Füsioloogilised muutused nägemises algavad enamasti 45ndatel eluaastatel. Selles vanuses muutub lähedale vaatamine uduseks ja silmad väsivad kiiremini. On tõenäoline, et just siis määratakse optometristiga koostöös esimesed lugemisprillid.

Alates sellest vanusest ohustavad inimesi ka erinevad silmahaigused nagu katarakt ehk hallkae, glaukoom ning maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine. Seega on 45. eluaastast äärmiselt vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemiskontroll, mille käigus mõõdetakse silmarõhku ning kontrollitakse silmapõhja. Regulaarne nägemiskontroll aitab ealisi silmahaigusi varajaselt avastada ning pidurdada progresseerumist.

Järgnevalt räägime lähemalt ühest levinumast ealisest silmahaigusest, milleks on hallkae ehk katarakt.

Mis on hallkae ehk katarakt?

Hallkae ehk katarakt on tänapäeval üks sagedasemaid vanemas eas esinevaid silmahaigusi. Tegemist on silmaläätse hägustumisega, mille tulemusena langeb nägemisteravus ja kontrastitundlikkus. Võib esineda ka topeltnägemist ja halosid valgusallikate ümber. Üheks muutuseks võib olla ka lugmisprilide vajaduse kadumine. Hallkae tüüpe on erinevaid ja seetõttu on ka kaebused erinevad. Reeglina muutub aga hallkae tagajärjel nägemine järk-järgult tuhmimaks, kuni lõpuks kaob täielikult. Hallkae võib esineda ühes või mõlemas silmas, kuid see ei levi ühest silmast teise.

Kõige sagedamini on hallkae teke seotud vanusest tingitud ainevahetushäiretega, muutuda võivad silma veesisaldus ja läätse suurus. Väga harva võib olla tegemist kaasasündinud hallkaega. Hallkae võib esineda ka muude haiguste korral, tekkida ravimite pikaajalisel manustamisel ja ka silmatraumade tagajärjel.

Vanusest tingitud hallkaed ennetada ei ole võimalik. Haiguse tekkimisele aitavad aga kaasa ebatervislik toitumine, suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine ning liigne UV-kiirgus. Seega on tervislikud eluviisid ja toitumine ning kvaliteetsed 100% UV- kiirguse eest kaitsvad päikeseprillid äärmiselt olulised.

Hallkae sümptomid ehk avaldumine

Hallkae äratundmiseks pööra rõhku järgmistele sümptomitele:

• Valutu, süvenev nägemise kadu või hägune nägemine.
  
• Probleemid valgusallikatega: silmad ei kannata päikesevalgust; tänavalaternad võivad tunduda liiga eredad ning kiirguvad; halod valgusallikate ümber.
• Öösel autoga sõites võivad lähenevad esituled põhjustada varasemast rohkem pimestamist.
  
• Värvid võivad näida tuhmimatena, kollakatena.
• Lugemisprillide vajadus kaob.
• Kahekordne nägemine.

Nägemiskao ulatus sõltub sellest, millises piirkonnas ja kui palju on silmalääts hägustunud. Kui hägusus on läätse tuumas ehk keskosas, areneb lühinägelikkus juba varases staadiumis. Nii võib seni kaugnägelik olnud inimene ühtäkki avastada, et saab lugeda ilma prillideta. Kahjuks on see tavaliselt vaid ajutine.

Kui hägusus asub silmaläätse tagumises piirkonnas, on nägemine häiritud ainult osaliselt ning inimene näeb peaaegu normaalselt. Probleeme võib tekkida eredas valguses.

Hallkaed aitavad ennetada tervislikud eluviisid ja regulaarne silmakontroll

Kahjuks ei tunta praegu ühtegi ravimit, mis aitaks hallkaed ära hoida või välja ravida. Ainsaks tõhusaks ravimeetodiks peetakse operatsiooni. Kuna hallkae on üks levinumaid silmahaigusi, siis on kaeoperatsioonid kõige väikesema tüsistuste riskiga silmaoperatsioonid.

