Astigmatism ei ole haigus, vaid üks kolmest levinumast silma fokusseerimisvõime puudusest ehk refraktsiooniveast. Peale astigmatismi on levinumad refraktsioonivead ka müoopia ehk lühinägevus ja hüperoopia ehk kaugnägevus. Paljudel juhtudel võib astigmatism kaasneda ka koos lühi- või kaugnägevusega.

Astigmatism võib olla kaasasündinud või omandatud trauma, silmaoperatsiooni või muude silmakahjustuste tagajärjel ning see võib esineda nii lastel kui ka täiskasvanutel. Astigmatismi peamisteks sümptomiteks on hägune nägemine, peavalud ning silmade kissitamine. Kuidas aga kindel olla, et tegu on astigmatismiga ning kuidas astigmatismi korrigeerida?

Astigmatismi tekkepõhjus 

Normaalne silma sarvkest on ühtlaselt ümar, nagu kaamera objektiiv, täites peaaegu sama funktsiooni. Silma sisemise läätsega koos töötades kasutab sarvkest objektide visuaalseks fokusseerimiseks refraktsiooni ehk valguse murdumist nii, et valguskiired koonduvad ühte punkti.

Astigmatismi puhul on silma sarvkest ovaalse kuju ehk ebaühtlase kaarega: ühes meridiaanis liiga järsk ja teises liiga lame. See põhjustab valguskiirte koondumise mitte ühte, vaid kahte erinevasse punkti silma võrkkesta lähedal. Astigmatismi diagnoosimine nõuab tavaliselt peamiste meridiaanide – sarvkesta kõige järsemate ja lamedamate osade – tuvastamist ning välja selgitamist, kuidas need nägemist hägustavad või moonutavad.

Astigmatismil on kolm peamist tüüpi, mida liigitatakse silma sarvkesta kumeruste meridiaanide järgi.

• Müoopiline astigmatism. Müoopia tähendab lühinägevust ehk hägust kaugele nägemist. Kui sarvkestal on ühtlaselt ümar kaar, tekitavad mujal silmas esinevad vead tavaliselt lühinägevust. Müoopiline astigmatism juhtub seevastu siis, kui sarvkesta peamised meridiaanid tekitavad lühinägevust ja astigmatismi.
• Hüperoopiline astigmatism. Hüperoopia tähendab kaugnägevust ehk hägust lähedale nägemist. Seega tekib hüperoopiline astigmatism siis, kui sarvkesta peamised meridiaanid tekitavad kaugnägevust ja astigmatismi.
• Segaastigmatism. Kui sarvkesta üks peamine meridiaan põhjustab lühinägevust ja teine ​​kaugnägevust, nimetatakse seda segastigmatismiks.

Astigmatismi sümptomid

Väga kerge astigmatismiga inimesed ei pruugi üldse märgatavaid sümptomeid kogeda. Mõõdukamat astigmatismi iseloomustab ähmane nägemine, mis võib põhjustada sagedasest silmade pilgutamisest tulenevaid peavalusid. Raske astigmatismi puhul võivad kujutised olla lausa moonutatud.

Üldiselt on aga astigmatismi levinumad nähud ja sümptomid järgmised:

• Silmade kissitamine
• Hägune või moonutatud nägemine kõigil kaugustel
• Kehv öönägemine
• Topeltnägemine ühes või mõlemas silmas
• Silmade koormus
• Peavalud

Silmade kissitamine ja peavalud on olulised märgid, mille esinemist tuleks kindlasti jälgida väikelastel, kes ei pruugi selgelt nägemist mitte kogenuna ise aru saada, et nende nägemine on hägune. 

Astigmatism lastel

Beebid sünnivad sageli astigmatismiga, kuid üldiselt selgineb väikelapse nägemine esimese eluaasta jooksul. Vähestel lastel ilmnevad astigmatismi tunnused 5-9 eluaastaks. Siiski on mõned tegurid, mis suurendavad väikelastel astigmatismi tekkimise tõenäosust.

• Perekonna ajalugu. Tavaliselt on astigmatism pärilik, mis tähendab, et võimalus astigmatismi esinemiseks antakse lapsele edasi vanematelt. Astigmatism võib pika aja jooksul väga aeglaselt muutuda, kuid võib ka kogu elu püsida ühesugusena.
• Lühi- või kaugnägelikkus. Kui lapsel esineb müoopia või hüperoopia, võib see suurendada astigmatismi tekke tõenäosust.
• Raseduse ajal suitsetamine. Uuringud on näidanud seost ema raseduse ajal suitsetamise ja lapse postnataalse astigmatismi vahel.

