Kas sul on keeruline näha kaugel asuvaid objekte nagu näiteks liiklusmärgid, kuid raamatu lugemine ei valmista mingit muret? Sellisel juhul on sul tõenäoliselt müoopia ehk lühinägevus, mis on üsna tavapärane ning mida saab lihtsasti parandada prillide, kontaktläätsede või silma laseroperatsiooniga. 

Mis põhjustab müoopiat?

Müoopia puhul teravustatakse silma sattunud valguskiired silma võrkkesta ette. Põhjuseks on kas silma liiga tugevalt valgust murdev optiline süsteem (sarvkest, lääts) või liiga piklik silmakuju.

Kõrge müoopia: see on haigusseisundi tõsisem vorm, kus silmamuna kasvab eeldatust rohkem ja muutub eest väga pikaks. Lisaks sellele, et kaugele nägemine on raskendatud, võib see suurendada ka glaukoomi, katarakti ning irdunud võrkkesta esinemist.

Degeneratiivne müoopia: müoopia haruldane vorm, mis on vanematelt päritav. Selle puhul pikeneb silmamuna väga kiiresti ja põhjustab lühinägelikkust tavaliselt teisme- või varases täiskasvanueas. Seda tüüpi lühinägelikkus võib süveneda täiskasvanuks saades. Lisaks raskendatud kaugele nägemisele, on suurenenud oht glaukoomiks, irdunud võrkkestaks ning silmade ebanormaalseks veresoonte kasvuks.

Millised on müoopia sümptomid ning kuidas seda ravida?

Lühinägevuse sümptomiteks võib lugeda:
– Silmade kissitamine
– Peavalu
– Silmade pingetunne
– Väsimus
– Lastel võivad esineda koolis raskused tahvlile nägemisega

Progresseeruva müoopia raviks kasutatakse lastel atropiini sisaldavaid silmatilkasid, spetsiaalseid prille ning vajadusel ka läätsesid. Läätsed ei pruugi väga väikestele lastele sobida, sest neid on raske silma panna ning ära võtta või need võivad hoopiski ununeda ning seeläbi põhjustada silmakahjustusi. Sõltuvalt lühinägelikkuse tugevusest võib prille või läätsesid vaja minna kas pidevalt või aeg-ajalt näiteks tehes tegevusi, mis vajavad teravamat kaugele nägemist. Head prillid võiksid olla peegeldusvastase kaitsekihiga ning sinise valguse ja UV-kiirguse kaitsega, et vähendada vajadust eraldi päikeseprillide järgi.

Täiskasvanutel lisandub lisaks eelnevalt mainitule ka ravivõimalusena silmade laseroperatsioon, tänu millele ei ole tarvis enam prille või kontaktläätsesid kanda.

Kuna lühinägelikkust esineb aina enam, siis broneeri aeg optometristi vastuvõtule juba täna, et kontrollida nii enda kui ka oma lapse silmanägemist!

Suvi on käes ning päikesepaistelisi ilmasid on eriti rohkelt. Sellega seoses peaksime arvestama ka oma silmade kaitsmisega UV-kiirguse ning ereda valguse eest, et hoida ära kroonilisi silmakahjustusi. Kõige lihtsam ning mugavam on seda teha päikeseprillide abiga, mida tasub kasutada päikeseliste päevadega läbi terve aasta. Päikeseprille valides tasub aga meeles pidada, et nende kaitsevõimet ei näita mitte värv ega läbipaistvus, vaid hoopis UV-kiirguse vastane kaitsekiht.

Kuid milleks on loodud nii palju erinevates toonides päikeseprille, kui need silmadele kaitset ei paku? Vastus peitub erinevat tooni päikeseprillide võimes lasta silmal puhata, parandada ruumitaju ning kaitsta silmi liiga intensiivse valguse eest. 

Mis toonis päikeseprillid on parimad?

