Suvi, päevavalgus ja laste silmad: kuidas aitab õues olemine müoopia riski vähendada?

Suvi, päevavalgus ja laste silmad: kuidas aitab õues olemine müoopia riski vähendada?

Suvi, päevavalgus ja laste silmad: kuidas aitab õues olemine müoopia riski vähendada?

Suvel veedavad lapsed tavaliselt rohkem aega õues ja see on nende silmadele väga kasulik.

Õues mängimine, loomulik päevavalgus ja kaugusesse vaatamine annavad silmadele vaheldust, mida kooliaasta jooksul sageli napib. Kui suur osa päevast möödub lugedes, õppides või ekraani vaadates, saavad silmad palju lähitöö koormust. Suvel on seda tavaliselt vähem.

Teadusuuringud on näidanud, et rohkem õues veedetud aega on seotud väiksema müoopia ehk lühinägevuse tekkeriskiga. See tähendab, et päevavalgus ja õues olemine võivad aidata lapse silmade normaalset arengut toetada.

See ei tähenda, et suvi “raviks” müoopiat. Küll aga on rohkem õues veedetud aega üks lihtsamaid harjumusi, mis aitab laste silmade tervist toetada.

Mis on müoopia?

Müoopia ehk lühinägevus on nägemishäire, mille korral inimene näeb hästi lähedale, kuid kaugemal olevad objektid on udused. See juhtub, kui silm on keskmiselt pikem, mistõttu langeb valgus võrkkesta ette, mitte täpselt sellele. Tulemuseks on hägune kujutis kaugel asuvatest objektidest – näiteks tahvlitekst, inimeste näod, bussinumbrid või liiklusmärgid.

Müoopia tekib enamasti lapsepõlves ning sageli progresseerub see kasvuperioodil.

Laps võib müoopia korral hakata tahvlit halvemini nägema, televiisorile lähemale istuma, silmi kissitama või kurta, et kaugemal olev tekst ei ole selge.

Müoopia ei ole ainult prillide kandmise küsimus. Kui lühinägevus süveneb kiiresti või jõuab teatud tasemeni, võib see hilisemas elus suurendada teatud silmahaiguste riski. Seetõttu on oluline märgata muutusi lapse nägemises varakult ja toetada silmade arengut.

Loe müoopia kohta rohkem SIIT.

Kuidas on õues olemine silmadele kasulik?

Õues viibimisel on mitu silmadele kasulikku külge.

Esiteks on loomulik päevavalgus oluliselt tugevam kui tavaline siseruumide valgustus. Arvatakse, et päevavalgus mõjutab silma arenguga seotud protsesse ning aitab vähendada müoopia tekkeriski.

Teiseks vaatavad lapsed õues olles sagedamini kaugusesse. Silmad ei pea kogu aeg keskenduma lähedal asuvale ekraanile, raamatule või vihikule. See annab silmadele vaheldust ja vähendab pika järjestikuse lähitöö koormust.

Kolmandaks kaasneb õues olemisega sageli rohkem liikumist, mängu ja loomulikku puhkust ekraanidest. See kõik toetab lapse üldist heaolu ja ka silmade tervist.

Kas päevavalgus aeglustab müoopia süvenemist?

Päevavalguse ja õues veedetud aja mõju müoopiale on uuritud, kuid oluline on teha vahet kahel asjal: müoopia tekke ennetamine ja juba olemasoleva müoopia progresseerumise aeglustamine.

Uuringud näitavad, et rohkem õues veedetud aega aitab vähendada müoopia tekkeriski lastel, kellel lühinägevust veel ei ole. See tähendab, et õues olemine võib aidata müoopia algust edasi lükata või selle tekkimise tõenäosust vähendada.

Juba olemasoleva müoopia puhul on õues olemine samuti silmadele kasulik ja võib aeglustada müoopia süvenemist, kuid seda ei tohiks käsitleda ainsa müoopia kontrolli all hoidmise või isegi ravimeetodina. Kui lapsel on müoopia juba diagnoositud ja see süveneb, tasub kindlasti arutada spetsialistiga sobivaid võimalusi müoopia progresseerumise pidurdamiseks.

Õues olemine on väga hea igapäevane harjumus, kuid vajadusel võivad lisaks olla vajalikud spetsiaalsed prilliklaasid, kontaktläätsed või muud spetsialisti soovitatud lahendused.

