Normaalrõhu glaukoom – salakaval silmahaigus

Normaalrõhu glaukoom – salakaval silmahaigus

Normaalrõhu glaukoom – salakaval silmahaigus

Glaukoom on laialdaselt levinud silmahaigus, mis mõjutab eelkõige üle 50-aastaseid inimesi. Haiguse tulemusena kahjustub nägemisnärv, mida seostatakse enamasti silma siserõhu tõusuga, mis on tingitud silmasisese vesivedeliku äravooluteede ummistumisest. Siiski on glaukoomi teke võimalik ka normaalse silmarõhu juures. Selgitame lähemalt normaalrõhu glaukoomi teket, sümptomeid ning võimalikku ravi.

Normaalrõhu glaukoomi teke

Nagu silmahaiguse nimi viitab, jääb silmarõhk normaalrõhu glaukoomi puhul tavalise silmarõhu ehk 9-21 mmHg juurde. Sellest hoolimata toob see endaga kaasa nägemisnärvi kahjustumise. 

Normaalrõhu glaukoomil tekkel on ka geneetiline faktor ehk see areneb elu jooksul suurema tõenäosusega neil, kelle perekonnas on haigust esinenud. Riskiteguriteks on lisaks vanus, ebaregulaarne verevool nägemisnärvi ning seda ümbritsevate struktuuride anatoomilised kõrvalekalded, diabeet, uneapnoe ja Raynaud’ sündroom. Siiski ei ole normaalrõhu glaukoomi tekkemehhanismid veel lõplikult selged.

Normaalrõhu glaukoomi sümptomid

Normaalrõhu glaukoom on mõnevõrra salakaval haigus, kuna ei pruugi endast kohe märku anda ja reeglina puuduvad konkreetsed sümptomid. Harvadel juhtudel võib siiski esineda:

  • muutuseid vererõhus
  • migreeni
  • nägemise hägustumist
  • silmade kipitust või sügelust

Normaalrõhu glaukoomi puhul on glaukoomist eristuvaks sümptomiks nägemise kõrvalekallete esinemine nägemiskeskuse keskosas. Lisaks esineb patsientidel sagedamini optilise närvi verevalumeid. 

Normaalrõhu glaukoomi ravi

Normaalrõhu glaukoomi ravi sarnaneb suuresti tavalise glaukoomi ravile, mille eesmärgiks on silmarõhu vähendamine ja silmanärvi verevarustuse parandamine. Kuid kuna glaukoomi ravimise peamiseks eesmärgiks on silmarõhu alandamine, mis normaalrõhu puhul pole vajalik, ei pruugi olla samad võtted tõhusad. Silmahaiguse leevendamiseks kasutatakse nii laserravi kui silmaoperatsioone ning erinevaid ravimeid. Seejuures on oluline jälgida ka patsiendi vererõhku, kuna see avaldab otsest mõju silmarõhule ja tervisele laiemalt. Mõnel juhul on oluline konsulteerida täpsema raviplaani osas täiendavalt enda perearstiga.

Normaalrõhu glaukoom võib olla ettearvamatu – on patsiente, kelle jaoks ei too see kaasa nägemise halvenemist, kuid on ka neid, kelle nägemiskahjustused aja möödudes aina süvenevad ning lõpeb nägemise täielikku kaotusega. Kokkuvõttes annab normaalrõhu glaukoom olulise põhjuse, miks käia nägemisuuringus ka juhul, kui haigusele viitavaid sümptomeid ei esine ja nägemine ei ole halvenenud või kahjustunud. 

