigal või hakkavad liikumisel libisema.

Hea istuvus ei tähenda alati seda, et leiad kohe riiulist ideaalselt sobivad prillid. Raame saab sageli hiljem kohandada, kuid nende üldine suurus ja kuju peaksid siiski sinu näoga sobima.

Näokuju ei pea sinu valikut piirama

Prilliraamide valimise juures räägitakse sageli näokujudest ja sellest, milline raam kellelegi “lubatud” on. Ümarale näole soovitatakse kandilisi raame, kandilisele näole ümaraid ja ovaalsele näole peaaegu kõike.

Need soovitused võivad anda valimise alustamiseks mõne mõtte, kuid neid ei pea võtma reeglina.

Kõige olulisem on see, millistes prillides sina ennast hästi tunned. Mõni inimene soovib, et prillid sulanduksid näoga kokku. Teine eelistab tugevaid ja silmatorkavaid raame, millest saab kogu välimuse keskpunkt.

Proovi ka selliseid värve ja kujusid, mille poole sa tavaliselt ei vaataks. Väga sageli on just ootamatu valik see, mis lõpuks kõige paremini sobib.

Arvesta prilliklaaside tugevusega

Kõik prilliraamid ei sobi ühtemoodi iga prilliretseptiga.

Suurema miinuse või plussi korral võib raami suurus ja kuju mõjutada seda, kui paksud jäävad prilliklaaside servad või keskosa. Väiksem ja sobiva kujuga raam võib aidata muuta klaasid õhemaks ning lõpptulemuse kergemaks ja mugavamaks.

Ka progressiivsete prilliklaaside puhul on oluline, et raamil oleks piisavalt kõrgust. Nii jääb klaasi sisse ruumi erinevatele vaatamisaladele.

Sa ei pea neid nüansse ise teadma. Raamide valimisel tasub rääkida kliendikonsultandi või optometristiga, kes oskab hinnata, milline raam sobib sinu retsepti ja valitud prilliklaasidega.

Mõtle sellele, kus sa prille kannad

Kas vajad prille igapäevaseks kandmiseks, arvutiga töötamiseks, lugemiseks või ainult autoroolis?

Igapäevaste prillide puhul tasub eelistada raame, mis sobivad erinevate riiete ja olukordadega. Samas ei pea need olema tagasihoidlikud. Prillid võivad olla ka viis oma isikupära näitamiseks.

Kui töötad palju arvuti taga, on oluline, et raam istuks stabiilselt ega hakkaks pika päeva jooksul nina või kõrvade peale suruma.

Aktiivse eluviisi korral võiks raam olla kerge, vastupidav ja hästi paigal püsiv. Kui kannad prille ainult aeg-ajalt, võid valida julgema mudeli, mis annab välimusele rohkem iseloomu.

Mõnel juhul on kõige mugavam omada rohkem kui ühte prillipaari. Nii saad valida prillid vastavalt tegevusele, riietusele või lihtsalt tujule.

Värv võib muuta rohkem, kui arvad

Prilliraamide värv mõjutab seda, kui palju need näol esile tõusevad.

Musta või tumeda raamiga saab luua tugevama ja konkreetsema mulje. Läbipaistvad ning heledad raamid mõjuvad sageli pehmemalt. Kilpkonnamustrilised, rohelised, sinised või veinipunased raamid võivad anda näole värvi ilma, et tulemus jääks liiga silmatorkav.

Raamide valimisel võid lähtuda oma juuste, silmade või naha toonist, kuid ka siin ei ole kindlaid reegleid.

Kui mõni värv sulle meeldib ja tunned ennast seda kandes hästi, on see juba piisavalt hea põhjus selle valimiseks.

Võta proovimiseks aega

Uued prillid muudavad sinu välimust ja seetõttu võib ka hästi sobiv raam esimesel hetkel võõras tunduda.

Proovi mitut erinevat varianti ning vaata ennast nii lähedalt kui ka veidi kaugemalt. Tee prillidega foto, sest peegelpilt ja foto võivad anda erineva mulje.

Kui valid raame kellegagi koos, kuula tema arvamust, kuid ära lase sellel täielikult mõjutada enda eelistusi. Sina oled see, kes hakkab prille iga päev kandma.

Õiged prilliraamid ei ole tingimata need, mille kohta kõik ütlevad, et need sulle sobivad. Need on raamid, mille paned hea meelega hommikul ette.

Praegu on hea aeg uusi raame proovida

Kui oled mõelnud uute prillide soetamisele või soovid olemasolevatele prillidele vaheldust, tasub tulla raame kohapeale proovima.

Kuni 30. septembrini on prilliraamid Nägemisuuringutes kuni 50% soodsamad.

Aitame sul valida raamid, mis sobivad sinu nägemise, prilliklaaside ja igapäevaste vajadustega. Vajaduse korral saad enne prillide tellimist tulla ka põhjalikku nägemiskontrolli.

Tutvu valikuga meie juures Ülemiste Citys. Prilliraamide proovimiseks või soetamiseks ei ole vaja aega broneerida. Külasta meid Valukoja 8, Tallinn, E–R kell 9–17.  

Vanusega muutub palju: meie harjumused muutuvad ja keha reageerib teisiti. Ühel hetkel võib telefonis olev tekst tunduda väiksem, restorani menüü liigub lugedes aina kaugemale või õhtune autosõit väsitab silmi rohkem kui mõni aasta tagasi.

Aga kas see tähendab, et nägemine peabki vanusega paratamatult halvaks minema?

Mitte päris. Vanusega toimuvad silmades loomulikud muutused, kuid see ei tähenda, et hea ja mugav nägemine peaks kaduma. Sageli vajavad silmad lihtsalt teistsugust tuge kui varem, näiteks ajakohast prilliretsepti, paremat valgustust, sobivaid lugemisprille või regulaarsemat kontrolli.