Hallkae ja teiste silmahaiguste ennetamiseks on aga oluline tervislik ja tasakaalustatud toitumine. Arvukad uuringud näitavad, et hallkae tekke tekke riski võivad vähendada näiteks antioksüdandid, mida leidub palju puuviljades ja tumerohelistes juurviljades. Samuti on silmadele kasulikud oomega 3 rasvhapped, mida leidub näiteks kalas, tofus ja kreekapähklites.

Silmade tervisele aitab kaasa ka regulaarne trenn. Loe lähemalt silmade tervise hoidmise nõuannetest.

Alates 45. eluaastast on vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemise kontroll. Varane diagnoosimine tähendab varajast ravi ja nägemise säilimist! Broneeri aeg Nägemisuuringute kabinetti optometristi vastuvõtule internetis või helista 5555 8945.

Laste prillid ja nende valimine võib lapsevanemale tekitada parajat peavalu. Eriti aktuaalne on see just enne uue kooliaasta algust. Metallist või plastikust? Õhema või paksema raamiga? Millised prilliläätsed? Kuidas selgitada välja, milliseid prille on laps nõus kandma ning kas need ka vastu peavad? Toome välja peamised nüansid, mida laste prillide valimisel silmas pidada, et rahul oleks nii sina kui ka sinu laps.

Vali prilliraamid, mis on paraja suurusega

Võrreldes täiskasvanuga on lastel lamedam nina, mistõttu ei pruugi prillid lapse nina peal kindlalt istuda. Seega on laste prillide valimisel eriti oluline, et prilliraamid oleksid lapsele parajad. Raamid ei tohi olla liiga kitsad, sest muidu hakkavad prillisangad lapse nägu soonima. Samas ei tohi raamid olla ka liiga laiad, kuna siis on oht, et prillid hakkavad lapsel eest ära vajuma.

Laste prilliraamide valimisel jälgi kindlasti, et need oleksid lapse näole piisavalt lähedal. Selleks, et mitte takistada lapse nina normaalset arengut, peaks prilliraami raskus toetuma ühtlaselt ninale ja kõrvadele ning jaotuma võimalikult suurele pinnale.

Kindlasti on laste prillide eespüsimisel üks olulisemaid detaile ka prillisangade pikkus. Sangasid saab vajadusel küll kõrva tagant veidi parajaks painutada, kuid veendu selle võimaluses juba prille valides. Vajadusel saab laste prillisangade otstesse asetada ka ümber kõrva kaarduvad sangaotsad.

Moekaid prille kannab laps parema meelega

Ükskõik, kas sinu laps peab prille kandma igapäevaselt või ainult teatud tegevuste juures – prillikandjat huvitab kõige rohkem see, kuidas ta prillidega välja näeb. Eriti tundlikud on prillidega väljanägemise suhtes need lapsed, kes kannavad prille esmakordselt.

Seega ei tohiks lapsele peale suruda selliste prillide ostmist, mis talle endale ei meeldi, sest nii võib tekkida olukord, kus laps hakkab prillide kandmist meelega vältima. Valige lapsega koos sellised prilliraamid, mis talle meeldivad ja on moekad. Kui raamid lapsele meeldivad, siis on ka suurem tõenäosus, et laps prille hea meelega kannab.

Peale moodsate prilliraamide saad last prille kandma julgustada mitmete lisaväärtustega. Näiteks võid laste prillidele valida fotokroomsed prilliklaasid, mis välja minnes automaatselt tumenevad. Samuti on praktiliseks ja lahedaks lisaks prillidele kinnitatavad päikeseprilliklaasid.

Nägemisuuringute kabinetis on saadaval mitmed moekad laste prilliraamid erinevatelt brändidelt. Sobivaima valiku tegemisel aitavad hea meelega ka meie sõbralikud töötajad.

Metallist või plastikust prilliraamid?