Aitame hoolitseda sinu silmade tervise eest – broneeri vastuvõtu aeg juba täna!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Meeste ja naiste silmade tervise erinevused

Meeste ja naiste silmade tervise erinevused

Meeste ja naiste silmade tervise erinevused

Kas meeste ja naiste silmad näevad maailma erinevalt? Kui me seda ütleme, lähtume enamasti emotsionaalsest, mitte füüsilisest seisukohast. Siiski mehed ja naised näevad maailma erinevalt tänu kuulmis- ja haistmissüsteemide erinevustele. Väideteakse, et meeste silmad on tundlikumad liikuvate objektide ja väikeste detailide suhtes, naiste silmad aga värvimuutustele. Lisaks mõjutavad nägemisprobleemid ja silmahaigused mehi ja naisi erinevalt. Kuigi kõigil üle 45-aastastel inimestel on suurem risk erinevate silmahaiguste tekkeks, mõjutavad silmahaigused sagedamini naisi kui mehi.

Kuidas silmahaigused naisi mõjutavad

Silmahaigused, nagu glaukoom, katarakt, diabeetiline retinopaatia ja vanusega seotud kollatähni degeneratsioon on naistele palju suuremad probleemid kui meestele. Miks on naised haavatavamad? Sest neil on pikem eluiga! Statistikaameti järgi elab Eesti naine 6-7 aastat kauem kui Eesti mees. Paljud silmahaigused on vanusega seotud, seega mida kauem inimene elab, seda suurem on tõenäosus erinevate silmahaiguste tekkeks.

    Silmahaiguste riskifaktorid

    Vanus ei ole ainus riskitegur, mis võib muuta naised silmahaiguste suhtes haavatavaks. Teatud silmahaigused on naistel domineerivamad. Kuiva silma sündroom on üks näide, kuna arvatakse, et sümptomite ilmnemise põhjuseks võivad olla hormonaalsed muutused, mis kaasnevad raseduse, menopausi ja rasestumisvastaste vahendite kasutamisega. Hormonaaltasakaalu muutused organismis võivad põhjustada silmade kuivust ja ärritust.

    Tänu kosmeetika kasutamisele puudutavad naised oma silmi sagedamini. Kuigi juukselakk, meik ja parfüümid ei põhjusta otseselt silmahaigusi, võivad need põhjustada sagedast silmade ärritust. Naised on need, kes kasutavad silmaümbruse kosmeetikat ja see võib põhjustada allergilisi reaktsioone ja muid probleeme.

      Meeste silma vigastuste oht

      Põhjus, miks mehed silmavigastusi kogevad sagedamini kui naised, on see, et nad töötavad sagedamini ohtlikel töökohtadel ja tegelevad ohtlike spordialadega. Seda riski suurendab ka see, et nad on üldiselt vähem valmis kandma kaitsevarustust kui naised.

      silmad

      Silmad

        Silmade tervise heaks saab ise palju ära teha. Siin mõned näpunäited:

            • Sööge tervislikku toitu. Nägemise hoidmiseks on palju erinevaid toite, nagu porgand, oomega-3 rikas kala ja paljud rohelised lehtköögiviljad.
            • Hoidu suitsetamisest ja liigse alkoholi tarbimiset, sest suitsetamine suurendab AMD-sse haigestumise riski.
            • Liigu piisavalt ja ole aktiivse eluviisiga.
            • Kasutage korralikke prille.
            •  Päikese kätte minnes kanna alati päikeseprille. 
            • Puhka silmi. Tehke paus kõigist digiseadmetest.

        Olenemata sellest, kas olete mees või naine on silmade tervise huvides mõlemale soole soovitatav regulaarselt kontrollida oma silmi optometristi või silmaarsti juures, järgida tervislikku elustiili ja kaitsta oma silmi kahjulike keskkonnamõjude eest.