Mõned lapsed ei kasva astigmatismist välja ning korrigeerimata astigmatism võib hakata mõjutama lapse arengut ja õppimist. Seega on astigmatismi ja/või muude refraktsioonivigade avastamiseks oluline lastega regulaarselt nägemiskontrollis käia. Loe lähemalt laste silmauuringutest ning broneeri aeg meie juurde nägemisuuringutele mugavalt internetis.

Astigmatismi korrigeerimine

Astigmatism on pärilik ning kahjuks ei ole seda võimalik ennetada. Küll aga on nägemist võimalik korrigeerida erinevate meetoditega.

• Astigmatismi korrigeerimine prillide abil. Kõige hõlpsam viis astigmatismi korrigeerimiseks on silindriliste läätsedega prillid. Prilliläätsed valmistatakse sulle individuaalseid parameetreid ja anatoomilisi andmeid arvesse võttes.
• Astigmatismi korrigeerimine kirurgilise protseduuriga. Sõltuvalt astigmatismi suurusest ja tüübist, võib selle korrigeerimiseks sobida ka silmaoperatsioon.
• Astigmatismi korrigeerimine kontaktläätsedega. Paljud inimesed usuvad, et astigmatismiga ei saa kanda kontaktläätsesid. Tänapäeval on aga olemas astigmatismi korrigeerivad pehmed toorilised kontaktläätsed, millega saab edukalt korrigeerida nõrka või mõõdukat astigmatismi.

Astigmatismi ja/või muude refraktsioonivigade avastamiseks on oluline regulaarselt nägemiskontrollis käia.

Broneeri aeg optometristi vastuvõtule juba täna, kui tunned, et sinu silmanägemisega ei ole kõik korras!

Kas oled mõnikord tundnud, et sinu silm tõmbleb? Silma tõmblemine või täpsemalt silmalau tõmblemine ehk müoküümia on kontrollimatu silmalau spasm, mille esinemine on paljude inimeste puhul üsna sagedane. 

Enamik silmade tõmblusi kestab vaid mõne minuti, kuid mõnikord võib silmalau tõmblemine püsida mitu päeva või kauem. Kui sinu silmalaud tõmblevad, võid arvata, et kõik teised näevad seda. Enamik silmade tõmblusi on siiski nõrgad ning kõrvalseisjad vaevalt märkavad.

Peaaegu kõik ootamatult algavad silma tõmblemised on ohutud ja valutud ning tõmblemine läheb tavaliselt iseenesest üle. Kui silma tõmblemine siiski kordub, on probleemi leevendamiseks oluline leida selle põhjus; harva võib tõmblemine viidata ka mõnele tõsisemale haigusele. 

Miks mu silm ikkagi tõmbleb? 

Järgnevalt loetleme silmade tõmblemise põhjused ja võimalikud lahendused. Mõnikord võib oma dieedis ja elustiilis väikeste muudatuste tegemine märkimisväärselt vähendada sinu silmade tõmblemise ohtu või aidata silmalau tõmblemisel kaduda.

Stress

Liiga kõrge stressitase on silmade tõmblemise kõige levinum põhjus. Stressi maandamiseks ning silma tõmblemise leevendamiseks võib aidata aja maha võtmine: näiteks jooga või meditatsiooni harrastamine, erinevate hingamisharjutuste tegemine või sõprade ja lemmikloomadega aja veetmine.

Väsimus ja unepuudus

Ka vähene uneaeg näiteks stressi tõttu või mõnel muul põhjusel võib põhjustada silmade tõmblusi. Mida väsinum oled, seda rohkem võivad silmalaud tõmblema hakata. Abi võib olla puuduvate unetundide järele magamisest ja järjepidevamast unegraafikust. 

Silmade ülekoormus

Silmade ülekoormus – eriti arvuti, tahvelarvuti ja nutitelefoni liigsest kasutamisest tulenev digitaalne silmade koormus – on samuti silmalau tõmbluste tavaline põhjus.

Digiseadmete kasutamisel järgi alati 20/20/20 reeglit: tõsta pilk digiseadmelt ning vaata iga 20 minuti järel 20 sekundit 20 meetri kaugusele. See vähendab väsimust, mis võib põhjustada silmade tõmblusi. Samuti pea meeles, et arvutiga töötamise või õppimise aeg võiks päevas jääda 5-6 tunni piiresse.

