Kuidas mõjutab diabeet silmade tervist?
Diabeet võib mõjutada silmade tervist mitmel viisil. Diabeet on krooniline seisund, mis tekib siis, kui keha ei suuda piisavalt toota insuliini või ei kasuta seda tõhusalt, mis viib veresuhkru taseme tõusuni. Kõrge veresuhkru tase võib kahjustada veresooni, sealhulgas silma veresooni, ning see võib omakorda põhjustada silma terviseprobleeme.
Diabeet poolt põhjustab enamlevinud silmahaigusi:
- Diabeetiline retinopaatia: See on diabeedi poolt põhjustatud kõige levinum silmahaigus ja tekib siis, kui diabeet mõjutab võrkkesta veresooni. Kõrge veresuhkur kahjustab väikeste veresoonte seinu, mis võib põhjustada veresoonte lekkimist või isegi nende sulgumist. See võib viia võrkkesta turse, verejooksude ja uudisveresoonte moodustumiseni, mis kahjustavad nägemist.
- Diabeetiline makulaarödeem: See on diabeetilise retinopaatia komplikatsioon, kus võrkkesta keskosa (makula) paistetus põhjustab keskse nägemise hägustumist või kadumist. See võib oluliselt mõjutada inimese võimet lugeda, sõidukit juhtida ja teha muid tegevusi, mis nõuavad selget nägemist.

Diabeet ja silmahaigused
- Katarakt: Diabeediga inimestel on suurem risk katarakti tekkeks. Katarakt tekib siis, kui silma läätse läbipaistvus väheneb, põhjustades nägemise hägustumist.
- Glaukoom: Diabeet suurendab glaukoomi riski, mis on haigus, kus silmasisene rõhk suureneb ja see kahjustab silmanärvi. Glaukoom võib viia nägemisvälja kadumiseni, kui seda õigeaegselt ei diagnoosita ja ravita.
Oluline on jälgida oma arsti soovitusi. Hoia veresuhkru tase stabiilsena, käi kord aastas nägemise ja silmapõhja kontrollis. Võta kasutusele meetmed, et kontrollida diabeeti ja selle mõjusid organismile.
Broneeri aeg oma silmade tervise kontrolliks: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/
Selgem nägemine algab siit
1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud
Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud.
2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas
Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.
3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega
Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.
4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut.
Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.
NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.
5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma
Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad.
6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist
Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist.
Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud
Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu:
- kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees
- kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast
- kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu
- milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)
Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:
- piisab ühevaatelistest klaasidest
- oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid
- või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.
Kokkuvõte
Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.
Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.
+372 55 55 89 45
info@nagemisuuringud.ee
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415
Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415






