Mis on klaaskeha hõljumid ja miks need tekivad?

Klaaskeha hõljumiteks nimetatakse väikeseid üksikuid täpikesi, üksikuid rõngaid või niiditaolisi moodustisi, mis “ujuvad” vaateväljas. Pilgutades need ära ei kao ja silma liigutades liiguvad need kaasa. Enamasti märkame me neid rohkem siis, kui vaatame heledat seina, lund või selget taevast. 

Klaaskeha hõljumid tekivad silma sees olevas geelitaolises klaaskehas. Klaaskeha täidab silma tagakambri ja aitab silmal hoida oma õiget kuju. Vanusega silma sees oleva klaaskeha struktuur muutub, geeljas mass muutub vesisemaks ja klaaskeha koostises olevad valgud hakkavad vabalt ringi ujuma. Ujuvad valgu osakesed ongi klaaskeha hõljumid ja neid me tajumegi. Üksikud klaaskeha hõljumid, mis vaateväljas kaasa liiguvad ja aegajalt sootuks ära kaovad on täiesti ohutud ja ei vaja kiiret silmaarsti konsultatsiooni.

Millal pöörduda hõljumitega silmaarsti vastuvõtule?

Aeg-ajalt mõne hõljumi märkamine vaateväljas ei vaja veel kiiret silmaarsti vastuvõtule pöördumist. Kui aga vaatevälja tekib äkki juurde suur kogus uusi hõljumeid ja vaateväljas oleks justkui kärbse pilv või ühe silmaga vaadates on osa vaateväljast puudu on mõistlik pöörduda esimesel võimalusel spetsialisti vastuvõtule. Esineda võivad ka valgussähvatused. Nende sümptomite äkiline ilmnemine võib tähendada, et klaaskeha tõmbub silmapõhjas olevast võrkkestast eemale. Sellisel juhul võib kahtlustada võrkkesta rebendit.

Klaaskeha kinnitub võrkkestale ja kui vanusega klaaskeha struktuur muutub ning tõmbub kokku võib klaaskeha silmapõhjas oleva võrkkesta katki rebida. Tekib võrkkesta rebend, mille ainsaks sümptomiks võib olla hõljumid, aeg ajalt ka valgussähvatused. Võrkkesta rebend on ohtlik kuna selle tagajärjel võib tekkida võrkkesta irdumine. Võrkkesta irdumise korral tuleb võrkkest silmapõhjast lahti ja see vajab kiiret ning põhjalikku silmapõhja uuringut. Võrkkesta rebendi või irdumise korral tuleb ravi alustada võimalikult kiiresti. 

Kuidas toimida, kui märkad vaateväljas hõljumit?

Kui märkad vaateväljas üksikut ringi ujuvat täpikest, mis tuleb heledal taustal rohkem esile ja aegajalt sootuks ära kaob ei ole veel kiire aga broneeri siiski aeg vastuvõtule. Mõistlik on teha silmapõhja süvauuring, et kindlaks teha hõljumi suurus ja kontrollida silmapõhjas olevat võrkkesta.

Tajudes ühe silmaga vaadates nägemise langust, nähes valgussähvatusi või kärbsepilve vaatevälja ees on vajalik kiiresti pöörduda vastuvõtule ja kontrollida võrkkesta. Võrkkesta irdumise korral nägemine langeb ja on vajalik kiire sekkumine, et nägemisfunktsioon ei kahjustuks täielikult.

Broneeri aeg juba täna silmapõhja süvauuringule, varakult avastatud silmapõhja probleemid on enamasti ravitavad.