Silmavalu!

Silmavalu!

Silmavalu!

Silmavalu põhjuseks on silma närvilõpmete ärritus mitmete tegurite toimel. Valu võib tekkida nii järsku kui ka pikkamööda ning olla erineva tugevuse ja kestusega. Silmavalu esinemisel peaks pöörduma viivitamatult vastuvõtule, et kindlaks teha silmavalu täpne põhjus ja määrata ravi, et vältida silmakahjustusi ja võimalikku püsivat nägemise kaotust.

Millised on silmavalu sümptomid?

  • Terav, torkiv tunne
  • Põletav valu silmades
  • Tuim valu
  • Tunne, justkui oleks midagi “silmas” (võõrkeha tunne)
  • Ähmane nägemin
  • Punetus
  • Valgustundlikkus
  • Pisaravool

Mis võib põhjustada silmavalu? 

Silmavalu põhjuseid on mitmeid erinevaid, kuid üheks neist võib olla võõrkeha silmas. Kõige tavapärasemad näited võõrkehadest, mis võivad sattuda sarvkestale ja seeläbi valu tekitada, on metallitükid, liiv, väikesed kiviosakesed, saepuru ja muud orgaanilised materjalid.

Sarvkestas asuvast võõrkehast tingitud ebamugavustunne on tavaliselt kõige häirivam pilgutamise ajal, kuna silmalaug põhjustab pilgutamise ajal hõõrdumist. Lisaks võib võõrkeha tekitada ka nägemisel hägusust ning valgustundlikkust ja pisaravoolu. Võõrkeha silma sattumisel nõuab see koheselt kiiret tähelepanu, sest see võib põhjustada tõsise silmapõletiku.

Teiseks silmavalu põhjuseks võib olla erosioon ehk sarvkesta kriimustus. Kuigi enamik sarvkesta kriimustusi ei ole tõsised, võivad need olla ebamugavad ning põhjustada valgustundlikkust ja pisaravoolu.

Paljud pindmised sarvkesta kriimustused paranevad iseenesest 24 tunni jooksul, kuid sügavamad marrastused võivad põhjustada tõsise silmainfektsiooni ja isegi sarvkesta haavandi, kui neid ei ravita.

Kuna sageli on keeruline kindlaks teha, kas silmavalu on tingitud väikesest kriimustusest, sügavast marrastusest või sarvkestas asuvast võõrkehast, on hea mõte pöörduda vastuvõtule koheselt, kui ilmneb terav ebamugavustunne silmas ning valu ei taandu mõne aja pärast.

Lisaks võib valu põhjustada silmade kuivus, mida aitab leevendada silmatilkade kasutamine või toidulisandi tarvitamine. Enne silmatilkade kasutusele võtmist, tuleb läbida kuiva silma nõustamine, et teha kindlaks, mis seda põhjustab ning leida sobiv silmatilk. 

Väga tõsine silmavalu põhjus on silmasisene põletik ehk endoftalmiit. Tavaliselt on see põhjustatud bakteriaalsest infektsioonist või see võib olla katarakti või muu silmaoperatsiooni harvaesinev tüsistus. Endoftalmiit põhjustab lisaks silmavalu tekitamisele ka punetust, silmalaugude turset ja nägemise halvenemist. 

Silmavalu võib põhjustada ka migreen ja põskkoopapõletik. Põskkoopapõletikust põhjustatud silmavalu on tavaliselt vähem tugev kui migreenist tulenev valu. Kuigi nendest põhjustest tingitud valu ei ole tavaliselt hädaolukord, siis aina enam esineva silmavalu korral tasub pöörduda arsti poole. 

Üks sagedasemaid silmavalu põhjuseid on odraiva, mis on tuntud kui rasunäärmete põletik lauserval. Tavaliselt saab seda edukalt kodus ravida, tehes regulaarselt sooja kompressi ning silmalaugudele massaaži. Nägemisuuringute kabinetis on müügil ka spetsiaalne silmamask, millega on mugav teha sooja kompressi, et odraivad eemale hoida.

Ka liigne nutiseadmete kasutamine võib põhjustada silmades valu. Ekraanid kiirgavad kahjulikku sinist valgust ning nende pikaajaline vaatamine väsitab silma ja avaldab nägemisele negatiivset mõju. Kahjuliku valguskiirguse mõjude vältimiseks võib abi saada prilliklaasi tootjate poolt loodud sinise valguse kaitsega prillidest.