        Selgem nägemine algab siit

        +372 55 55 89 45

        info@nagemisuuringud.ee

        Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

        Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

        Meeste ja naiste silmade tervise erinevused

        Meeste ja naiste silmade tervise erinevused

        Meeste ja naiste silmade tervise erinevused

        Kas mehed ja naised näevad maailma erinevalt? Kui me seda ütleme, lähtume enamasti emotsionaalsest, mitte füüsilisest seisukohast. Siiski mehed ja naised näevad maailma erinevalt tänu kuulmis- ja haistmissüsteemide erinevustele. Väideteakse, et meeste silmad on tundlikumad liikuvate objektide ja väikeste detailide suhtes, naiste silmad aga värvimuutustele. Lisaks mõjutavad nägemisprobleemid ja silmahaigused mehi ja naisi erinevalt. Kuigi kõigil üle 45-aastastel inimestel on suurem risk erinevate silmahaiguste tekkeks, mõjutavad silmahaigused sagedamini naisi kui mehi.

        Kuidas silmahaigused naisi mõjutavad

        Silmahaigused, nagu glaukoom, katarakt, diabeetiline retinopaatia ja vanusega seotud kollatähni degeneratsioon on naistele palju suuremad probleemid kui meestele. Miks on naised haavatavamad? Sest neil on pikem eluiga! Statistikaameti järgi elab Eesti naine 6-7 aastat kauem kui Eesti mees. Paljud silmahaigused on vanusega seotud, seega mida kauem inimene elab, seda suurem on tõenäosus erinevate silmahaiguste tekkeks.

          Silmahaiguste riskifaktorid

          Vanus ei ole ainus riskitegur, mis võib muuta naised silmahaiguste suhtes haavatavaks. Teatud silmahaigused on naistel domineerivamad. Kuiva silma sündroom on üks näide, kuna arvatakse, et sümptomite ilmnemise põhjuseks võivad olla hormonaalsed muutused, mis kaasnevad raseduse, menopausi ja rasestumisvastaste vahendite kasutamisega. Hormonaaltasakaalu muutused organismis võivad põhjustada silmade kuivust ja ärritust.

          Tänu kosmeetika kasutamisele puudutavad naised oma silmi sagedamini. Kuigi juukselakk, meik ja parfüümid ei põhjusta otseselt silmahaigusi, võivad need põhjustada sagedast silmade ärritust. Naised on need, kes kasutavad silmaümbruse kosmeetikat ja see võib põhjustada allergilisi reaktsioone ja muid probleeme.

            Meeste silma vigastuste oht

            Põhjus, miks mehed silmavigastusi kogevad sagedamini kui naised, on see, et nad töötavad sagedamini ohtlikel töökohtadel ja tegelevad ohtlike spordialadega. Seda riski suurendab ka see, et nad on üldiselt vähem valmis kandma kaitsevarustust kui naised.

              Silmade tervise heaks saab ise palju ära teha. Siin mõned näpunäited:

                  • Sööge tervislikku toitu. Nägemise hoidmiseks on palju erinevaid toite, nagu porgand, oomega-3 rikas kala ja paljud rohelised lehtköögiviljad.
                  • Hoidu suitsetamisest ja liigse alkoholi tarbimiset, sest suitsetamine suurendab AMD-sse haigestumise riski.
                  • Liigu piisavalt ja ole aktiivse eluviisiga.
                  • Kasutage korralikke prille.
                  •  Päikese kätte minnes kanna alati päikeseprille. 
                  • Puhka silmi. Tehke paus kõigist digiseadmetest.

              Olenemata sellest, kas olete mees või naine on silmade tervise huvides mõlemale soole soovitatav regulaarselt kontrollida oma silmi optometristi või silmaarsti juures, järgida tervislikku elustiili ja kaitsta oma silmi kahjulike keskkonnamõjude eest.

              Selgem nägemine algab siit

              +372 55 55 89 45

              info@nagemisuuringud.ee

              Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

              Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

              Kuidas mõjutab diabeet silmade tervist?

              Kuidas mõjutab diabeet silmade tervist?

              Kuidas mõjutab diabeet silmade tervist?

              Diabeet võib mõjutada silmade tervist mitmel viisil. Diabeet on krooniline seisund, mis tekib siis, kui keha ei suuda piisavalt toota insuliini või ei kasuta seda tõhusalt, mis viib veresuhkru taseme tõusuni. Kõrge veresuhkru tase võib kahjustada veresooni, sealhulgas silma veresooni, ning see võib omakorda põhjustada silma terviseprobleeme.