Päikeseprille valides arvesta kindlasti prillide otstarvet – hobisid, vabaajategevusi ning teisi olukordi, kus tõenäoliselt prille kannaksid. Kuid ära karda ka ise päikeseprillide klaaside värviga eksperimenteerida. Mõnikord sobivad kõige paremini just sinu enda eelistuste kohaselt valitud värvi päikeseprillid. 

• Pruun või merevaigukollane

Need pimestamist vähendavad klaasid aitavad muuta ka kõige pilvisema päeva taas heledamaks! Pruunid päikeseprillid sisaldavad ka punaseid toone, mis blokeerivad sinist valgust, aidates samal ajal parandada sügavustaju. Ideaalne pesapalli mängule või golfirajale, kus on oluline kaugelt märgata detaile ning teha vahet maastikul ning taeval. Hea valik ka autojuhtidele.

• Roheline

Rohekat tooni klaasid pakuvad kandjale kontrastsemat nägemist, kuna filtreerivad keskkonnast tulenevat sinist valgust. Ideaalne valik golfi või tennise mängimiseks või igapäevaseks kandmiseks, sest aitab paremini tuvastada väikseid esemeid ning alandab heledast valgusest tulenevat pimestamist ja pinget silmadele.

• Hall

See neutraalne toon sobib eriti hästi veekogude läheduses kandmiseks, kuna vähendab peegeldusest tulenevat pimestamist. Hea valik näiteks kalastajatele, purjetajatele ja veesportlastele. Lisaks sobivad hallid klaasid nii päikeselisse kui ka pilvisesse päeva, sest pakuvad silmadele väsimuse eest kaitset.

• Sinine või lilla

Sinakad ja lillakad päikeseprillid pakuvad paremat ja täpsemat värvitunnetust, võimaldades objektide kontuure selgemini näha ning pakkudes samas kaitset peegeldavate pindade, eriti lume eest. Siniste läätsedega päikeseprillid sobivad hästi ka uduse ilmaga. Lisaks sobivad need suurepäraselt iga nahatooniga inimesele!

• Punane või roosa

Punased ja roosad päikeseprillid blokeerivad sinist valgust, parandades sõidu ajal nähtavust ning vähendades silmade koormust. Samuti suurendavad need teravussügavust ja aitavad paremini esile tuua detaile, mistõttu on punase või roosade läätsedega päikeseprillid suurepärased erinevateks sporditegevusteks, näiteks suusatamiseks või rattasõiduks.

• Kollane, oranž või kuldne

Heledate läätsedega päikeseprillid tagavad suurepärase sügavuse tajumise ja sobivad hästi nii väli- kui ka siseruumides kasutamiseks, sest on suurepärane valik vähese valgusega tingimustesse. Samuti parandavad need objektide nähtavust, muudavad keskkonna heledamaks ja blokeerivad sinist valgust, tagades seejuures teravatud fookuse.

Enne uute päikeseprillide soetamist mõtle läbi, millistes tingimustes kavatsed enamasti prille kanda ning millist tooni päikeseprillid oleksid sulle kõige sobilikumad. Et langetaksid kindlasti õige valiku, siis tule meile külla ning aitame sul valida õiged klaasid! 

Silmatilkasid on väga erinevaid – ühed aitavad kuiva silma sündroomi korral, teisi kasutatakse koos kontaktläätsedega, kolmandad leevendavad allergiat ja on veel silmatilkasid, mis ravivad silmapõletikku. Seega silmade ärrituse põhjust on vaja eelnevalt teada, enne kui lähed ise silmatilkasid käsimüügist soetama.

Millised silmatilgad valida?

Kui silmad punetavad, kipitavad või jooksevad vett, on sul tõenäoliselt kuiva silma sündroom. Kuiva silma sündroomi korral peaks esimese asjana üle vaatama elustiili ja keskonnategurid ning seejärel otsima abi silmatilkadest.