Kui palju peaks laps õues olema?

Hea praktiline eesmärk on vähemalt 1,5–2 tundi päevas.

Silmadele on kasulik ka täiesti tavaline õues mängimine, jalutamine, rattasõit, pallimäng, rannas olemine või perega pargis jalutamine. 

Näiteks võiks suvel lapse päevakavasse loomulikult kuuluda:

  • hommikune või õhtune õues mängimine;
  • jalutuskäik või rattasõit;
  • mänguväljaku või pargi külastus;
  • planeeritud pikem paus ekraanidest ja tubastest tegevustest;
  • pere ühine õues veedetud aeg.

Piisab juba sellest, et lapse jaoks muutuks suvel õues olemine igapäevaseks harjumuseks.

Päikese käes peab silmi siiski kaitsma

Kuigi päevavalgus ja õues viibimine on silmade arengule kasulikud, ei tähenda see, et laps peaks viibima tunde päikese käes ilma silmi kaitsmata.

Suvel on oluline mõelda ka UV-kaitsele. Lapse silmad vajavad kvaliteetseid päikeseprille, mis kaitsevad UVA- ja UVB-kiirguse eest. Päikeseprillide puhul tasub otsida märgistust UV400 või 100% UV-kaitse.

Samuti on abiks nokamüts või laia äärega müts, eriti keskpäevase tugeva päikese ajal.

Eesmärk ei ole vältida päevavalgust, vaid leida tervislik tasakaal: laps võiks veeta rohkem aega õues, kuid tugeva päikese korral peaksid silmad olema kaitstud.

Nägemisuuringutesse on saabunud värske valik päikeseprille nii täiskasvanutele kui lastele. Sooduskoodiga MARIEL20 saad juunis kõik päikeseprillid 20% soodsamalt!

Vähem järjestikust ekraaniaega, rohkem puhkust 

Õues viibimine on oluline, kuid silmade tervist toetab ka see, kui laps ei veeda liiga pikka aega järjest ekraani, raamatu või vihiku taga. 

Kui laps loeb, õpib, joonistab või kasutab ekraani, võiks ta teha regulaarselt pause. Hea harjumus on vaadata aeg-ajalt kaugusesse ja anda silmadele puhkust.

Eriti oluline on see kooliaasta jooksul, kui lähitööd on rohkem. Suvi on aga hea aeg, et luua tervislikumad harjumused: rohkem õues viibimist, vähem pikki ekraaniseansse ja rohkem vaheldust silmadele.

Millal peaks lapse nägemist kontrollima?

Lapse nägemist tasub kontrollida siis, kui märkad, et ta:

  • kissitab silmi kaugemale vaadates;
  • istub telerile või ekraanile väga lähedale;
  • kurdab peavalu või silmade väsimust;
  • ei näe hästi kaugemal olevaid objekte;
  • hõõrub sageli silmi;
  • väldib lugemist või keskendumist nõudvaid tegevusi.

Samuti tasub nägemist regulaarselt kontrollida juhul, kui peres esineb müoopiat. Lühinägevus on pärilik ning varajane märkamine aitab paremini jälgida, kas ja kui kiiresti nägemine muutub.

Kokkuvõte: suvi on hea aeg laste silmade toetamiseks

Rohkem õues veedetud aega on üks lihtsamaid ja loomulikumaid viise, kuidas toetada laste silmade tervist ning vähendada müoopia tekkeriski. See ei asenda regulaarset nägemiskontrolli ega spetsialisti soovitusi, kui müoopia on juba tekkinud. Küll aga on see igapäevane harjumus, millel võib olla lapse silmade arengule oluline positiivne mõju.

Seega tasub suvel teha üks lihtne otsus: rohkem õues viibimist, rohkem päevavalgust ja rohkem silmadele vajalikku vaheldust.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.  

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Ere kevadpäike ja UV-kiirgus. Mida tasub silmade kaitsmisest teada?

Ere kevadpäike ja UV-kiirgus. Mida tasub silmade kaitsmisest teada?

Ere kevadpäike ja UV-kiirgus. Mida tasub silmade kaitsmisest teada?

Kevadine päike tundub pärast pikka talve eriti ere. Päevad lähevad pikemaks, veedame rohkem aega õues ning silmad saavad rohkem koormust, kui esmapilgul arvata oskame.