Silmade digitaalse ülekoormuse vähendamiseks võid optometristilt küsida ka spetsiaalsete arvutiprillide kohta.

Kofeiin ja alkohol

Liiga palju kofeiini võib silmade tõmblusi esile kutsuda. Proovi nädalaks või kaheks vähendada kohvi, tee ja karastusjookide tarbimist või tarbi kofeiinivabasid jooke ning vaata, kas sinu silmade tõmblemine kaob. Samuti võib silmalau tõmblusi põhjustada alkohoolse joogi tarbimine.

Kuivad silmad

Paljud täiskasvanud, eriti pärast 50. eluaastat, kurdavad silmade kuivuse üle. Kuivad silmad on samuti väga levinud inimeste seas, kes kasutavad igapäevaselt arvutit, võtavad teatud tüüpi ravimeid (antihistamiine ja antidepressante), kannavad kontaktläätsi ning tarbivad kofeiini ja/või alkoholi.

Kui sinu silmalaud tõmblevad ja silmad tunduvad kuivad, pöördu olukorra hindamiseks optometristi poole. Silmapinna niiskuse taastamine võib silma tõmblemise lõpetada ning tulevikus tõmblemise riski vähendada.

Tasakaalustamata toitumine

Mõnede uuringute kohaselt võib teatud toiteainete, nagu näiteks magneesiumi puudumine organismis esile kutsuda silmalaulihaste spasme. Kui oled mures, et sinu toitumine ei pruugi kehale pakkuda kõiki tervislikuks nägemiseks vajalikke toitaineid, konsulteeri enne käsimüügis olevate toidulisandite ostmist optometristi või perearstiga.

Allergiad

Silmaallergiaga inimestel võib esineda silmade sügelust, turset ja vesiseid silmi. Kui silmi hõõruda, vabaneb silmade kattekudedesse ja pisaratesse histamiini, mis omakorda võib põhjustada silmalaugude tõmblusi.

Mõnikord võivad silmaallergia sümptomite vähendamiseks mõeldud käsimüügis kasutatavad silmatilgad olla kasulikud, kuid nende tilkade antihistamiinikumid võivad põhjustada silmade kuivust. Sel juhul on parim pöörduda optometristi poole.

Millal peaksin koheselt pöörduma optometristi poole?

Peaaegu kõik silma tõmblemised on ohutud ega viita üldiselt tõsisemale haigusele. Kui tõmblemine kordub, on probleemi leevendamiseks siiski oluline leida selle põhjus.

Pöördu arsti poole, kui silma tõmblemine ei lähe üle nädala möödudes, silm on paistes või valulik. Samuti tuleks viivitamatult arsti juurde minna, kui tahtmatud silmalau liigutused hõlmavad poolt nägu või kui sinu silmad lähevad kinni nii, et neid on võimatu avada. Need sümptomid võivad olla tõsise neuroloogilise haiguse, nagu näiteks blefarospasm või hemifatsiaalne spasm, märgiks.

Kui sulle teeb muret silma pidev tõmblemine või mõni muu silmadega seotud probleem, võta meiega ühendust või broneeri aeg Nägemisuuringute kabinetti optometristi juurde. 

Hea silmanägemine ja korralik nähtavus juhtides on ohutu autosõidu eeldusteks. Keerulised ilmastikuolud nagu vihm, udu, hämarus või öine autosõit võivad aga oluliselt halvendada nähtavust või tekitada isegi ohtlikke olukordi.

Nähtavust aitavad pimedal või hämaral ajal oluliselt paremaks muuta spetsiaalsed autojuhi prillid ning päikeselise ilmaga õiged päikeseprillid. Samuti on oluline regulaarne nägemiskontroll. Mis on aga autojuhi prillide eelised, milliseid päikeseprille roolis olles eelistada ning kas silmade hoidmiseks saab veel midagi teha?

Autojuhi prillid muudavad pimedas sõitmise ohutumaks 

Kui sõidad autoga igapäevaselt ning tihti ka pimedal ajal, soovitame spetsiaalse katte ja disainiga prilliklaase, mis ei väsita nii palju silmi ning aitavad muuta halbades ilmastikuoludes või pimedas sõitmist märgatavalt ohutumaks. 