Laste prilliraame on saadaval nii plastikust kui ka metallist. Milliseid aga eelistada? Varasemalt arvati, et laste prillideks sobiksid enim plastikust prilliraamid, kuna need on kergemad, vastupidavamad ja soodsamad. Tänapäeval on aga saadaval ka laias valikus metallist prilliraame, millel on samad eelmainitud omadused.

Metallraamid

• Metallraamide kõige suuremaks eeliseks plastiku ees on see, et kui prilliraamid peaksid katki minema, siis saab neid näiteks laserkeevituse teel parandada. Samuti on deformeerunud metallraame tihti võimalik uuesti õigesse vormi painutada.
• Metallraamidega prillide kandmise teevad mugavaks ninapadjad, mida saab parema istuvuse jaoks ka veidi kohendada. Ninapadjad ei pruugi aga kõigile sobida ning mugavad tunduda. 

Ära vali metallist prilliraame siis, kui sinu lapsel on metalliallergia, näiteks allergia nikli vastu. Sel juhul võivad prillid tekitada sügelust ja löövet.

Plastikraamid

• Võrreldes metallraamidega on plastikraamid paindumisele ja põrutustele vastupidavamad. Katkiminemise korral ei saa neid aga parandada.
• Plastraamide eeliseks metallraamide eest on asjaolu, et need on üldiselt kergemad.
• Samuti on plastikraamid kindel valik metalliallergikutele, kuna sisaldavad vähe metalldetaile. 
• Plastikraame on materjali tõttu saadaval rohkemates toonides ja tegumoes kui metallraame. Seega on palstikraamide hulgast suurem võimalus leida rohkem värve ja trendikamaid lahendusi.

Kui te koos lapsega prillide valimisel aga hätta jääte, küsige kindlasti nõu meie optometristilt. Valime sobivaimad prillid koos!

Mida pidada silmas prilliläätsede valimisel?

Tänapäeval on saadaval nii klaasist kui ka plastikust valmistatud prilliläätsesid, kuid laste prillide puhul kasutatakse turvalisust silmas pidades plastikust prilliläätse. Nii ei ole ohtu, et prilliläätsed kukkudes purunevad. Samuti on plastikust prilliläätsedega laste prillid kergemad ja lapse väikesel ninal mugavamad kanda.

Laste prillidele on võimalik tellida erinevate pinnakatete ja õhendusastmetega prilliläätsesid. Soovitame valida peegeldusvastase kattega plastikläätsed, mis on selgemad kui tavalised kõvapinnaga plastikläätsed ning mida on lihtne puhastada. Kui on teada, et lapse nägemine on stabiilne ja ta viibib ekraanide taga rohkem kui 2 tundi päevas, on hea valik sinise valguse filtriga prilliläätsed. 

Suuremate miinustugevuste puhul on laste prillidesse soovitav valida õhendatud prilliläätsed. Nii on prillid kergemad ning nende välimus jääb esteetilisem. Suuremate plusstugevuste puhul on soovitatav kasutada asfäärilist prilliläätse disaini, mis suurendavad vähem silmi ja prilliläätsed on õhemad.

Enne prillide valimist broneeri ka aeg laste nägemisuuringule. Sind ootavad sõbralikud ja professionaalsed optometristid ning kaasaegne tehnika. 

Kas teadsid, et nägemismeele abil saame ümbritsevast keskkonnast ligi 90% infost? Seetõttu on silmade tervis ja silmanägemise eest hoolitsemine tähtis kogu eluea vältel. Nii seisad hea selle eest, et terav silmanägemine säiliks võimalikult kaua. Kuidas aga silmade tervise eest igapäevaselt õigesti hoolt kanda? Toome välja 5 nõuannet silmade tervise hoidmiseks.