UV-kiirgus jõuab meieni eriti intensiivselt just kevadel ning silmade jaoks on oluline mitte ainult see, kui soe õues on, vaid kui ere on valgus ja kui palju UV-kiirgust keskkonnas on.

Sageli seostatakse UV-kaitset päikesekreemiga, kuid ka silmad vajavad kaitset. Liigne UV-kiirgus võib põhjustada silmade ärritust, punetust ja valgustundlikkust ning mõnel juhul ka ajutist sarvkesta “päikesepõletust”. Pikema aja jooksul võib korduv kokkupuude mõjutada silma kudesid ning suurendada erinevate silmapõhja haiguste riski.

Miks kevadine päike võib silmi häirida?

Kevadel on päike sageli madalamal ja paistab otse silma. Lisaks peegeldub UV-kiirgus ja ere valgus tugevalt heledatelt pindadelt, näiteks lumelt, veepinnalt ja heledalt asfaldilt. Seetõttu võib silmade koormus olla suur ka siis, kui väljas ei ole veel täielikult suvi.

Pilves ilm ei tähenda automaatselt, et UV-kiirgust ei ole. Osa UV-kiirgusest jõuab maapinnale ka siis, kui me päikest otseselt ei näe ja on pilvine.

Kuidas päikeseprille valida?

Oluline ei ole ainult see, et klaas oleks tume. Silmade kaitse tuleb UV-filtrist. Lihtsalt tumedad klaasid ilma UV-kaitseta on suisa ohtlikud, sest pupill tumeda klaasi taga laieneb ja silma jõuab rohkem kahjulikku kiirgust.

Hea päikeseprill:

  • pakub 100% UV-kaitset
  • istub mugavalt ja katab silma piisavalt laialt
  • sobib konkreetseks tegevuseks (autojuhtimine, sport, igapäevane õues olemine)

UV-kiirgus ja lapsed

Kui täiskasvanud mõtlevad päikeseprillidele üha rohkem, siis laste puhul jääb see teema tihti tagaplaanile. Samas on just lastel silmade loomulik “filtri” osa – silmalääts – läbipaistvam ning seetõttu jõuab UV-kiirgus otse silmapõhja.. Lisaks veedavad lapsed sageli palju aega õues, just kõige eredamal ajal.

See ei tähenda, et peaksid kohe muretsema, vaid tasub teha lihtne ennetav samm: harjutada last päikeseprille kandma samamoodi nagu mütsi või päikesekreemi kasutama.

Millal tasub silmadele rohkem tähelepanu pöörata?

Kui märkad endal või lapsel:

  • silmade kipitust või punetust pärast õues olemist
  • tugevat valgustundlikkust
  • peavalu, mis tekib ereda valgusega
  • pidevat silmade kissitamist päikese käes

siis tasub teema üle vaadata ja vajadusel tulla kontrolli.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.  

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Miks silmad tööpäeva lõpuks valutavad?

Miks silmad tööpäeva lõpuks valutavad?

Miks silmad tööpäeva lõpuks valutavad ehk silmade väsimine tööpäeva jooksul

Märts on töökoha silmatervise kuu. Selle raames otsustasime rääkida ühest kõige tavalisemast murest, mida kuuleme nii kontoritöötajatelt kui ka täpsust nõudva töö tegijatelt: silmade väsimisest tööpäeva jooksul.

Kas päeva lõpuks kipitavad silmad, pea on raske ja keskendumine hajub? Paljud peavad seda lihtsalt pika tööpäevaga kaasnevaks normaalseks sümptomiks, kuid sageli on põhjus hoopis silmade ülekoormuses.

Töökoha silmatervis ei tähenda enam ammu ainult kaitseprilide kasutamist. Ka kontoritöötaja silmad töötavad intensiivselt, sageli lausa 7–9 tundi järjest.

Mis juhtub silmadega pika tööpäeva jooksul?

1. Pidev lähifookus koormab silmalihaseid

Ekraanitöö tähendab, et silmad peavad hoidma fookust ühel kindlal kaugusel. Selle eest vastutavad väikesed silmasisesed lihased. Kui nad töötavad pikalt ilma pausita, tekib pinge – tulemuseks on silmade väsimus ja peavalu.