Palju harvem ja palju tõsisem silmavalu põhjuseks on glaukoom ehk rahvakeeli roheline kae. Selle käigus kahjustuvad nägemisnärvi närvikiud ja ganglionirakud ning see võib põhjustada püsivat nägemise kaotust. Glaukoom algab vaevusteta ning areneb valutult. Kaasnevateks sümptomiteks on tavaliselt nägemise kadu või hägustumine, nägemisväljade ahenemine ning kiired valgusallikate ümber. 

 

Silmavalu korral on soovitatav pöörduda koheselt vastuvõtule, kui:

  • Valu tekkis koheselt peale keevitamist, saagimist või mõnda muud tegevust, mis võib põhjustada vigastust (eriti kui ei kandnud tegevuse ajal kaitseprille);
  • Valu on tingitud silmakahjustusest;
  • Valu on tugev ja sellega kaasneb nägemise hägustumine ja/või valgustundlikkus;
  • Hiljuti on toimunud silmaoperatsioon;
  • Silmad punetavad;
  • Valu on tugev, tekkis ootamatult ja esineb glaukoom. 

Nägemisuuringute kabinetis ootavad sind parimad nägemise uurimise teenused, oma ala tippspetsialistid ja -tehnika. Broneeri aeg vastuvõtule: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/  või helista 5555 8945.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Kuidas nägemine vananedes muutub ning millele tasub tähelepanu pöörata?

Kuidas nägemine vananedes muutub ning millele tasub tähelepanu pöörata?

Kuidas nägemine vananedes muutub ning millele tasub tähelepanu pöörata?

Nii nagu kogu organism, väsivad ja vananevad aastatega ka silmad, mistõttu on silmade tervis ja silmanägemise eest hoolitsemine oluline terve eluea. Meie silmanägemine muutub vanuse kasvades, millega kaasnevad ka ealised muutused silmanägemises.

Mõned neist muutustest, nagu presbüoopia, on täiesti normaalsed ega viita nägemishäirele. Presbüoopia on normaalne vanusega kaasnev nägemise muutus. Alates 45 eluaastast ohustavad inimesi ka erinevad silmahaigused nagu katarakt ehk hallkae, glaukoom ning maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine. Seega on 45. eluaastast äärmiselt vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemiskontroll, mille käigus mõõdetakse silmarõhku ning kontrollitakse silmapõhjasid.  

Milliseid muutuseid võib vanuse kasvades nägemises märgata? 

  • Kuivad silmad – vananedes meie pisara tootlikkus langeb ja silmad hakkavad kuivama. Kui pisarad hakkavad voolama, tajud võõrkeha tunnet, kipitust või muud ebamugavustunnet, lase mõõta silmade kuivust optometristi juures, kes annab sulle soovitused kuivuse parandamiseks.
  • Perifeerse nägemise ahenemine – vananemine põhjustab ka normaalse perifeerse nägemise langust. Meie nägemisvälja suurus väheneb ligikaudu ühe kuni kolme kraadi võrra ühe elukümnendi kohta. 70. ja 80. eluaastani jõudes võib perifeerse nägemisvälja kadu olla 20–30 kraadi.
  • Halvenenud värvinägemine – tavapärase värvinägemise eest vastutavate võrkkesta rakkude tundlikkus väheneb vananedes, mistõttu muutuvad värvid vähem eredaks ja kontrastsus erinevate värvide vahel on vähem märgatav.
  • Klaaskeha irdumine – vananedes hakkab silma sees olev geelitaoline klaaskeha veelduma ja võrkkestast eemale tõmbuma, põhjustades nägemisväljas “täpikesi” ning mõnikord ka valgussähvatusi. Üksikud klaaskeha hõljumid vaateväljas on täiesti kahjutud. Siiski tasub pöörduda esimesel võimalusel spetsialisti vastuvõtule kui vaatevälja tekib korraga suur kogus uusi hõljumeid, mis paistaks nagu kärbse pilvena. See võib anda märku võrkkesta irdumisest, mis on tõsine probleem ning vajab kiiret sekkumist. 

Kuidas hoolitseda enda silmade eest vanuse kasvades? 

Tervislik toitumine ja elustiil on parim loomulik kaitse suurepärase nägemise säilitamiseks. Samuti tasub regulaarselt käia nägemiskontrollis optometristi või silmaarsti juures, kus kontrollitakse 

  • Nägemisteravust;
  • Silmade optilist keskkonda e. refraktomeetriat;
  • Sarvkesta kumerust e keratomeetriat;
  • Olemasolevate prillide tugevust;
  • Silmarõhku;
  • Silmapõhjasid

Broneeri aeg Nägemisuuringute kabinetti silmapõhja uuringule internetis või helista 5555 8945.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Kuidas kaitsta silmi talvistes tingimustes?