              Diabeet poolt põhjustab enamlevinud silmahaigusi:

              • Diabeetiline retinopaatia: See on diabeedi poolt põhjustatud kõige levinum silmahaigus ja tekib siis, kui diabeet mõjutab võrkkesta veresooni. Kõrge veresuhkur kahjustab väikeste veresoonte seinu, mis võib põhjustada veresoonte lekkimist või isegi nende sulgumist. See võib viia võrkkesta turse, verejooksude ja uudisveresoonte moodustumiseni, mis kahjustavad nägemist.
              • Diabeetiline makulaarödeem: See on diabeetilise retinopaatia komplikatsioon, kus võrkkesta keskosa (makula) paistetus põhjustab keskse nägemise hägustumist või kadumist. See võib oluliselt mõjutada inimese võimet lugeda, sõidukit juhtida ja teha muid tegevusi, mis nõuavad selget nägemist.
                Diabeet

                Diabeet ja silmahaigused

              • Katarakt: Diabeediga inimestel on suurem risk katarakti tekkeks. Katarakt tekib siis, kui silma läätse läbipaistvus väheneb, põhjustades nägemise hägustumist.
              • Glaukoom: Diabeet suurendab glaukoomi riski, mis on haigus, kus silmasisene rõhk suureneb ja see kahjustab silmanärvi. Glaukoom võib viia nägemisvälja kadumiseni, kui seda õigeaegselt ei diagnoosita ja ravita.

              Oluline on jälgida oma arsti soovitusi. Hoia veresuhkru tase stabiilsena, käi kord aastas nägemise ja silmapõhja kontrollis. Võta kasutusele meetmed, et kontrollida diabeeti ja selle mõjusid organismile.

              Broneeri aeg oma silmade tervise kontrolliks: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

              Selgem nägemine algab siit

              +372 55 55 89 45

              info@nagemisuuringud.ee

              Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

              Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

              Ealised silmahaigused: maakuli degeneratsioon, glaukoom, kae

              Ealised silmahaigused: maakuli degeneratsioon, glaukoom, kae

              Ealised silmahaigused: maakuli degeneratsioon, glaukoom, kae

              Füsioloogilised muutused nägemises algavad enamasti 45ndatel eluaastatel. Selles vanuses muutub lähedale vaatamine uduseks ja silmad väsivad kiiremini. Optometristiga koostöös määratakse esimesed lugemisprilid.

              Alates sellest vanusest ohustavad  inimesi ka erinevad silmahaigused. Lisaks prillide ostmisele on väga oluline lasta mõõta silmarõhku ning uurida silmapõhja. Põhjalik nägemise kontroll aitab avastada silmahaigused: maakuli degeneratsioon, katarakt ehk hallkae, glaukoom ehk rohekae.

              Maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine (AMD) 

              Maakuli degeneratsiooni korral saab kahjustada ainevahetus maakuli piirkonnas. Maakul on väike ala silmapõhja keskosas, see on nägemise kõige teravam ala. Haigus võib lõppeda tsentraalse nägemise kaotusega. Enamasti on haigus seotud vananemisega, kuid mõningatel juhtudel võib esineda ka nooremas eas. Maakuli degeneratsiooni riskigruppi kuuluvad kõik inimesed kellel on suguvõsas diagnoositud AMD. 

              Maakuli degeneratsiooni sümptomid:

              • Esmaseks sümptomiks on udune nägemine nii kaugele kui lähedale;
              • Lugemine muutub raskeks või võimatuks;
              • Kogu maakuli kahjustuse korral kaob tsentraalne nägemine;
              • Nägemisvälja keskel võib esineda suur tuhm laik;
              • Üheks haiguse tunnuseks võib olla moonutatud nägemine: sirged jooned lainetavad ning tähed on väändunud.