2. Me pilgutame vähem

Tavaliselt pilgutab inimene umbes 15–20 korda minutis. Ekraani vaadates võib see number langeda poole võrra. Tulemuseks on kuivus, kipitus ja kriipiv tunne silmades.

3. Vale prillitugevus süvendab probleemi

Kui nägemine ei ole täielikult korrigeeritud või prillid ei sobi konkreetseks tööks (nt kuvarikaugus erineb tavapärasest lugemiskaugusest), peavad silmad tegema lisatööd. See ei pruugi anda kohe tunda, kuid päeva lõpuks võib olla silmad väsimus üpriski märgatav.

4. Kehahoiak ja monitori asend mängivad rolli

Kui monitor on liiga madalal, liiga kõrgel või valgustus ei ole sobiv, hakkab sinu keha kompenseerima – sa kummardud ekraanile lähemale, tõstad lõuga või kissitad silmi. See koormab lisaks silmadele ka sinu kaela ja õlgu.

5 lihtsat märki, et silmad on tööpäevast ülekoormatud:

  • Päeva lõpus esineb silmade kipitust või kuivust
  • Peavalu tekib just tööpäeva teises pooles
  • Tekst muutub udusemaks
  • Pead ekraanile lähemale liikuma
  • Keskendumine halveneb kiiremini kui varem

Kui need sümptomid korduvad, ei ole enam tegemist lihtsalt väsimusega.

Kuidas antud probleeme lahendada?

20-20-20 reegel võib kõlada juba üpriski ülepaisutatuna, kuid tegelikult võib sellel lihtsal ja igapäevasel soovitusel olla suur mõju. Reegel ütleb, et vaata iga 20 minuti järel 20 sekundit vähemalt 6 meetri kaugusele.

Teadvusta pilgutamist ja hoia õhuniiskus piisav. Kontoriruumides on sageli keeruline ise õhuniiskust reguleerida, kuid vajadusel saad paluda tellida oma ruumi õhuniisutaja. Kui töötad kodukontoris, jälgi kindlasti õhuniiskust just nendes ruumides, kus sa ekraani kõige enam kasutad. 


Kontrolli, kas monitori kõrgus ja kaugus on õiged.

  • Ekraani ülaserv peab olema silmade kõrgusel või veidi madalamal, et vältida kummardamist. 
  • Monitor peaks asetsema umbes käeulatuses.
  • Ekraan peaks olema kergelt tahapoole kallutatud.
  • Monitor peaks olema sinu ees, et vältida pidevat kaela keeramist.

Tööks mõeldud prillid erinevad sageli igapäevastest prillidest. Näiteks võib arvutitöö jaoks vajalik fookuskaugus olla teistsugune kui lugemiseks või autojuhtimiseks.

Millal tulla nägemiskontrolli?

  • Kui tööpäeva lõpus esineb regulaarselt silmade väsimust
  • Kui viimasest kontrollist on möödas rohkem kui 2 aastat
  • Kui töö iseloom on muutunud (nt on lisandunud rohkem ekraanitööd)
  • Kui esinevad kaebused, mis segavad igapäevatööd

Õigesti korrigeeritud nägemine vähendab väsimust, parandab keskendumist ja aitab hoida töövõimet.


Kokkuvõte

Silmade väsimus ei ole paratamatu osa tööpäevast. Sageli on see märk, et silmad teevad rohkem tööd, kui peaksid.

Töökoha silmatervis algab teadlikkusest – ja vajadusel professionaalsest nägemiskontrollist.

Kui tunned, et sinu silmad võiksid tööpäeva lõpus vähem pinges olla, tasub olukord üle vaadata.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.  

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Müoopia ehk lühinägevus – põhjused, riskid ja kuidas müoopia süvenemist pidurdada

Müoopia ehk lühinägevus – põhjused, riskid ja kuidas müoopia süvenemist pidurdada

Müoopia ehk lühinägevus – põhjused, riskid ja kuidas müoopia süvenemist pidurdada

Müoopia ehk lühinägevus on Eestis üha sagedasem nägemisprobleem nii lastel kui ka täiskasvanutel. Sageli märgatakse seda alles siis, kui kauguses olevad detailid muutuvad uduseks või laps hakkab koolis kissitades tahvlit vaatama. Kuigi prillid parandavad nägemisteravust, ei tähenda see automaatselt, et müoopia areng oleks kontrolli all.

