Kuidas kujuneb silmavärv?
Kas silmavärv on geneetiline?
On ja ei ole. On levinud uskumus, et vanemate silmavärvi põhjal on võimalik ennustada laste silmade värvi. Vanemate silmavärv mõjutab kindlasti, kuid seda on võimatu täpselt teada. Isegi siis, kui mõlemal vanemal on sinised silmad, võib geenide mitmekülgsust arvestades leiduda võimalus, et siniste silmadega lapsevanematel sünnivad tumedasilmsed lapsed.
Silmade värvi mõjutavad koguni 16 geeni, millest olulisemad on kaks: OCA2 ja HERC2. Kui pärandunud 2 alleeli on erinevad, siis dominantne alleel on määrava tähtsusega ja retsessiivne ei avaldu.
Silmade värvi puhul on pruun värvi domineeriv rohelise värvi suhtes ja roheline värv on domineeriv sinise värvi suhtes, seega sinised silmad tekivad siis, kui kõik neli alleeli on sinised.
Mis on kõige levinum ning kõige haruldasem silmavärv?
Silmavärvi puhul on palju erinevaid toone ja variatsioone. Maailmas on kõige levinum silmavärv pruun, millel on palju erinevaid alatoone. Samuti on silmavärvide levimus geograafiliselt erinev – enamikul Aafrika ja Aasia inimestel on tumepruunid silmad. Samuti on umbes 40% Ameerika elanikkonnal pruunid silmad.
Looduslikult kõige harvemini esinevaks silmavärviks on roheline, mida peetakse uuringute kohaselt ka kõige atraktiivsemaks silmade värviks. World Atlase andmetel on ainult umbes 2% maailma elanikkonnast rohelised silmad.
Kas silmade värv võib aja jooksul muutuda?
Enamik lapsi sünnib siniste silmadega, kuid mõnel juhul muutub beebi silmade värv aja jooksul tumedamaks. Selle põhjuseks on imiku- ja varases lapsepõlves melaniini suurenemine. Enamikul inimestel kujuneb kindel silmavärv välja 6-aastaselt. Siiski võib 10–15% inimestest esineda silmade värvi muutusi kogu noorukieas ja täiskasvanueas.
Ebavõrdne silmavärv
Kui tähelepanelikult vaadata, võib märgata paljudel inimestel erinevat silmavärvi. Seda nimetatakse heterokroomiaks, mis on täiesti tavapärane ning mille avaldumisel ühe silma iirise värv erineb teise silma iirise omast või ühe silma iirisel esineb veel teine värvipigment.
Heterokroomiat on kahte tüüpi – täielik ja osaline. Täieliku heterokroomia puhul on inimese silmad erinevat värvi – see tähendab, et üks silm on näiteks roheline ja teine sinine. Osaline heterokroomia võib olla sektoriline või keskne. Sektorilise puhul on teist värvi üks osa silmast. Näiteks kolmandik rohelisest on mitu tooni tumedam. Keskse heterokroomia puhul on iirise sisemine osa teist tooni kui välimine.
Mõnel juhul võivad ka terviseprobleemid mõjutada või muuta silmade värvi. Nagu näiteks:
- Trauma – silma vigastus võib põhjustada vikerkesta kahjustusi.
- Uveiit ehk iirise põletik – koondnimetus, mille alla kuuluvad mitmesugused põletikud, mis haaravad silma soonkesta. See võib mõjutada nägemist ja isegi põhjustada nägemise kaotust. Samuti võib märgata muutusi kahjustatud silma värvis.
- Horneri sündroom – haruldane seisund, mis võib tekkida insuldi või seljaaju vigastuse tagajärjel, mis kahjustab näonärve. Sündroom võib põhjustada ka iirise depigmentatsiooni, põhjustades silmavärvi muutumist.
- Katarakt ehk hallkae – tegemist on silmaläätse hägustumisega, mille tulemusena langeb nägemisteravus ja kontrastitundlikkus. Kuigi katarakt ei mõjuta otseselt iirist, võib see muuta kahjustatud silma värvi, muutes selle häguseks või piimjaks.
Kui märkad muutust oma silmavärvis, pöördu põhjuse väljaselgitamiseks silmaarsti poole. Nägemisuuringute kabinetis ootavad sind parimad nägemise uurimise teenused, oma ala tippspetsialistid ja -tehnika. Broneeri aeg vastuvõtule: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/ või helista 5555 8945.
Selgem nägemine algab siit
+372 55 55 89 45
info@nagemisuuringud.ee
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415
Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com