Auraga migreen ehk silmamigreen – mida see endast kujutab?

Auraga migreen ehk silmamigreen – mida see endast kujutab?

Auraga migreen ehk silmamigreen – mida see endast kujutab?
Migreen on üsna levinud neuroloogiline haigus, mis väljendub tugeva peavaluna ning mida saadab enamasti iiveldus ning tundlikkus valguse, müra ja lõhnade suhtes. Täpsed tekkepõhjused on veel välja selgitamata, kuid migreeni soodustavateks teguriteks võivad olla stress, üleväsimus, hormoonide tase, ere valgus, ilmastikuolud, pärilikkus, veepuudus ning vale või ebapiisav toitumine.

Migreen jaotatakse enamasti kaheks: auraga ehk klassikaline migreen ning aurata migreen. Mõlemal vormil on ühised tunnused, kuid auraga migreeni korral lisanduvad enne peavalu veel järgnevad sümptomid nägemisväljas:

  • tumedad laigud;
  • saki- või tähekujulised figuurid;
  • valgussähvatused;
  • vikerkaarespektrid;
  • muutused nägemises või nägemise kaotus;
  • nägemishallutsinatsioonid piltide kujul;
  • tundlikkuse häired jäsemetes või näos; 
  • lihasnõrkus.

Auraga migreeni sümptomid ilmnevad üldjuhul üks tund enne peavalu ning kestavad alla tunni. Mõnikord ilmnevad 50-aastastel ja vanematel inimestel auraga migreeni sümptomid ilma peavaluta.

Sagedamini esineb inimestel aurata migreen, mille peamiseks sümptomiks on intensiivne peavalu, mis tavaliselt on ühel pool pead. Valu on üsna tugev ning süveneb kui liikuda, mistõttu häirib inimese igapäevaelu. Mõnikord võib valu mõjutada ka kaela ja nägu ning tekkida mõlemal pool pead.  

Tugeva peavaluga kulgev migreen kimbutab sagedamini naisi ning neid, kellel esineb migreeni suguvõsas. Õnneks saab õige diagnoosiga migreenihooge raviga ennetada ja leevendada.

Oluline on ka silmapõhjade hoolikas uurimine, et välistada nägemishäire või silmahaiguse olemasolu. Pöördu koheselt nägemise kontrolli, kui märkad muutuseid sümptomite seas. Selleks võta meiega ühendust või broneeri aeg internetis ja tule vastuvõtule.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Uskumused silmade kohta – tõde või müüt?

Uskumused silmade kohta – tõde või müüt?

Uskumused silmade kohta – tõde või müüt?

Läbi aegade on levinud erinevaid uskumused, mille kohaselt mõni tegevus kas parandab või kahjustab nägemist. Enamus neist siiski paika ei pea või kehtib vaid osaliselt.

Uskumus: organdi söömine parandab nägemist

Osaliselt tõde. Porgand sisaldab A-vitamiini, mis on kasulik silmade tervisele. Seega on ütlusel osaliselt tõepõhi all, kuid siiski ei leidu piisavalt tõendeid, et seda kindlalt väita.

Arvatakse, et see ütlus pärineb II maailmasõjast kui Briti luure teatas kõigile, et nende pilootidel oli parim nägemine, sest nad sõid palju porgandeid. Tegelikult kasutasid piloodid sihtmärkide leidmiseks radarit ning mõtlesid kuulujutu välja, sest nad ei tahtnud, et Saksa väed nende taktikast teada saaksid.

Uskumus: läätsed saavad silmades “ära kaduda”

Vale. Kontaktläätsede silmamuna taha sattumine on füüsiliselt võimatu. Silma katab sidekest, mis on ühendatud silmalaugudega, kaitstes sel viisil silma võõrkehade sattumise eest silma taha. Halvimal juhul võib see nihkuda ainult silmalau alla, kuid sel juhul tekib tunne nagu oleks midagi silma sattunud.

Kui lääts on nihkunud paigast ning seda on keeruline kätte saada, siis on soovitatav sulgeda silmad ja masseerida õrnalt silmalaugu.