Hämaras või pimedas sõites silma pupill suureneb ning nägemisteravus ja distantside hindamisvõime kahaneb. Autojuhtimiseks spetsiaalne prilliklaas arvestab sellega, et hämaras ja pimedas on silma pupill suurem, kompenseerides tekkinud nägemisteravuse vahe. See aitab leevendada silmade liigset pinget ning muudab autosõidu mugavamaks.

Samuti aitab autojuhi prilliklaaside spetsiaalne pinnakate vähendada pimestumist vastutulevate autode tuledest ja peegeldustest. Vastutulevate sõidukite tuled on pimedas liiklemisel üks tugevamaid segajaid, mis nõuab niigi pinges silmadelt aina uuesti pimedusega harjumist. Autojuhi prillid aitavad vähendada tulede valgusvihku lausa üle 60%.

Spetsiaalsed autojuhi prillid võimaldavad ka kergemini fokusseerida pilku sõidutee, tahavaate- ja külgpeeglite ning armatuurlaua vahel. Klaasid pehmendavad silmade edasi-tagasi vaatamisest tulenevat üleminekut ning leevendavad pinget.

Õige tumedusastmega päikeseprillid või polaroidklaasid päevaseks sõitmiseks

Autojuhtimist aitavad päikesepaistelise ilmaga mugavamaks muuta ka päikeseprillid. Autosõiduks päikeseprille valides veendu aga, et need oleksid õige tumedusastmega.

Üldiselt jaotatakse päikeseprillide klaasid vastavalt nende valguse läbilaskvusele viide kategooriasse. Esimese ehk kategooria 0 klaasid lasevad läbi 80-100% valgusest ning on sisuliselt toonitud või ainult õrna värvusega. Kõige tumedamad ehk kategooria 4 klaasid lasevad läbi ainult 3-8% valgusest ning sobivad kasutamiseks väga intensiivse valguse korral, näiteks kõrgmäestikes või veekogudel ning ei sobi auto juhtimiseks. Autojuhtidele on kõige sobilikumad kategooria 2 (läbilaskvus 18-43%) ja 3 (läbilaskvus 8-18%) päikeseprilli klaasid.

Samuti sobivad autoroolis kandmiseks suurepäraselt polariseeritud klaasidega päikeseprillid. Polaroidklaasides on lisaks kontrasti suurendavale toonile spetsiaalne filter, mis vähendab pindadelt tekkivaid häirivaid peegeldusi. Sellised peegeldused tekivad tavaliselt siledatelt pindadelt nagu asfalttee, mistõttu on polariseeritud päikeseprillid autojuhtidele suurepärane valik. Pane aga tähele, et polariseeritud prilliklaasid võivad vähendada digiekraanide nähtavust. 

Nõuanded silmade hoidmise kohta

Selleks, et sinu silmanägemine autot juhtides parimas vormis oleks, järgi allolevaid soovitusi.

• Külasta kindlasti optometristi vähemalt kord kahe aasta jooksul või veelgi sagedamini, kui sul on mõni silmahaigus või nägemisega seotud kaebus. Kui öistel autosõitudel on tekkinud nägemisprobleeme, räägi neist kindlasti oma optometristile.
• Kui sul on diabeet, kontrolli oma silmi vähemalt kord aastas ja järgi hoolikalt arsti soovitusi dieedi, veresuhkru kontrolli, insuliini ja enesehoolduse kohta. Nii vähendad diabeetilise retinopaatia tekkimise riske, mis võib ilma hoiatuseta areneda raskeks nägemiskaotuseks.
• Pöördu viivitamatult optometristi poole, kui avastad nägemist muutvate silmahaiguste sümptomeid. Pea meeles, et paljud silmahaiguste sümptomid ilmnevad alles haigusprotsessi hilises staadiumis, seega on sinu kiire reageerimine äärmiselt oluline!

Külasta optometristi vähemalt kord kahe aasta tagant, et läbida põhjalik nägemise kontroll. Pöördu optometristi juurde kindlasti juba varem, kui sul esineb mõni nägemisega seotud kaebus. Varane diagnoosimine tähendab varajast ravi ja nägemise säilimist!

Broneeri aeg Nägemisuuringute kabinetti optometristi vastuvõtule internetis või helista 5555 8945. Ohutut autosõitu!

