Maailmas on tehtud mitmeid uuringuid selle kohta, milline on arvuti mõju silmadele. Arvuti iseenesest nägemist ei kahjusta, kuid küll aga võib seda teha silmalihaste pidev pinge ja pisaravedeliku nappus, kui silmi piisavalt ei pilgutata. Samuti peitub digiseadmete ekraanides varjatud oht – lühikese lainepikkusega sinine valgus, mis on lähedane nähtamatule ultraviolettkiirgusele.

Tänapäeva maailmas on suur osa töökohtadest kolinud arvutisse, mistõttu veedetakse ekraanide ees märkimisväärne aeg. Lisaks sellele vaatame koju tulles telekat või veedame aega nutitelefonis. On leitud, et enamik inimesi veedab ekraanide ees iga päev vähemalt 6 tundi ning seejuures on 70% arvutiga töötavatest täiskasvanutest täheldanud silmade ülekoormuse sümptomeid.

Mida kujutab endast sinine valgus?

Sinine valgus on nähtava spektri osa, millel on väga lühike lainepikkus ja tugev energia. See tungib sügavale silma sisse ning võib kahjustada võrkkesta.

Sinisest valgusest põhjustatud kahjustustest peetakse kõige olulisemaks võrkkesta pigmentepiteeli ja fotoretseptorite – niinimetatud „kepikeste” ja „kolvikeste” – kahjustust ning oksüdatiivset stressi. Sinise valguse pikaajaline kahjulik mõju silmadele ei ole veel selge, kuid see on kindlasti ohtlik ning võib viia kollatähni ehk maakuli degeneratsiooni tekkeni.

Millised on ohumärgid ja kes on ohustatud?

Sinise valguse kahjulik mõju annab endast kõigepealt märku silmade ülekoormusega – silmade väsimus ja sügelemine. Hiljem võivad tekkida ka punetus ning nägemine võib muutuda häguseks, mis on juba tõsisemad ohumärgid ja võivad olla seotud põletikuliste protsessidega silmas. Lühilainelist sinist valgust seostatakse ka peavalu, peapöörituse ning unehäiretega.

Kuidas arvutiga töötades oma silmi kaitsta?

• Valgustus – lisaks ekraanile peaks ruumis olema ka veel valgusallikaid. Arvutiga töötades tuleks lülitada lamp sisse või istuda loodusliku valgusallika lähedusse. Ekraani pimestamise ja valguse peegeldumise vältimiseks ei ole soovitatav monitori akna või lambi ette asetada, kuna ruumi ja ekraani heleduse erinevus põhjustab silmadele väsimust, ebamugavustunnet ja pinget.
• Pööra tähelepanu monitori asukohale – monitor tuleks paigaldada väljasirutatud käe kaugusele ja ekraani ülaosa silmade kõrgusele või veidi allapoole. Oluline on reguleerida monitoril kontrasti ja heledust, et silmadele oleks mugav vaadata.
• Tee vahepause – arvutiga töötades töötavad silmalihased stato-dünaamilises režiimis, mis tähendab, et nad on pidevas pinges ega saa tervislikku koormust. Just selle tõttu on nii oluline teha aeg-ajal pause harjutusteks ja silmade lõõgastumiseks.
• Jälgi mikrokliimat – pikka aega siseruumides viibides kannatavad meie silmad kuivuse all. Õige mikrokliima aitab silmadel raskust kergemini kanda. Keha jaoks mugavateks tingimusteks loetakse 18–22 ° C ja 40–60% õhuniiskust ning ruumi regulaarset õhutamist.
• Pilgutamine – silmi on soovitatav pilgutada sagedasti. Ekraani vaadates keskendume teabe vastuvõtmisele ning seetõttu kipume neid harvemini pilgutama kui tavaliselt.
• Tee silmadega harjutusi – “20-20-20 reegel” on tõhus ja lihtne harjutus, mida saab teha ilma töölaua tagant tõusmata. Selleks tuleb vaadata iga 20 minuti järel 20 sekundi jooksul mõnda objekti, mis asub umbes 6 meetri kaugusel. Teise võimalusena võib vaadata aknast välja või kolleegi poole, kes istub kontori teises otsas. See aitab silmadel taastada loomuliku asendi ja lubab silma ripslihasel puhata.
• Kasuta niisutavaid silmatilku – pika ja väsitava päeva lõpus võib ilmneda silmade kuivus ja põletustunne. Ebamugavust aitab vähendada niisutavate tilkade kasutamine.
• Prillide kasutamine – parim viis arvutiga töötamisel, on teha see silmade jaoks võimalikult mugavaks, kasutades selleks optometristi poolt soovitatud prilliklaase. Õigesti valitud prillidel peaks olema vähemalt peegeldumisvastane kate, kuna see aitab suurendada kontrastsust ja selgust, vähendades koormust silmadele.

Hea silmatervise tagamiseks pöördu regulaarselt optometristi või silmaarsti vastuvõtule!