 

Uskumus: pimedas lugemine on silmadele kahjulik

Vale. Kuigi pimedas lugemine võib põhjustada ajutist silmade väsimust, ei kahjusta see püsivalt nägemist. Silmadesse tekib pinge siis, kui silmad on sunnitud keskenduma halbades tingimustes. Näiteks piisava valguse puudumine.

Sellisel juhul võivad silmad olla valusad või väsinud ning selle tagajärjel tekkida peavalud. Tavaliselt taanduvad need iseenesest, kui silmad puhkust saavad.

 

Uskumus: silmaharjutusi tehes ei ole vaja prille enam kanda

Vale. Silmaharjutused ei paranda ega säilita nägemist ega vähenda prillide vajadust. Nägemine sõltub paljudest teguritest, millest ühtki ei saa silmaharjutustega oluliselt muuta.

Silmaharjutused võivad aga olla abiks konvergentsi puudulikkuse korral, mis tekib siis, kui silmad ei suuda fokusseerida lähedal asuvale objektile, mistõttu on raske pikalt lugeda.

 

Uksumus: lapsed kasvavad silma probleemidest “välja” 

Enamasti vale. Enamikul juhtudel ei kasva lapsed nägemise probleemidest välja ning sagedamini võivad probleemid hoopis aja jooksul süveneda.

Ainsaks erandiks on hüperoopia ehk kaugnägevus, mis väheneb silma kasvades ja arenedes kuni see noorukieas kaob.

 

Uskumus: televiisorile liiga lähedal istumine kahjustab nägemist

Vale. Telerile liiga lähedal istumine ei kahjusta silmi, kuid võib põhjustada silmade pinget. Lapsed keskenduvad paremini lähedal asuvatele objektidele ja nad eelistavad sageli vaadata televiisorit lähemalt.

Kui laps istub pidevalt telerile liiga lähedal, võib see olla märk lühinägevusest. Sellisel juhul soovitame pöörduda nägemiskontrolli.

 

Uskumus: päikest on ohutu vaadata

Vale. Päikesesse pole kunagi turvaline vaadata isegi päikeseprille kandes. Päikesest kiirgab ultraviolettkiiri, mis võivad kahjustada sarvkesta, võrkkesta ja läätse.Võrkkesta kahjustusi nimetatakse retinopaatiaks. See on tavaliselt valutu, seega vahel ei saa tekkinud kahjust arugi. Päikesekahjustus võib põhjustada täieliku või osalise nägemise kaotuse.

 

Uskumus: pausideta ekraani vaatamine ja raamatute lugemine kahjustab lapse silmi 

Osaliselt õige. Pausideta lähedale vaatamine ei kahjusta tingimata nägemist, kuid siiski on lastel, kes veedavad palju aega toas ekraanide taga, suurem risk müoopia tekkeks.

Lähitööl on soovituslik lasta lapsel järgida küünarnuki reeglit. Kui laps jätkuvalt vaatab liiga lähedalt, siis soovitame tulla nägemise kontrolli. 

Uskumus: prillide kandmine võib nägemist kahjustada

Vale. Prillide või kontaktläätsede kandmine ei kahjusta nägemist. Vahel võidakse ekslikult arvata, et prillid halvendavad nägemist, sest prillide eest võtmisel tunduvad asjad “hägusemad” kui enne prillide kandmist. On tavapärane, et nägemine muutub vananedes, kuid see ei halvene prillide või läätsede kandmise tõttu. 

 

Silmakontrollis tuleb käia vaid siis, kui nägemine on halb

Silmakontroll on oluline igas vanuses, olenemata nägemisest. Põhjalikus nägemise kontrollis selgitatakse välja prillivajadus, kontrollitakse silmarõhku ja silmapõhjasid. Regulaarne nägemiskontroll võimaldab tuvastada silmahaigusi, mis on varajase avastamise korral ravitavad. 