Õigete prilliklaaside valimine võib tekitada mitmeid küsimusi. Mis vahe on bifokaalsetel ja progresseeruvatel prilliklaasidel? Kas kontoritööks on vaja eraldi prille? Mida pidada silmas lastele prillide valimisel? Üldiselt tuleks prilliklaaside valimisel lähtuda vajadusest ja elustiilist. Järgnevalt toome prilliklaaside valiku hõlbustamiseks välja erinevad prilliklaaside tüübid ja materjalid.

Vali sobivast materjalist prilliklaasid

Prilliklaaside olulisim omadus on nende materjal. Prilliklaase on võimalik tellida kahest erinevast materjalist: plastikust ja mineraalklaasist.

• Plastikklaasid on eelistatud eelkõige nende kerguse poolest. Ka paksemate prilliklaaside puhul on plastikust klaasid tavalisest mineraalklaasist oluliselt kergemad ning kõrge purunemiskindlusega.
• Mineraalklaasid on võrreldes plastikklaasiga kriimustuskindlamad, kuid raskemad ning kukkudes need purunevad oluliselt lihtsamalt. 

Prilliklaasi materjali valik on tähtis ka erinevate tugevuste puhul. Suuremate tugevustega klaasid tasub teha õhendatud materjalist, et ninale ei koguneks liiga suur raskus. Samuti on õhendatud klaasid tavaklaasist kosmeetiliselt ilusamad ja tugevamad. See, kui palju peab prilliklaase õhendama, sõltub prilliklaaside tugevusest ja prilliraamide valikust.  

Plastikklaaside pinnakatted 

Plastikklaasidele on võimalik lisaks tellida erinevaid pinnakatteid, mis parandavad nägemisteravust, vähendavad peegeldusi, lihtsustavad prilliklaaside puhastamist ja leevendavad silmade väsimust.

• Üldiselt võiksid kõik plastikklaasid olla kaetud kõvapinna- ja peegeldusvastase kattega.
• Eelista kindlasti plastikklaase, millel on vett- ja mustust hülgav pinnakate, et prille oleks lihtsam puhastada.
• Prilliklaasidele on võimalik tellida veel mitmeid erinevaid katteid: sinise valguse filtriga klaasid, spetsiaalselt autojuhtidele mõeldud prilliklaasid jpm. Kõik vastavalt sinu vajadustele!

Ühevaatelised ehk monofokaalsed prilliklaasid

Monofokaalsed prilliklaasid on lihtsa ehitusega ning kogu klaasi ulatuses ühe tugevusega. Ühevaatelisi prilliklaase kasutatakse korraga ühe probleemi lahendamiseks – kas kaugele, lähedale või keskdistantsile vaatamise parandamiseks. Näiteks on pea pooled prillikandjatest lühinägelikud ning vajavad selgelt nägemiseks ühevaatelisi miinusprille. Ka plusstugevusega prillid, mida kasutatakse enamasti lugemiseks, on ühevaatelised.

Ühevaatelisi prilliklaase on võimalik tellida nii standardse kui ka individuaalse disaniga. Individuaalsete prilliklaaside korral võetakse lisaks prilliretseptile arvesse ka sinu keha- ja peahoiakut, prilliraamide asendit silmade suhtes ning prilliraamide parameetreid.

Mitmevaatelised ehk progresseeruvad prilliklaasid

Multifokaalsed prilliklaasid võimaldavad selgelt näha erinevatele kaugustele. Prilliklaaside ülaosas on kaugele vaatamiseks mõeldud tugevused ning klaasi alaosas lugemistugevused. Klaaside optiline tugevus muutub sujuvalt kaugtugevusest lähitugevuseks, järgides silma loomulikku liikumist prilliklaasi taga. Seega sobivad progresseeruvad prilliklaasid hästi neile, kes hindavad mugavust ega soovi eri kaugustesse vaatamiseks prille vahetada. 

Mitmevaatelised prilliklaasid jagunevad ülesehituse poolest bifokaalseteks ja progresseeruvateks. 

• Bifokaalsetel prilliklaasidel on klaasi alumises osas 25-35 mm laiune tsoon, mis võimaldab hästi näha lähedale; klaasi ülejäänud osa on ette nähtud kaugele vaatamiseks. Klaasi vahepealsest osast vaadates tunduvad objektid ebaselged.