Selles artiklis selgitame:

  • mis on müoopia ja miks see tekib,
  • miks müoopia süvenemist ei tasu alahinnata,
  • millised on tänapäevased müoopia pidurdamise võimalused,
  • millal ja miks tulla nägemisuuringule.

Mis on müoopia ehk lühinägevus?

Müoopia tähendab, et silm fokusseerib kujutise võrkkesta ette, mitte võrkkestale. Selle põhjuseks on enamasti silmamuna liigne pikenemine või silma optilise süsteemi liiga tugev murdumisjõud. Tulemuseks on nägemine, mis on udune just kaugele vaadates ja lähedale nägemine püsib hea.
Kuid müoopia ei ole pelgalt nägemisteravuse küsimus. Eriti lastel on tegemist olukorraga, mis võib aja jooksul süveneda ja mõjutada silmade tervist ka täiskasvanueas.

Miks müoopia tekib? 

Müoopia kujunemisel on kaks peamist tegurit: pärilikkus ja keskkond.

Peamised müoopia riskitegurid:

  • lühinägevus vanematel,
  • vähene õues viibimine ja vähene loomulik päevavalgus,
  • rohke lähitöö (lugemine, õppimine, ekraanid),
  • ebapiisav vaatamiskauguste vaheldus.

Uuringud näitavad, et lastel, kes veedavad vähem aega õues, on suurem risk müoopia tekkeks ja süvenemiseks. Päevavalgus ja kaugusesse vaatamine aitavad kaasa silma normaalsele arengule.

Miks on müoopia süvenemine probleem?

Levinud eksiarvamus on, et müoopia tähendab lihtsalt tugevamaid prille. Tegelikkuses on suurem müoopia seotud kõrgema riskiga mitmete silmahaiguste tekkeks, sealhulgas:müoopilised muutused silmapõhjas.

  • võrkkesta irdumine,
  • glaukoom,
  • müoopilised muutused silmapõhjas. (kuivus, väsimus, liigne ekraaniaeg)

Mida suuremaks miinus kasvab, seda suurem on risk hilisemateks tüsistusteks. Seetõttu on müoopia kontrollimine oluline eelkõige laste ja noorukite puhul.

Müoopia lastel. Miks on varajane sekkumine oluline?

Lapse silm on arengujärgus ning just see teeb müoopia pidurdamise võimalikuks. Kui lühinägevus algab varakult ja süveneb kiiresti, jõuab laps täiskasvanuikka sageli juba suurema miinusega. Varajane sekkumine aitab:

  • aeglustada müoopia progresseerumist,
  • vähendada tulevast miinuse suurust,
  • hoida silmade tervist pikemas perspektiivis.

Müoopia pidurdamise võimalused

Müoopia kontrolli all hoidmiseks ei ole üht universaalset lahendust. Sobiv meetod sõltub vanusest, müoopia suurusest, selle muutumise kiirusest ja igapäevastest harjumustest.

Müoopiat pidurdavad prilliklaasid

Spetsiaalsed prilliklaasid on loodud nii, et need korrigeerivad nägemist ja samal ajal mõjutavad võrkkestale langevat kujutist viisil, mis aitab omakorda pidurdada silmamuna pikenemist.

Müoopiat pidurdavad kontaktläätsed

Teatud pehmed kontaktläätsed ning ööläätsed (ortokeratoloogia) võivad aidata müoopia süvenemist aeglustada. Need vajavad kindlasti enne kasutamist spetsialisti konsultatsiooni ja regulaarset jälgimist.

Elustiili roll müoopia kontrolli all hoidmisel

Kuigi elustiili muutused üksi ei peata müoopiat, on neil oluline toetav mõju. Meie soovitus:

  • vähemalt 1,5–2 tundi päevas õues viibimist,
  • regulaarseid pause lähitöös,
  • teadlikku ekraaniaja piiramist lastel.

Parima tulemuse annab sageli mitme lahenduse kombineerimine.

 

Müoopia täiskasvanutel

Täiskasvanueas silma kasv küll stabiliseerub, kuid müoopia võib siiski süveneda, eriti suure ekraanikoormuse ja pideva lähitöö korral. Regulaarne nägemisuuring aitab tagada õige prilliretsepti, avastada varakult silmapõhja muutusi ning vähendada silmade väsimust ja ülekoormust.