Kui tunned, et nägemiskontrollist on juba pikk aeg möödas, siis võta meiega ühendust või broneeri aeg internetis ja tule vastuvõtule.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Kuidas kujuneb silmavärv?

Kuidas kujuneb silmavärv?

Kuidas kujuneb silmavärv?
Silmavärvi määrab silma vikerkestas olev pigment, mille nimetatakse melaniiniks. Mida rohkem melaniini, seda tumedamad silmad. Paljud lapsed sünnivad siniste silmadega, mis võivad muutuda hoopis pruuniks, sest sünni ajal ei ole melaniini tootmist veel alustatud.

Kas silmavärv on geneetiline?

On ja ei ole. On levinud uskumus, et vanemate silmavärvi põhjal on võimalik ennustada laste silmade värvi. Vanemate silmavärv mõjutab kindlasti, kuid seda on võimatu täpselt teada. Isegi siis, kui mõlemal vanemal on sinised silmad, võib geenide mitmekülgsust arvestades leiduda võimalus, et siniste silmadega lapsevanematel sünnivad tumedasilmsed lapsed.

Silmade värvi mõjutavad koguni 16 geeni, millest olulisemad on kaks: OCA2 ja HERC2. Kui pärandunud 2 alleeli on erinevad, siis dominantne alleel on määrava tähtsusega ja retsessiivne ei avaldu. 

Silmade värvi puhul on pruun värvi domineeriv rohelise värvi suhtes ja roheline värv on domineeriv sinise värvi suhtes, seega sinised silmad tekivad siis, kui kõik neli alleeli on sinised.

Mis on kõige levinum ning kõige haruldasem silmavärv?

Silmavärvi puhul on palju erinevaid toone ja variatsioone. Maailmas on kõige levinum silmavärv pruun, millel on palju erinevaid alatoone. Samuti on silmavärvide levimus geograafiliselt erinev – enamikul Aafrika ja Aasia inimestel on tumepruunid silmad. Samuti on umbes 40% Ameerika elanikkonnal pruunid silmad.

Looduslikult kõige harvemini esinevaks silmavärviks on roheline, mida peetakse uuringute kohaselt ka kõige atraktiivsemaks silmade värviks. World Atlase andmetel on ainult umbes 2% maailma elanikkonnast rohelised silmad. 

Kas silmade värv võib aja jooksul muutuda?

Enamik lapsi sünnib siniste silmadega, kuid mõnel juhul muutub beebi silmade värv aja jooksul tumedamaks. Selle põhjuseks on imiku- ja varases lapsepõlves melaniini suurenemine. Enamikul inimestel kujuneb kindel silmavärv välja 6-aastaselt. Siiski võib 10–15% inimestest esineda silmade värvi muutusi kogu noorukieas ja täiskasvanueas.

Ebavõrdne silmavärv

Kui tähelepanelikult vaadata, võib märgata paljudel inimestel erinevat silmavärvi. Seda nimetatakse heterokroomiaks, mis on täiesti tavapärane ning mille avaldumisel ühe silma iirise värv erineb teise silma iirise omast või ühe silma iirisel esineb veel teine värvipigment. 

Heterokroomiat on kahte tüüpi – täielik ja osaline. Täieliku heterokroomia puhul on inimese silmad erinevat värvi – see tähendab, et üks silm on näiteks roheline ja teine sinine. Osaline heterokroomia võib olla sektoriline või keskne. Sektorilise puhul on teist värvi üks osa silmast. Näiteks kolmandik rohelisest on mitu tooni tumedam. Keskse heterokroomia puhul on iirise sisemine osa teist tooni kui välimine.