Kuidas kaitsta silmi talvistes tingimustes?

Kuidas kaitsta silmi talvistes tingimustes?

Talve saabudes unustame sageli kaitsta oma silmade tervist. Sügis- ja talvekuudel kannatavad seetõttu paljud inimesed erinevate silmade terviseprobleemide all nagu silmade kuivus või silmapõletik. Millele tuleks pöörata tähelepanu talvel ning kuidas ennetada silmaprobleemide teket? 

Kuiv õhk tähendab kuiva silma

Ilmade jahenemine tähendab kütteseadmete sisselülitamist. Paraku põhjustab just see sügis-talvist silmade kuivust, mis sageli toob endaga kaasa silmade liigse vesistamise. Kuiva silma sümptomid, nagu torkav või põletav valu ja sügelus või võõrkehade tunne silmas, on sageli tingitud kütmisest tuleneva niiskuse taseme langusest nii meie kodudes kui ka töökohtades. Külm ning tuuline ilm võib neid sümptomeid veelgi süvendada.

Kuidas ennetada kuiva silma teket?

  • Niisuta ümbruskonda – kasuta võimalusel õhuniisutajat, et tõsta oma kodus või kontoris niiskustaset.
  • Kasuta silmatilkasid – kui silmad ei suuda piisaval määral pisaraid toota, aitavad silmatilgad niiskustaseme taastada. Need on käsimüügis saadaval lihtsa soolalahuse või geelina.
  • Pilguta sagedasti – kui oled keskendunud aeganõudvate ülesannetega tegelemisele (näiteks arvutiga töötamisele) kipuvad sinu silmad harvemini pilgutama. See võib kuivust veelgi süvendada, mistõttu on oluline proovida meeles pidada silmade regulaarset pilgutamist. 
  • Kanna prille – kanna kindlasti päikeseprille igal ajal õues viibides. Need aitavad kaitsta silmi külma tuule kuivatava mõju eest.

UV-kiired on ohuks ka talvel

Kui tegeled talviste tegevustega nagu näiteks suusatamine, uisutamine või lumelauaga sõitmine, siis ära unusta silmi kaitsta ultraviolettkiirguse eest. Nii nagu vesi peegeldab soojematel kuudel basseinis või rannas viibides päikese kahjulikku UV-kiirgust, suurendab lumi või jää samamoodi märkimisväärselt UV-kiirgust. 

Ultraviolettkiirgus kahjustab silma pinda, põhjustades sarvkesta põletikku ehk keratiiti. Sarvkesta põletiku sümptomiteks on punetus, valu ja valgustundlikkus. Kõige äärmuslikumal juhul võib lumepimedus põhjustada ajutist või isegi pikaajalist nägemise kaotust. Laialdane kokkupuude UV- kiirgusega on ka peamine tegur katarakti ehk hallkae tekkimisel.

Kuidas oma silmi kaitsta?

  • Kanna päikeseprillepäikeseprillide kasutamine on väga oluline ka talvel kuna lumi peegeldab tagasi 80% UV- kiirgusest;

Kui soetad päikeseprille, siis tuleks pöörata tähelepanu, et klaasid kaitseksid UV-kiirguse eest. Tumedamad klaasid ei tähenda alati seda, et need paremini UV-kiirguse eest kaitsevad. Prillidel peaks olema märgitud UV-kiirguse kaitsefaktor. Kiirguse kaitsenumbriks soovitatakse UV 400. UV 400 kaitsega polariseeritud päikeseprillide kandmine blokeerib silmi kahjulike UVA- ja UVB-kiirte eest.

 

Päikeseprillide kandmisega saab ennetada erinevate silmaprobleemide teket!

Nägemisuuringute kabinetist leiad laia valiku päikeseprille. Tule kindlasti läbi, sest valikut leidub igale maitsele. Soeta päikesevarjud kindlasti prillipoest, sest mujalt ostes võid sa saada prillid, millel ei olegi UV-kaitset!

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Kuivad silmad – mida teha?

Kuivad silmad – mida teha?

Kuivad silmad – mida teha?