 

Millal tulla nägemisuuringule?

Soovitatav on pöörduda nägemisuuringule, kui:

  • laps kissitab või hoiab lugemismaterjali väga lähedal,
  • müoopia süveneb kiiresti,
  • oled varasemast teadlik, et sinu prilliretsept muutub igal aastal,
  • esinevad sagedased peavalud või silmade väsimus.

Nägemisuuring annab tervikliku ülevaate silmade seisundist ja aitab planeerida sobiva lahenduse ka tulevikku silmas pidades.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.  

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Kuidas halb nägemine võib vähendada silmsidet ja tähelepanu

Kuidas halb nägemine võib vähendada silmsidet ja tähelepanu

Kuidas halb nägemine võib
vähendada silmsidet ja tähelepanu

Sõbrapäeva saabudes räägitakse palju lähedusest ja märkamisest. Kui silmad on udused või väsivad kiiresti, võib inimene hakata alateadlikult vältima olukordi, kus peab teisi kiiresti ära tundma, silmsidet hoidma või pikalt keskenduma. Väljastpoolt paistab see nagu hajameelsus või külmus, aga põhjus on sageli praktiline.

Toome välja mõned tüüpilised olukorrad ja kuidas need võivad nägemisega seotud olla.

“Ma ei näe tuttavaid ja jätan nad tervitamata”

Üks levinumaid kaebusi on see, et inimene ei tunne teisi tänaval, poes või koridoris ära enne, kui nad on väga lähedal. Tagantjärele on piinlik: “Ta kindlasti mõtles, et ma ignoreerin teda.”

Võimalikud nägemisega seotud põhjused:

  • miinusprilli vajadus
  • astigmatism
  • kehvem kontrastitundlikkus (eriti hämaras)
  • kuivus ja väsimus, mis muudavad nägemise päeva lõpuks uduseks

     

Kuidas see mõjutab meie omavahelist suhtlust? Inimene hakkab alateadlikult vältima olukordi, kus ta peab kiiresti reageerima (tervitama, lehvitama, naeratama), sest ta ei ole kindel, kas ta näeb korrektselt.

Halb nägemine ja ekraaniväsimus 

Kui tööpäev möödub suuresti ekraani taga, on üsna tüüpiline, et päeva lõpuks on silmad väsinud ja meie tähelepanu kannatab. Sellisel juhul ei ole probleem ainult töö efektiivsuses, vaid see mõjutab ka seda, kui palju me õhtul päriselt suhelda jaksame. 

Tüüpilised märgid:

  • silmade kuivus/kipitus
  • udune nägemine päeva lõpus
  • peavalu (otsmikul või oimukohtades)
  • tunne, et “ei viitsi enam inimestega rääkida”

     

Nägemiskontrolli käigus selgub, kas töö jaoks on prille vaja ja kas töökoht on ergonoomiline (ekraani kaugus ja kõrgus, valgus, istumisasend).

Silmside kaob, sest fookust on raske hoida

Silmside hoidmine tähendab, et pilk peab olema piisavalt stabiilne ja fookus mugav. Kui silmad peavad liigselt pingutama, tekib kiusatus vaadata vestluse ajal mujale. Sageli tekib see olukord siis, kui koosolekud või kohtumised toimuvad veebi vahendusel ning ekraani vaatamine on silmade väsimuse tõttu häiritud.

Võimalikud põhjused:

  • vale või aegunud prillitugevus

     

  • silmade koostöö häired (nt fookuse seadmine või silmade koostöö)
  • nägemise kõikumine (kuivus, väsimus, liigne ekraaniaeg)

Tulemuseks on see, et inimene näib hajameelne või “ei kuula”, kuigi tegelikult silmad teevad rohkem tööd kui peaks.

Kui tunned, et halb nägemine häirib igapäevaelu, siis millal tasub kontrolli tulla?

Nägemiskontrolli tasub kaaluda, kui sa:

  • ei tunne enam inimesi kaugemalt ära (eriti hämaras)
  • kissitad pidevalt silmi, et pilku selgemaks saada
  • silmad väsivad vestlustes või koosolekutel kiiresti
  • tunned päeva lõpuks kuivust/kipitust või nägemine on päeva lõpuks udune
  • sul on peavalu, mis tekib pikalt ekraanidega töötamisest või lugemisest

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.  

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415