Diabeet poolt põhjustab enamlevinud silmahaigusi:

Diabeetiline retinopaatia – põhjused ja sümptomid

Suhkruhaigus ehk diabeet põhjustab muutusi silma võrkkestas ning selle tagajärjel võib nägemine halveneda. Diabeetiline retinopaatia on enam levinud diabeetikute võrkkesta kahjustus. Haiguse ravimata jätmine võib põhjustada nägemise langust või isegi pimedaks jäämist. 

Haiguse varajases staadiumis ei ole sümptomeid ning nägemine ei ole häiritud. Seepärast vajavad kõik suhkruhaiged kord aastas rutiinset silmapõhja kontrolli optometristi või silmaarsti juures. Nägemise säilimiseks on oluline võimalikult varakult avastada silmapõhjas tekkinud kahjustused ning vajadusel alustada raviga.

Mis on diabeetiline retinopaatia? 

Diabeetiline retinopaatia on diabeedi tagajärjel tekkinud silmapõhja kahjustus – haigus, mille suhtes võrkkest on eriti tundlik. Võrkkest on valgustundlik kiht, mis katab silma tagumist sisepinda. See muudab võrkkestale sattunud valguse läbi nägemisnärvi ajule signaaliks, mis töötleb saadud info visuaalseks pildiks. Diabeetiline retinopaatia kahjustab võrkkesta veresooni, põhjustades vere lekkimist ja ummistusi, katkestades nii võrkkesta osalise verevarustuse. Haiguse edenedes moodustuvad uued veresooned, mis põhjustavad nägemise halvenemist. 

Sümptomid

• hägune või moonutatud nägemine;
• värvide nägemine halveneb;
• halb nägemine hämaras ja öösel; 
• vahelduv nägemine, kord näeb ja siis jälle halvem nägemine;
• haiguse hilisemas staadiumis tekivad vaatevälja tumedad, hõljuvad laigud või triibud, mis näevad välja nagu ämblikuvõrgud;
• võib esineda topeltnägemist ja silmavalu;
• lähedale halvenenud nägemine (ei ole seotud vanaea nägemisega).

Olulised faktid

• Diabeeltiline retinopaatia on võrkkesta veresoonte kahjustus, mis on tekkinud suhkruhaiguse tagajärjel; 
• Kõik suhkruhaiged vajavad kord aastas silmapõhjade kontrolli. See on ainuke viis haigust ennetada ja hoida edasi kontrolli all;
• Diabeetiline retinopaatia võib tekkida kõikidel suhkruhaigetel; 
• Varajases staadiumis sümptomid puuduvad;
• Enamasti mõjutab haigus mõlemat silma;
• Diabeetilise retinopaatia teke ja areng on inimestel erinev. Enamasti tekib 8-10 aastat peale diabeedi tekkimist;
• Laserraviga saab nägemist säilitada, mitte parandada;

Suhkruhaigetel on ka muid riskifaktoreid, nagu kõrge vererõhk, rasvumine, kõrge kolesteroolitase või tubaka tarbimine, kõik need suurendavad silma tüsistuste tekkeriski. 

Diabeedi kontrolli all hoidmiseks tuleb olla füüsiliselt aktiivne, toituda tervislikult, harrastada tervislikku eluviisi ning järgida oma raviskeemi. Need aitavad ennetada muutusi silmapõhjas ning säilitada nägemist.