• Progresseeruvad prilliklaasid täidavad sama otstarvet, kuid neil puudub selgelt eraldatav tsoon erinevate tugevuste vahel. Prilliklaasi optiline tugevus muutub sujuvalt klaasi keskosast allapoole, hõlmates vahepeal sobivat optilist tugevust ka keskmisele kaugusele selgelt vaatamiseks.

Mitmevaatelised prilliklaasid on üldiselt mõeldud üle 40-aastastele, kes vajavad kaugele ja lähedale nägemiseks erineva tugevusega prille.

Kontori- ja lähitööklaasid

Väikeste tekstide lugemine ja ekraanide kasutamine võivad põhjustada nii pinget silmades kui ka kaelavalusid. Spetsiaalse disainiga kontori- ja lähitööklaasid toetavad väsinud silmi ning tagavad nii nägemis- kui ka asendimugavuse. 

Kontori- ja lähitööklaasid sobivad peamiselt lugemiseks ja arvutiga töötamiseks, kuid ka kõikideks muudeks töödeks ning harrastusteks, mis vajavad selget lähedale nägemist. Klaasidel puudub kaugvaatamise osa, tänu millele on lähedale vaatamise ala laiem ning moonutusi vähem. Kontoriklaasidega näed kuni 4 meetri kaugusele.

Kontoriklaasid ei sobi kaugele vaatamiseks ning autosõiduks, kuid lähedale vaatamiseks on need progresseeruvatest prilliklaasidest mugavamad.

Optilised päikeseprillid

Optilised päikeseprillid on prilliretsepti järgi valmistatud päikeseprillid. Optilisi päikeseprilli klaase on võimalik tellida erineva tooni või tumedusastmega. Optiliste tugevustega päikeseklaasid kaitsevad silmi kahjuliku UV-kiirguse eest, võimaldades näha sama selgelt kui tavaprillidega.

Peale tavaliste optiliste päikeseprilliklaasidele on võimalik tellida fotokroomseid ning polariseeritud päikeseprilliklaase.

• Fotokroomsed ehk isetumenevad prilliklaasid sobivad kasutamiseks nii toas kui ka õues, sest prilliklaasid tumenevad ise UV-kiirgusele reageerides. Siseruumis on fotokroomsed klaasid läbipaistvad.

• Polariseeritud prilliklaasid vähendavad peale UV-kiirguse eest kaitsmise ka segavaid peegeldusi ja suurendavad kontraste. Polariseeritud klaasidega prille on eriti hea kasutada autoroolis või näiteks merel olles, kuid need sobivad hästi ka igapäevaseks kandmiseks.

Laste prilliklaasid

Lastele prilliklaase valides on hea lähtuda alltoodud soovitustest.

• Üldiselt on lastele soovitav valida peegeldusvastase kattega plastikklaasid, mis on selgemad kui tavalised kõvapinnaga plastikklaasid ning mida on lihtne puhastada.
• Kui on teada, et lapse nägemine on stabiilne ja ta viibib ekraanide taga rohkem kui 2 tundi päevas, on hea valik spetsiaalse sinise valguse filtriga prilliklaasid. 
• Suuremate miinustugevuste puhul on soovitav valida õhendatud prilliklaasid. Nii on prillid kergemad ning nende välimus jääb esteetilisem. 
• Suuremate plusstugevuste puhul on soovitatav kasutada asfäärilist prilliklaasi disaini, mis suurendavad vähem silmi ja prilliklaasid on õhemad.

Loe lähemalt laste prilliraamide ja klaaside valimisest.

Nägemisuuringute kabinetist leiad suure valiku tipptootjate prilliklaase nii lastele kui ka täiskasvanutele. Sobivate prilliklaaside valikul oleme sulle alati abiks. Võtame arvesse sinu individuaalseid vajadusi, prilliretsepti ning prilliraamide eelistusi. Enne prilliklaaside valimist broneeri ka aeg nägemisuuringule. 

.

Silmade tervis ja silmanägemise eest hoolitsemine on tähtis kogu eluea vältel. Alates 45ndast eluaastast tuleb silmade tervisele aga eriti rõhku panna, sest just siis algavad nägemises füsioloogilised muutused. Samuti ohustavad inimesi alates sellest vanusest erinevad silmahaigused. 

Järgnevalt räägime lähemalt ühest levinumast ealisest silmahaigusest, milleks on maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine (AMD). Maakuli degeneratsioon on maailmas väga levinud silmahaigus ning peamine pimeduse põhjus üle 50-aastaste inimeste seas.