Silmade kuivust võivad põhjustada: 

• haigused nagu diabeet, herpes zoster;
• kontaktläätsede kandmine;
• silmaoperatsioonid;
• konditsioneeritud õhk;
• suitsetamine;
• madal niiskustase õhus;
• pikaajaline lähitöö, sh ekraanidega.

Meie soovitame säilitusaine vabasid silmatilkasid. Säilitusained silmatilkades võivad tekitada lisa ärritust. Naatriumhüaluronaati sisaldavaid silmatilkasid peetakse hetkel väga tõhusateks. See pakub kuivadele või ärritunud silmadele kohest ja pikaajalist leevendust ning enamik pakutavaid tooteid ei sisalda säilitusaineid. Lisaks on olemas geeli meenutavad silmatilgad, mis annavad pikema mõju. Geeli on kõige mugavam ja mõistlikum kasutada enne magamaminekut kuna võib hetkeks nägemist hägustada.

Allergiate ja silmapõletike korral konsulteerige kindlasti proviisori, silmaarsti või perearstiga. Nemad on pädevad soovitama parimat lahendust. Perearst või silmaarst saab vajadusel välja kirjutada retseptiravimid.

Nägemisuuringute kabinetis Ülemiste Citys on spetsiaalne kuiva silma diagnoosimiseks mõeldud aparaat. Kui silmad sügelevad, punetavad ja on ebamugavad broneeri aeg juba täna kuiva silma nõustamisele https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

See, milline silmatilk on hetkel sobivaim, sõltub sümptomitest, milleks võivad olla kuivus, silmade vesisus, punetus, põletik, allergia, sügelemine või paistetus.

Silmatilgad punetuse vastu

Punased silmad võivad tekkida, kui veresooned laienevad, selle tagajärjel muutub silmavalge punaseks.

Punast silma võivad põhjustada järgmised faktorid

• Kuiv konditsioneeritud õhk
• Unepuudus
• Kloorine basseinivesi
• Tundlikus kosmeetikatoodetele
• Pikaajaline töö kuvariga
• Alkoholi tarbimine
• Kontaktläätsede kasutamine
• Allergiad
• Silmade hõõrumine

Kui silmade punetus ei kao ja teil on lisaks ka silmade sügelus või pisara vool soovitame pöörduda optometristi vastuvõtule kuiva silma nõustamisele. Pikaajaline silmatilkade kasutamine, mis ahendavad silmas veresooni, ei ole mõistlik. Oluline on teha selgeks, miks silmad punased on ja millised silmatilgad oleks kõige tõhusamad.

Silmatilgad sügelevate või allergiliste silmade puhul

Histamiini vähendavad silmatilgad on spetsiaalselt allergikutele loodud ning sobivad hästi neile, kellel on kevadine silmade vesistamine, punetus või paistes silmad. Käsimüügis saada olevad silmatilgad on selleks puhuks väga hea lahendus. Kui aga sügelemine ja punetus ei vaibu ka pärast nädalaajalist silmatilkade kasutust, tasub kindlasti pöörduda optometristi poole, kes silmad üle vaatab ja sobivaima lahenduse aitab leida.

Silmatilgad paistes või valutavate silmade puhul

Siin on oluline teada põhjust, miks silmad valutavad või on paistes. Reeglina juhtub see seepärast, et silmad on pikaajaliselt kuivad, väsinud ja pidevalt ülekoormatud. Pöördu abi saamiseks spetsialisti poole.

Silmatilgad ja kontaktläätsed

Kontaktläätsedega koos kasutamiseks päris kõik silmatilgad ei sobi. Osad tilgad võivad sisaldada koostisosi, mis rikuvad kontaktläätsede pinda ning seejärel võib silmas tekkida ärritus. Vastava info saad silmatilkade pakendilt või küsi nõu spetsialistilt. 

Nägemisuuringute kabinetis on spetsiaalselt kuiva silma diagnoosimiseks mõeldud kaasaegne tehnika ja saame soovitada parimaid silmatilkasid

Broneeri aeg kuiva silma nõustamisele juba täna juba täna.