 

Mõnel juhul võivad ka terviseprobleemid mõjutada või muuta silmade värvi. Nagu näiteks: 

  • Trauma – silma vigastus võib põhjustada vikerkesta kahjustusi.
  • Uveiit ehk iirise põletik – koondnimetus, mille alla kuuluvad mitmesugused põletikud, mis haaravad silma soonkesta. See võib mõjutada nägemist ja isegi põhjustada nägemise kaotust. Samuti võib märgata muutusi kahjustatud silma värvis.
  • Horneri sündroom – haruldane seisund, mis võib tekkida insuldi või seljaaju vigastuse tagajärjel, mis kahjustab näonärve. Sündroom võib põhjustada ka iirise depigmentatsiooni, põhjustades silmavärvi muutumist.
  • Katarakt ehk hallkae – tegemist on silmaläätse hägustumisega, mille tulemusena langeb nägemisteravus ja kontrastitundlikkus. Kuigi katarakt ei mõjuta otseselt iirist, võib see muuta kahjustatud silma värvi, muutes selle häguseks või piimjaks.

 

Kui märkad muutust oma silmavärvis, pöördu põhjuse väljaselgitamiseks silmaarsti poole. Nägemisuuringute kabinetis ootavad sind parimad nägemise uurimise teenused, oma ala tippspetsialistid ja -tehnika. Broneeri aeg vastuvõtule: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/  või helista 5555 8945.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Regulaarne nägemiskontroll on oluline isegi siis, kui näed hästi!

Regulaarne nägemiskontroll on oluline isegi siis, kui näed hästi!

Regulaarne nägemiskontroll on oluline isegi siis, kui näed hästi!

Silmade eest tuleb hoolt kanda regulaarselt, et vältida hilisemaid kaebuseid. Regulaarne nägemiskontroll võimaldab tuvastada silmahaigusi, mis on varajase avastamise korral ravitavad. Paljud silmahaigused kulgevad varajases staadiumis ilma sümptomiteta.

Regulaarne nägemiskontroll aitab pikendada hea nägemisega kaasnevat kvaliteetset elu. Suur osa ohtlikke silmahaigusi ei anna endast pikka aega märku. Kaebused võivad tekkida alles haiguse hilises staadiumis ja ravivõimalused ei pruugi olla edukad, mistõttu on oluline haiguse varajane diagnoosimine.

Nägemiskontroll on valutu protseduur, mis kestab alla tunni. Nägemisuuringute kabinetis läbiviidav silmakontroll sisaldab:

  • Nägemisteravuse kontrolli;
  • Silmade optilise keskkonna mõõtmist ehk refraktomeetriat;
  • Sarvkesta kumeruste mõõtmist ehk keratomeetriat;
  • Olemasolevate prillide tugevuste mõõtmist;
  • Silmarõhu mõõtmist;
  • Sarvkesta topograafiat sh silma kuivuse mõõtmist, keratokoonuse diagnostikat;
  • Nägemisfunktsiooni teste: värvitaju, stereoskoopiline nägemine, silmade liikuvuse uurimine;
  • Silmapõhja süvauuringud;
  • Vajadusel prilliretsepti väljastamist.

Kui tihti peaks laste nägemist kontrollima:

  • 3. eluaastal;
  • 6-7. eluaastal koolieelses nägemiskontrollis;
  • koolilastel kord 1-2 aasta jooksul.

Soovitame lastel läbida esimene põhjalik silmade läbivaatus 3-aastaselt, isegi siis, kui neil ei esine sümptomeid ega ilmne märke nägemise halvenemisest. Laps ei pruugi aru saada, et ei näe hästi. Järgmine plaaniline nägemise kontroll on vajalik teha enne kooli. 

Kui perekonnas esineb prillikandjaid või pärilikke silmahaigusi, siis peaks lapse nägemisele pöörama suuremat tähelepanu – jälgima lapse hakkamasaamist kodus, lasteaias ja koolis. Nägemisprobleemidest tingituna võivad alguse saada õpiraskused ning laps ei suuda keskenduda.

Kui eelnevalt silmahaigusi ei esine, kontrollib alates 3. eluaastast laste silmi meil optometrist ja vajadusel suunab edasi silmaarsti vastuvõtule.

Täiskasvanud peaksid optometristi külastama:

  • 18-60 vanuselt kord 2 aasta jooksul;
  • 61+ vanuses kord aastas;
  • prillikandjad kord aastas.