Regulaarne nägemiskontroll 

Silmade tervis ja nägemise eest hoolitsemine peaks olema sama loomulik tegevus nagu hambaarsti juures käimine. Regulaarne külaskäik silmaarsti või optometristi juurde aitab varakult avastada võimalikke muutusi nägemises. Enamike nägemishäirete ja silmahaiguste diagnoosimine varases staadiumis võimaldab haigusi ennetada ja pidurdada haiguste edasiarengut. Lisaks sellele on sagedase kontrolli puhul kergem valida vahendeid nägemise korrigeerimiseks ja halvenemise aeglustamiseks.

Loe lähemalt, kui tihti peaks laps või täiskasvanu nägemiskontrollis käima ning broneeri aeg Nägemisuuringute kabinetti vastuvõtule juba täna! Meie optometristid teevad väga põhjaliku nägemise kontrolli ning vajadusel suunavad edasi silmaarsti vastuvõtule.

Tervislik toitumine

Silmade tervist saad toetada ka teadliku ja mitmekesise toitumisega. Sinu igapäevane toidulaud peaks sisaldama mõõdukas koguses küllastumata rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. Seega jälgi kindlasti, et sinu toidus oleks esindatud sellised toitained nagu beetakaroteen, luteiin, zeaksantiin ja oomega-3 rasvhapped.

Beetakaroteeni sisaldavad köögi- ja puuviljad

• Beetakaroteen on keha põhiline A-vitamiini allikas. Silmade tervise suhtes vajame seda teravaks silmanägemiseks ja immuunsüsteemi tugevdamiseks. Samuti võib beetakaroteen aeglustada vanusega seotud silmahaigust kollatähni degeneratsiooni.

• Beetakaroteeni leidub kollaste, oranžide ja roheliste lehtedega puu- ja köögiviljades, näiteks porgandis, tomatis, bataadis, kõrvitsas, spargelkapsas, melonis, kabatšokis ja aprikoosis. Mida intensiivsem on puu- või köögivilja värvus, seda rohkem leidub temas beetakaroteeni. 

Luteiini ja zeaksantiini sisaldavad toiduained

• Inimese silmas leidub kahte sorti karotenoide – luteiini ja zeaksantiini. Need kollased pigmendid annavad meie silma võrkkestas asuvale kollatähnile tema värvuse ja nime. Luteiin ja zeaksantiin toimivad looduslike päikeseprillidena, kaitstes silmi kahjuliku UV-kiirguse eest ja aeglustades kollatähni kärbumist. Need karotenoidid aitavad säilitada head nägemist, eriti hämaras.

• Luteiin ja zeaksantiini leidub enim tumedas lehtköögiviljas, kales, spinatis, lehtpeedis, munas ja maisis.

Oomega 3 rasvhappeid sisaldavad toiduained

• Oomega 3 rasvhapped on äärmiselt vajalikud meie nägemise normaalseks arenguks ja nägemisteravuse säilitamiseks. Samuti on oomega 3 rasvhapete suureks plussiks kuivade silmade ärahoidmine või sümptomite leevendamine. On leitud, et oomega 3 rasvhapped soodustavad väiksemat pisarate aurustumist.

• Parimaks oomega 3 allikaks on rasvased kalad nagu makrell, sardiin, lõhe, heeringas ja tuunikala, aga ka tofu, kreeka pähklid ja chia seemned. Heaks alternatiiviks on ka kalamaksaõli toidulisandid.

Silmade kaitsmine liigse UV-kiirguse eest

Päikese UV-kiirgusel on silmade tervisele tugev mõju. Liigne UV-kiirgus võib põhjustada negatiivseid muutusi silmades: kiirendada läätsekae arengut ja maakuli degeneratsiooni või põhjustada sarvkesta kahjustusi. Erinevad uuringud näitavad, et umbes 1/3 inimestest on pidanud taluma UV-kiirgusest tekkinud silmade ärritust, nägemisraskusi või silmade punetust ja paistetust.