Kuivad silmad

“Kuiva silma” sündroom tähendab kestvat niiskuse puudumist silmas, mis põhjustab kraapivat tunnet ja ebamugavust. Kuivad silmad on levinud probleem, enamus inimesi kannatab elu jooksul aeg-ajalt selle tõttu.

Pidev silmapinna kuivus vähendab silma kaitsefunktsiooni, seetõttu esineb sagedamini silmapõletikke ja nägemine võib olla häiritud. Silmade kuivust on võimalik vajaliku tehnika abil optometristide juures mõõta.

Kuiva silma sümptomid

Kuivad silmad põhjustavad ebamugavaid vaevusi. Pöördu spetsialisti poole, kui koged järgnevaid sümptomeid:

  • silmade põletuse-, sügeluse-, võõrkehatunne;
  • krooniline liivatera tunne;
  • valguskartlikkus;
  • silmade väsimine ja kuivus;
  • silmade punetus;
  • kleepuvad pisarad;
  • hägune nägemine;
  • liigne pisaratevool.

Kuiva silma sündroomi põhjused

Kuiva silma sündroomi tekkepõhjused võib jagada kaheks:

  • silma pisaratootmise mehhanismi rikke tõttu tekib liiga vähe pisaraid;
  • pisarad on kehva kvaliteediga, mistõttu pisarad aurustuvad sarvkesta pinnalt kiiresti.

Pisara puudulikkus on tingitud häiritud pisaranäärmete tööst. Sellest tulenevalt halveneb pisaravedeliku tootmine ja jaotamine. Pisaravedeliku tootmist võivad vähendada näiteks diabeet, herpes zoster, pikaaegne kontaktläätsede kandmine ning mõningad silmaoperatsioonid.

Lisaks põhjustavad silmade kuivust:

  • konditsioneeritud õhk;
  • kuumus;
  • madal niiskustase õhus;
  • pikaajaline lähitöö, sh ekraanidega;
  • pikaajaline kontaktläätsede kandmine.

Kuiva silma riskitegurite hulka kuuluvad muu hulgas ealised muutused, ravimite kõrvaltoime, hormonaalsed muutused, keskkonnategurid, pikaajaline arvuti või nutiseadme ekraani jälgimine.

Kuidas leevendada silmade kuivust?

Silmade kuivust on võimalik mõõta optometristi ja silmaarsti juures.

Uuringu järel annab optometrist soovitused kuivuse leevendamiseks. Kõige lihtsam on anda silmadele puhkust. Kui silmade kuivustase ei ole väga kõrge, piisab niiskuse taastamiseks näiteks kontaktläätsede asemel prillide kandmisest või silmatilkadest.

Lähitööst ja ekraanide vaatamisest tingitud kuivuse puhul aitab silmade sagedane pilgutamine ja lühikeste pauside tegemine, võimalusel kaugusesse vaatamine ning mõneks ajaks keskkonna vahetamine.

Teatud juhtudel soovitab optometrist kasutada niisutavaid silmatilkasid ehk kunstpisaraid. Kui silmad ei suuda piisaval määral pisaraid toota, aitavad silmatilgad niiskustaseme taastada.

Kuidas kaitsta silmi arvutiga töötades?

Enamus arvutiga töötavaid inimesi teavad, mida tähendab, kui silmad on kuivad. Vähesest pilgutamisest, intensiivsest sinisest valgusest ja kontori kehvast sisekliimast põhjustatud silmade kuivus teeb ekraanidega töötamise ebamugavaks.

Arvutiga töötades väldi silmade kuivust järgmiste tegevustega:

  • Aseta arvutiekraan nii, et pilk oleks suunatud alla ekraanile. Nii on silmalaug rohkem kaetud, mis omakorda vähendab pisarate aurustumist;
  • Järgi 20/20/20 reeglit – vaata iga 20 minuti järel 20 sekundit 20 meetri kaugusele;
  • Pilguta silmi võimalikult sageli. See aitab pisarate aurustumist vähendada;
  • Väldi aknast tuleva valguse tagasipeegeldumist ekraanilt, oluline on arvuti asukoht;
  • Joo päeva jooksul piisavalt vett. Vähene vedeliku tarbimine võib soodustada kuiva silma teket;
  • Liigu piisavalt.

Kuivad silmad on ebamugav vaevus, mis kimbutab väga paljusid inimesi. Sobiva leevenduse leidmiseks pöördu spetsialisti poole, kes mõõdab silmade kuivust ja pakub lahenduse.

Broneeri aeg optometristi vastuvõtule

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

;