Keratokoonus ehk maakeeli sarvkesta „väljavenimine“ on silmahaigus, mis esineb tavaliselt noorukieas, kõige sagedamini 20ndates eluaastates. Salakavala silmahaiguse esinemissagedus on 1/1000 elaniku kohta, põhjustades nägemise hägustumist ning võib lõppeda lausa pimedaks jäämisega.

Keratokoonuse tekkepõhjused ei ole päris täpselt teada, kuid riskitegurite hulka kuuluvad silmade hõõrumine, allergiad ja pärilikkus. Samuti ei ole keratokoonusel otsest ravi või see võib olla äärmiselt keeruline. Kuidas keratokoonust võimalikult vara ära tunda ning mida teha, kui oled saanud diagnoosi?

Keratokoonuse tekkepõhjus 

Sarvkest on läbipaistev silma eesmine osa, mis koosneb mitmetest omavahel kollageenkiududega ühendatud kihtidest. Keratokoonus tekib siis, kui kollageenühendused sarvkesta kihtide vahel nõrgenevad või kaovad. See väljendub sarvkesta õhenemises ja kihtide väljavenimises: sarvkest muutub koonusekujuliseks, mille tõttu tekib nägemishäire.

Keratokoonusest tingitud nägemishäire tekib ühes või mõlemas silmas üldiselt puberteedieas ning kulgeb tavaliselt progresseeruvalt 30.-40. eluaastani. Silmahaiguse diagnoosimisel kasutatakse sarvkesta topograafi, millega saab kaardistada ja mõõta kõverusraadiuseid  sarvkesta erinevates osades. Keratokoonuse hilisemaid staadiume saab diagnoosida pilulambiga.

Keratokoonuse põhjused ei ole selged, kuid eelsoodumus keratokoonuse arenguks on suure tõenäosusega kaasasündinud. Mõnede uuringute kohaselt võivad allergiad ja silmade hõõrumine keratokoonuse arengut kiirendada. Siiski ei teata üheselt toimivaid ennetavaid meetmeid, millega keratokoonuse teket ära hoida.

Keratokoonuse sümptomid

Keratokoonuse salakaval olemus tuleneb sellest, et esialgu võib nägemise halvenemist seostada tavalise lühinägevusega, sest algselt viitavad sümptomid sellele. Hägune nägemine on aga vaid osa sümptomitest.

• Kõige varasemaks keratokoonuse sümptomiks on vaevu märgatav nägemise hägusus, mida ei kõrvalda ka prillide kandmine. 
• Hiljem lisanduvad hägususele ka teised nägemisprobleemid nagu halod, mitmekordsed kujutised, fotofoobia, kontrastsuse langus ja kehv nägemine pimedas. 
• Enamus keratokoonuse all kannatavatest inimestest on olnud või on lühinägevad ning lühinägevus on progresseerunud. 

Mida kaugemale keratokoonus areneb, seda enam tekib astigmatismi, mis tekitab mitmekordset kujutist. Loe astigmatismi kohta lähemalt siit.

Keratokoonuse ravi

• Keratokoonuse esmaseks raviks on nägemise korrigeerimine prillidega. Silmahaiguse progresseeruva iseloomu tõttu ei anna haiguse hilises staadiumis prillidega korrigeerimine aga enam tulemusi. Seda seetõttu, et sarvkesta pind on muutunud selleks hetkeks väga ebaühtlaseks.
• Teiseks keratokoonuse ravi võimaluseks on korrigeerimine kõvade kontaktläätsedega. 

Juhul kui sarvkest on juba välja veninud väga õhukeseks, on kõige uuemaks ravimeetodiks silma sarvkesta kollageeni vitamiinne sildamine riboflaviiniga.

Regulaarne külaskäik optometristi juurde aitab varakult avastada võimalikke muutusi nägemises ning ka keratokoonuse olemasolu. Broneeri aeg optometristi vastuvõtule juba täna, kui tunned, et sinu silmanägemisega ei ole kõik korras!