Nii nagu nahka, tuleb ka silmi kaitsta liigse UV-kiirguse eest. Seega on väga oluline kaitsta oma silmi kvaliteetsete päikeseprilliklaasidega. Enne päikeseprillide ostu mõtle, millistes oludes ning milleks sa prille kõige rohkem kasutad. Soeta päikesevarjud kindlasti prillipoest, sest mujalt ostes võid sa saada prillid, millel ei olegi UV-kaitset!

Loe UV-kiirgusest ja päikeseprillide valimisest lähemalt meie blogist.

Suitsetamisest loobumine

Kas teadsid, et suitsetamine on silmapõhjade lupjumise ja hallkae tekke üks põhjustajatest? Samuti tõstab suitsetamine maakuli degeneratsiooni ning südame-veresoonkonna haiguste riski, mis omakorda mõjutab silmade veresoonkonda ja seega silmade tervist. Mida rohkem inimene suitsetab, seda kõrgemaks tõusevad silmahaigustesse haigestumise riskid. 

Tubakasuits mõjub ka suitsetajaga ühes ruumis olevatele mittesuitsetajale, ärritades silmi ning halvendades kuiva silma sündroomi. Samuti tõstab suitsetamine nägemise kaotamise riski neil, kellel juba on avastatud mõni silmahaigus. 

Suitsetamise maha jätmine või sellega üldse mitte alustamine on parim pikaajaline investeering oma silmade tervise heaks!

Hea füüsiline vorm

Samuti sõltub silmade tervis sinu füüsilisest vormist. Ebatervislik toitumine ja vähene liikumine viivad kaalutõusu ja rasvumiseni, mis suurendab riski ülekaaluga seonduvatesse haigustesse jäämisse. Täiskasvanutel on peamised ülekaaluga seonduvad nähtused ainevahetushäired ning 2. tüübi diabeet, mis mõjutavad tugevasti ka silmanägemist. Näiteks võib diabeet lõppfaasis põhjustada pimedust.

Hea füüsilise vormi ja tervisliku kehakaalu võtmeks on piisav liikumine ning tasakaalustatud toitumine. Üldiselt on soovitatav liikuda regulaarselt mõõduka intensiivsusega vähemalt 150 minutit nädalas või kõrge intensiivsusega vähemalt 75 minutit. Tervisliku toitumise kohta saad lähemalt lugeda toitumine.ee veebilehelt.

Läätsed on mugav alternatiiv prillide kandmisele. Seda eriti suvisel ajal, mil aktiivsem eluviis ja soov päikeseprille kanda tihtipeale igapäevasele prillikandjale väljakutset valmistavad. Millele aga suvel kontaktläätsesid kandes tähelepanu pöörata? Toome sinuni 5 levinumat suvel kontaktläätsede kasutamisega seotud küsimust ja vastust.

Kas läätsed kaitsevad UV-kiirguse eest? 

Paljud uuemad läätsed on 100%-lise UV-kaitsega, kuid kuna kontaktlääts katab vaid osa sinu silmast, jääb ülejäänud silmaosa UV-kaitseta. Otsene või peegelduv päikesevalgus paneb meid silmi kissitama, mille tõttu pupillid kahanevad ning silma pääseb väiksem hulk valgust. Silmade kissitamine kaitseb silma aga vaid nähtava valguse, mitte UV-valguse eest. 

UV-kiirgus võib kahjustada silma sarv- ja võrkkesta ning soodustada raskete silmahaiguste tekkimist. Seega, isegi kui sinu läätsedel on UV-kaitse, kanna suvel kindlasti ka korraliku UV-kaitsega päikeseprille. Randa minnes soovitame sul kindlasti kaasa võtta ka läätsede hooldusvahend. Veelgi parem on rannas kanda ühepäevaseid kontaktläätsi.

Loe UV-kiirgusest ja päikeseprillide valimisest lähemalt meie blogist.

Kas läätsedega võib ujuma minna?