              5 sammu maakuli degeneratsiooni ennetamiseks:

              1. Hoiduda suitsetamisest;
              2. Süüa palju tumedaid, rohelisi lehtköögivilju, näiteks spinat, brokoli;
              3. Süüa kala või kalamaksaõli;
              4. Jälgida, et vererõhk ja kolesterool oleks kontrolli all;
              5. Õues kanda päikeseprille, et blokeerida ultraviolett kiirgust ja sinist valgust, mis aitavad silmahaiguste tekkimisele kaasa. 

              Loe maakuli degeneratsiooni kohta lähemalt.

              Katarakt ehk hallkae

              Katarakt  on enamasti vanemas eas esinev silmaläätse hägustumine, mille tulemusel nägemine muutub järk-järgult tuhmimaks, kuni lõpuks kaob täielikult. Hallkae võib tekkida ka trauma tagajärjel või olla kaasasündinud.

              Hallkae sümptomid:

              • Hägune nägemine;
              • Päikesevalgus ja päevavalgustus lambid võivad tunduda liiga eredad;
              • Öösel autoga sõites võivad lähenevad esituled põhjustada varasemast rohkem pimestamist;
              • Värvid ei pruugi olla nii erksad kui varem;
              • Lähedale nägemine võib ajutiselt paraneda.

              Vanusest tingitud katarakti ehk hallkaed ennetada ei ole võimalik. Haiguse tekkimisele aitavad aga kaasa ebatervislik toitumine, suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine ning liigne ultraviolett kiirgus elu jooksul. Oluline on tervislikud eluviisid ja toitumine, kvaliteetsed 100% UV- kiirguse eest kaitsvad päikeseprillid.

              Loe hallkae kohta lähemalt.

              Glaukoom ehk rohekae

              Glaukoom ehk roheline kae on kõrgenenud silmarõhust põhjustatud nägemisnärvi kahjustus. Glaukoomi tagajärjel toimub vaatevälja järk-järguline ahenemine kuni pimedaks jäämiseni.

              Glaukoom algab vaevusteta ja areneb aeglaselt. Parima ravitulemuse annab võimalikult varakult alustatud ravi – silmatilgad, tabletid, vajadusel kirurgiline sekkumine. Nii on võimalik ära hoida pöördumatut nägemiskahjustust

               Glaukoomi riskifaktorid

              Selleks ajaks, kui märkate glaukoomist tingitud nägemiskaotust, on juba liiga hilja. Kaotatud nägemist ei saa taastada. Glaukoomi varajaseks avastamiseks soovitame käia regulaarselt nägemiskontrollis, mille käigus mõõdetakse silmarõhku. Erilist tähelepanu peavad silmarõhu mõõtmisele pöörama glaukoomi riskirühma kuuluvad inimesed.

              Glaukoomi tekke riskifaktorid on:

              • Vanus üle 50 – kroonilise glaukoomi esinemissagedus tõuseb vanusega;
              • Lähisugulastel glaukoom – kui suguvõsas on glaukoomihaigeid, peaksid käima kontrollis iga 2 aasta tagant;
              • Kõrgenenud või liiga magal vererõhk;
              • Lühinägevus ja kaugnägevus (üle +/- 4 dioptri);
              • Diabeet ja muud veresooni kahjustavad haigused;
              • Õhuke sarvkest;
              • Migreen, külmad käed.

              Loe glaukoomi kohta lähemalt.

              Kõik, kellel esineb vähemalt üks neist riskifaktoritest, peaksid oma nägemist ja silma siserõhku kontrollima, sest silmahaigused algavad vaevusteta ja arenevad aeglaselt.

              Alates 45. eluaastast on vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemise kontroll. Varane diagnoosimine tähendab varajast ravi ja nägemise säilimist!

              Selgem nägemine algab siit

              +372 55 55 89 45

              info@nagemisuuringud.ee

              Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

              Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

              ;