Mis on maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine? 

Silma võrkkestal eristatakse kahte osa: perifeerne võrkkest ja kollatähn ehk maakul. Maakul on väike ümar ala silmanärvi lähedal silmapõhja keskosas. Kogu ülejäänud maakulit ümbritsev silmapõhi on perifeerne reetina ning moodustab 90% kogu silmapõhjast. Maakul on koht, kus fotoretseptorid on väga tihedalt koondunud, võimaldades meil nägemismeele abil tajuda ümbritsevat keskkonda teravalt, selgelt ja värviliselt. Seega on maakul nägemise kõige teravam ala.

Maakuli degeneratsiooni korral saab kahjustada ainevahetus maakuli piirkonnas. Maakuli kahjustuse korral ei suuda kogu ülejäänud reetina ja selle aluskude enam tagada teravat nägemist ega värvitaju. Haigus võib lõppeda tsentraalse nägemise kaotusega. 

Enamasti on maakuli degeneratsioon seotud vananemisega, avaldudes pärast 50. eluaastat. Mõningatel juhtudel aga võib AMD-d esineda ka nooremas eas. Maakuli degeneratsiooni riskigruppi kuuluvad kõik inimesed, kellel on suguvõsas diagnoositud AMD.

Maakuli degeneratsioon kaks vormi

Maakuli degeneratsioonil eristatakse kahte erinevat vormi: kuiv ning märg maakuli degeneratsioon.

Kuiv ehk atroofiline maakuli degeneratsioon

85% juhtudest esineb kollatähni kärbumine kuiva vormina. Võrkkesta kogunevad ainevahetuse jäägid ehk druusid ning maakul muutub õhemaks ega tööta enam nii nagu varem. Aastate jooksul kaob järk-järgult nägemistäpsus. 10% juhtudest progresseerub kuiv maakuli degeneratsioon märjaks vormiks.

Märg maakuli degeneratsioon ehk võrkkestaalused uudisveresooned

Maakuli degeneratsiooni märja vormi korral on kollatähni kahjustus suurem. Sel juhul kasvavad mittetäisväärtuslikud veresooned reetina alla, tõstes selle üles. Tekib turse, mille tagajärel halveneb nägemine. Märg maakuli degeneratsioon võib tekkida nii ühte kui ka mõlemasse silma.

Maakuli degeneratsiooni sümptomid ehk avaldumine

AMD sümptomid sõltuvad sellest, millised maakuli osad on kahjustunud. 

• Esmaseks maakuli degeneratsiooni sümptomiks on tavaliselt udune nägemine nii kaugele kui ka lähedale.
• Kui kahjustunud on kollatähni fovea ehk keskpunkt, väheneb nägemistäpsus ning lugemine muutub raskeks või võimatuks.
• Kogu maakuli kahjustuse korral kaob tsentraalne nägemine.
• Nägemisvälja keskel võib esineda suur tuhm laik.
• Üheks haiguse tunnuseks võib olla moonutatud nägemine: sirged jooned lainetavad ning tähed on väändunud.

Mida teha maakuli degeneratsiooni ennetamiseks?

Maakuli degeneratsiooni kuivale vormile ei ole ei konservatiivset ega kirurgilist ravi. Haiguse arengut saab aeglustada spetsiaalsete silmapõhja vitamiinidega. Märja vormi korral peatatakse haiguse areng silmasisese süstiga. Maakuli degeneratsiooni ennetamiseks saad aga teha muudatusi oma eluviisides. 

• Hoidu suitsetamisest, sest suitsetamine suurendab AMD-sse haigestumise riski.
• Söö palju luteiini ja zeaksantiini sisaldavaid toiduained nagu tumedad lehtköögiviljad, kale, spinat, lehtpeet, muna ja mais.
• Söö oomega 3 rasvhappeid sisaldavad toiduained nagu rasvane kala, tofu, kreeka pähklid ja chia seemned.
• Jälgi, et sinu vererõhk ja kolesterool oleks kontrolli all.
• Õues viibides kanna päikeseprille, et blokeerida ultraviolett kiirgust ja sinist valgust, mis aitavad silmahaiguste tekkimisele kaasa.

 Alates 45. eluaastast on vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemise kontroll. Varane diagnoosimine tähendab varajast ravi ja nägemise säilimist! Broneeri aeg Nägemisuuringute kabinetti optometristi vastuvõtule internetis või helista 5555 8945.