Mis vanusega silmades tegelikult muutub?

Üks levinumaid muutusi algab tavaliselt 40. eluaasta paiku. Silmal muutub keerulisemaks lähedale fokuseerida ning seetõttu võib lugemine, telefoni vaatamine või peenema teksti nägemine muutuda ebamugavamaks.

Seda nimetatakse vanusega seotud muutuseks ehk presbüoopiaks. See ei tähenda, et silmadega oleks midagi “katki”. See on väga tavaline loomulik muutus, mida märkavad varem või hiljem paljud inimesed.

Sageli annab see endast märku nii:

• tekst tundub lähedalt udune;
• tahad telefoni, raamatut või menüüd kaugemal hoida;
• lugedes või arvutiga töötades väsivad silmad kiiremini;
• peale lähitööd võib tekkida peavalu või pinge silmades;
• hämaras lugemine muutub ebamugavamaks.

Lisaks võivad ajapikku muutuda ka silmade niiskus, valgustundlikkus ja kontrastitaju. Näiteks võivad ere päike, valge lumi või vastutulevate autode tuled tunduda varasemast häirivamad. Samuti võivad silmad kuivada kiiremini, eriti siis, kui veedad palju aega ekraanis või kuiva siseõhuga ruumis.

Kas see tähendab, et nägemine halveneb igal juhul?

Ei tähenda. Õigem oleks öelda, et sinu silmades toimuvad vananemisega kaasnevad muutused.

Paljud inimesed näevad ka 50-, 60- või 70-aastaselt väga hästi, lihtsalt õigete abivahenditega. Kui prillid või kontaktläätsed vastavad silmade tegelikule vajadusele, võib nägemine olla jätkuvalt terav ja sinu igapäevaelu mugav.

Probleem tekib sageli siis, kui muutustega ei tegeleta. Näiteks kantakse aastaid samu prille, kuigi silmade vajadus on vahepeal muutunud. Või lükatakse kontrolli tulek edasi, sest arvatakse, et “eks see ongi lihtsalt vanus”.

Tegelikult võib väike retseptimuutus või kontroll tuua sinu igapäevaellu rohkem selgust. 

Mida saad ise teha, et silmad tunneksid end paremini?

Hea nägemise hoidmiseks ei pea tegema midagi keerulist. Sageli aitavad väikesed, aga järjepidevad harjumused.

Käi regulaarselt nägemiskontrollis.
Kui kannad prille või kontaktläätsi, märkad lähinägemises muutust või silmad väsivad kiiresti, tasub nägemist kontrollida vähemalt iga 1–2 aasta tagant. Kui kaebusi ei ole, sõltub sobiv kontrolli sagedus vanusest, tervisest, riskiteguritest ja optometristi soovitusest.

Uuenda prilliretsepti siis, kui vaja.
Kui hoiad teksti kaugemal, kissitad silmi, silmad väsivad lugedes kiiremini või tunned, et praegustest prillidest enam ei piisa, võib retsept vajada värskendamist.

Tee ekraanidest pause.
Ekraani vaadates pilgutame sageli harvemini, mistõttu silmad võivad kiiremini kuivada ja väsida. Lihtne 20-20-20 reegel aitab silmadele puhkust anda: iga 20 minuti tagant vaata umbes 20 sekundit vähemalt 6 meetri kaugusele.

Loe ja tööta heas valguses.
Hämar valgus ei riku silmi ära, kuid võib muuta lugemise ja lähitöö ebamugavamaks. Hea, ühtlane valgustus vähendab silmade pingutust.

Kaitse silmi päikese eest.
Kvaliteetsed UV-kaitsega päikeseprillid ei ole ainult suvine aksessuaar. Need aitavad kaitsta silmi ereda valguse ja UV-kiirguse eest igas vanuses.

Pööra tähelepanu silmade kuivusele.
Kui silmad kipuvad kuivama, kipitama või õhtuks väsima, võivad aidata teadlikum pilgutamine, pausid, piisav vedeliku tarbimine ja vajadusel niisutavad silmatilgad.

Millal tasuks kindlasti kontrolli tulla?

Nägemiskontrolli ei pea ootama seni, kuni probleem muutub suureks. Kontrolli tasub tulla siis, kui märkad, et:

• tekst muutub lähedalt uduseks;
• hoiad telefoni või raamatut varasemast kaugemal;
• õhtune autosõit on muutunud ebamugavamaks;
• silmad väsivad ekraanitöö või lugemise ajal kiiresti;
• pärast lähitööd tekib peavalu;
• praegused prillid või läätsed ei tundu enam piisavad;
• nägemine on muutunud ja sa ei ole kindel, miks.

Enamasti on selliste muutuste põhjus lihtne ja lahendus veelgi lihtsam. Aga nägemiskontroll annab kindluse, mida sinu silmad tegelikult vajavad.

Kui nägemine halveneb järsult, tekivad valgussähvatused, palju uusi hõljumeid, tugev silmade valu või äkiline vaatevälja muutus, ei tasu oodata tavapärast kontrolli, siis tuleks abi otsida esimesel võimalusel.

Kokkuvõte: vanus muudab meie silmi, aga hea nägemine ei pea kaduma

Vanusega kaasnevad silmades loomulikud muutused. See on tavaline osa elust ja see ei ole midagi, mida peaks kartma.

Oluline on märgata, mida sinu silmad vajavad. Ajakohane prilliretsept, sobivad lahendused, head igapäevased harjumused ja regulaarne kontroll aitavad hoida nägemise võimalikult mugava ja selgena.

Seega meie vastus küsimusele on: vanus võib silmi muuta, aga hea nägemine ei pea sellepärast kuhugi kaduma.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.