Kuigi suvel on läätsedega ujuma minemine väga ahvatlev idee, on üldine soovitus kontaktläätsedega siiski ujuma mitte minna. Poorsed läätsed meelitavad hästi ligi vees leiduvaid baktereid ja kemikaale. See võib omakorda viia ärrituste ja ebameeldivate silmapõletike tekkeni. Basseinis ujudes lisandub riskiteguriks ka vees olev kloor. Samuti ei ole soovitav kanda läätsesid duši all, vannis ega saunas käies.

Kui sul siiski on ujumisel kontaktläätsede abi vaja, soovitame kasutada ühepäevaseid läätsesid. Kui võimalik, kanna kindlasti ka ujumisprille, mis aitavad sinu silmi võimaliku ärrituse eest veidi rohkem kaitsta. Kui tegeled ujumisega hobikorras tihedamini, on tark soetada optilised ujumisprillid.

Mida teha, kui liiv või muu võõrkeha silma satub?

Sinu silmi kaitsevad välistegurite eest silmalaud ja pisarad. Kui peaks juhtuma, et rannas päevitades satub sinu silma liiv, putukas või muu võõrkeha, hakkab sinu silm ise esmalt vett jooksma, proovides nii võõrkeha silmast eemaldada. Mõnikord sellest piisabki ja võõrkeha tuleb silmast ise välja. 

Kui ebamugavustunne silmas püsib, tuleks silma silmatilkade või hooldusvahendiga loputada ja lääts silmast eemaldada. Silmi ei tohiks aga kindlasti hõõruda, kuna hõõrumisega võivad liivaterad läätse ja sarvkesta vahele minna. Pese käed, võta lääts silmast välja ja aseta värske hooldusvahendiga konteinerisse. Kui ise võõrkeha silmast kätte ei saa, pöördu silmaarsti poole.

Mis juhtub, kui läätsed ööseks silma unustada?

Kui sa ei kasuta ööpäevaläätsesid, võta läätsed kindlasti igal õhtul enne magamaminekut silmast välja. Kui aga juhtub, et jääd siiski magama läätsedega, mis ei ole mõeldud ööpäevaringseks kasutamiseks, ära neid kohe pärast ärkamist sõrmedega puuduta ega silmast välja võta. Kui lääts on silma kinni kuivanud, võib selle lahtikatkumine lõppeda sarvkestavigastusega.

Enne ööseks silma jäänud läätsede ära võtmist oota veidi, kuni pisarad silmi niisutavad või kasuta lisaks niisutavaid silmatilku. Eemalda läätsed silmast siis, kui sinu silmad on niisutatud.

Läätsede kandmiseks ööpäevaringselt vali spetsiaalsed ööpäevaläätsed. Märka aga, et ka ööpäevaläätsesid kandes pead oma silmadele vähemalt korra nädalas läätsedest puhkust andma.

Kas lääts saab silma ära kaduda? 

Silma katab õhuke läbipaistev osa ehk sidekest. Sidekest on ühendatud silmalaugudega, kaitstes nii silma võõrkehade sattumise eest silma taha. Seetõttu ei ole läätse kadumine silma taha mitte kuidagi võimalik. 

Kui sa ei saa kontaktläätse silmast kätte või lääts tundub silmas hoopis kadunud olevat, ei ole paanikaks põhjust – tõenäoliselt on lääts kuivanud ja silmamunale kleepunud või hoopis silmalau alla nihkunud. Läätse kättesaamiseks proovi silma niisutada silmatilkadega või silm sulgeda ja silmalaugu õrnalt masseerida.

Ebamugavustunde silmas võib põhjustada ka asjaolu, et sa oled läätse hoopis valesti silma pannud. Kontaktläätse silma pannes peavad selle servad olema suunatud ülespoole, nähes välja kausja kujuga. Kui kontaktlääts näeb sõrme otsas hoides välja nagu taldrik, on see valepidi.

Pea meeles, et silmade parima tervise tagamiseks peaks iga kontaktläätsekandja vähemalt kord aastas käima optometristi vastuvõtul. Broneeri aeg vastuvõtule.