Risk glaukoomi haigestuda suureneb üle 45 aastaste seas ja seega on soovitatav lasta juba oma esimeste lugemisprillide soetamise käigus optomeristi juures mõõta ka silmarõhku. See haigus algab vaevusteta ja areneb valutult, kuid süvenedes võib kahjustada silmanärvi ja põhjustada pöördumatut nägemise kaotust.

Kui tunned, et nägemiskontrollist on juba pikk aeg möödas, siis võta meiega ühendust või broneeri aeg internetis ja tule vastuvõtule.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Kuidas nägemine vananedes muutub ning millele tasub tähelepanu pöörata?

Kuidas nägemine vananedes muutub ning millele tasub tähelepanu pöörata?

Kuidas nägemine vananedes muutub ning millele tasub tähelepanu pöörata?

Nii nagu kogu organism, väsivad ja vananevad aastatega ka silmad, mistõttu on silmade tervis ja silmanägemise eest hoolitsemine oluline terve eluea. Meie silmanägemine muutub vanuse kasvades, millega kaasnevad ka ealised muutused silmanägemises.

Mõned neist muutustest, nagu presbüoopia, on täiesti normaalsed ega viita nägemishäirele. Presbüoopia on normaalne vanusega kaasnev nägemise muutus. Alates 45 eluaastast ohustavad inimesi ka erinevad silmahaigused nagu katarakt ehk hallkae, glaukoom ning maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine. Seega on 45. eluaastast äärmiselt vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemiskontroll, mille käigus mõõdetakse silmarõhku ning kontrollitakse silmapõhjasid.  

Milliseid muutuseid võib vanuse kasvades nägemises märgata? 

  • Kuivad silmad – vananedes meie pisara tootlikkus langeb ja silmad hakkavad kuivama. Kui pisarad hakkavad voolama, tajud võõrkeha tunnet, kipitust või muud ebamugavustunnet, lase mõõta silmade kuivust optometristi juures, kes annab sulle soovitused kuivuse parandamiseks.
  • Perifeerse nägemise ahenemine – vananemine põhjustab ka normaalse perifeerse nägemise langust. Meie nägemisvälja suurus väheneb ligikaudu ühe kuni kolme kraadi võrra ühe elukümnendi kohta. 70. ja 80. eluaastani jõudes võib perifeerse nägemisvälja kadu olla 20–30 kraadi.
  • Halvenenud värvinägemine – tavapärase värvinägemise eest vastutavate võrkkesta rakkude tundlikkus väheneb vananedes, mistõttu muutuvad värvid vähem eredaks ja kontrastsus erinevate värvide vahel on vähem märgatav.
  • Klaaskeha irdumine – vananedes hakkab silma sees olev geelitaoline klaaskeha veelduma ja võrkkestast eemale tõmbuma, põhjustades nägemisväljas “täpikesi” ning mõnikord ka valgussähvatusi. Üksikud klaaskeha hõljumid vaateväljas on täiesti kahjutud. Siiski tasub pöörduda esimesel võimalusel spetsialisti vastuvõtule kui vaatevälja tekib korraga suur kogus uusi hõljumeid, mis paistaks nagu kärbse pilvena. See võib anda märku võrkkesta irdumisest, mis on tõsine probleem ning vajab kiiret sekkumist. 

Kuidas hoolitseda enda silmade eest vanuse kasvades? 

Tervislik toitumine ja elustiil on parim loomulik kaitse suurepärase nägemise säilitamiseks. Samuti tasub regulaarselt käia nägemiskontrollis optometristi või silmaarsti juures, kus kontrollitakse 

  • Nägemisteravust;
  • Silmade optilist keskkonda e. refraktomeetriat;
  • Sarvkesta kumerust e keratomeetriat;
  • Olemasolevate prillide tugevust;
  • Silmarõhku;
  • Silmapõhjasid

Broneeri aeg Nägemisuuringute kabinetti silmapõhja uuringule internetis või helista 5555 8945.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

;