fbpx
Suhkruhaigusest tingitud diabeetiline retinopaatia

Suhkruhaigusest tingitud diabeetiline retinopaatia

Suhkruhaigusest tingitud diabeetiline retinopaatia

Diabeetiline retinopaatia – põhjused ja sümptomid

Suhkruhaigus ehk diabeet põhjustab muutusi silma võrkkestas ning selle tagajärjel võib nägemine halveneda. Diabeetiline retinopaatia on enam levinud diabeetikute võrkkesta kahjustus. Haiguse ravimata jätmine võib põhjustada nägemise langust või isegi pimedaks jäämist. 

Haiguse varajases staadiumis ei ole sümptomeid ning nägemine ei ole häiritud. Seepärast vajavad kõik suhkruhaiged kord aastas rutiinset silmapõhja kontrolli optometristi või silmaarsti juures. Nägemise säilimiseks on oluline võimalikult varakult avastada silmapõhjas tekkinud kahjustused ning vajadusel alustada raviga.

Mis on diabeetiline retinopaatia? 

Diabeetiline retinopaatia on diabeedi tagajärjel tekkinud silmapõhja kahjustus – haigus, mille suhtes võrkkest on eriti tundlik. Võrkkest on valgustundlik kiht, mis katab silma tagumist sisepinda. See muudab võrkkestale sattunud valguse läbi nägemisnärvi ajule signaaliks, mis töötleb saadud info visuaalseks pildiks. Diabeetiline retinopaatia kahjustab võrkkesta veresooni, põhjustades vere lekkimist ja ummistusi, katkestades nii võrkkesta osalise verevarustuse. Haiguse edenedes moodustuvad uued veresooned, mis põhjustavad nägemise halvenemist. 

Sümptomid

  • hägune või moonutatud nägemine;
  • värvide nägemine halveneb;
  • halb nägemine hämaras ja öösel; 
  • vahelduv nägemine, kord näeb ja siis jälle halvem nägemine;
  • haiguse hilisemas staadiumis tekivad vaatevälja tumedad, hõljuvad laigud või triibud, mis näevad välja nagu ämblikuvõrgud;
  • võib esineda topeltnägemist ja silmavalu;
  • lähedale halvenenud nägemine (ei ole seotud vanaea nägemisega).

Olulised faktid

  • Diabeeltiline retinopaatia on võrkkesta veresoonte kahjustus, mis on tekkinud suhkruhaiguse tagajärjel; 
  • Kõik suhkruhaiged vajavad kord aastas silmapõhjade kontrolli. See on ainuke viis haigust ennetada ja hoida edasi kontrolli all;
  • Diabeetiline retinopaatia võib tekkida kõikidel suhkruhaigetel; 
  • Varajases staadiumis sümptomid puuduvad;
  • Enamasti mõjutab haigus mõlemat silma;
  • Diabeetilise retinopaatia teke ja areng on inimestel erinev. Enamasti tekib 8-10 aastat peale diabeedi tekkimist;
  • Laserraviga saab nägemist säilitada, mitte parandada;

Suhkruhaigetel on ka muid riskifaktoreid, nagu kõrge vererõhk, rasvumine, kõrge kolesteroolitase või tubaka tarbimine, kõik need suurendavad silma tüsistuste tekkeriski. 

Diabeedi kontrolli all hoidmiseks tuleb olla füüsiliselt aktiivne, toituda tervislikult, harrastada tervislikku eluviisi ning järgida oma raviskeemi. Need aitavad ennetada muutusi silmapõhjas ning säilitada nägemist. 

 

 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Optometrist ja silmaarst Tallinnas

Optometrist ja silmaarst Tallinnas

Optometrist ja silmaarst Tallinnas

Silmaarst ja optometrist tegelevad silmade ja nägemise kontrollimisega. Hooli oma silmade tervisest ja käi regulaarselt nägemiskontrollis.

Nägemisuuringute kabinetis võtavad vastu kogenud optometristid ja silmaarst ehk oftalmoloog. Kelle poole pöörduda?

Optometrist kontrollib ja korrigeerib nägemist

Optometrist on spetsialist, kes teostab nägemiskontrolle ja korrigeerib vajadusel nägemist. Optometrist väljastab prilliretsepte ja määrab kontaktläätsesid.

Broneeri aeg optometristi vastuvõtule.

Nägemisuuringute kabinetis teostavad optometristid järgmisi uuringuid ja protseduure:

  • Nägemisteravuse kontroll;
  • Nägemise korrigeerimiseks prilliretseptide väljastamine;
  • Kontaktläätsede määramine;
  • Silmarõhu mõõtmine glaukoomi varajaseks avastamiseks;
  • Silmade optilise keskkonna mõõtmine e. refraktomeetria;
  • Sarvkesta kumeruste mõõtmine e keratomeetria;
  • Sarvkesta topograafia sh silma kuivuse mõõtmine, keratokoonuse diagnostika;
  • Nägemisfunktsiooni testid: värvitaju, stereoskoopiline nägemine, silmade liikuvuse uurimine;
  • Silmapõhjade pildistamine ja hindamine.

Kooliealised lapsed ja täiskasvanud, kellel ei ole diagnoositud silmahaigusi, on oodatud regulaarsesse nägemiskontrolli optometristi juurde.

Väikelaste nägemist kontrollivad Nägemisuuringute kabineti optometristid koostöös silmaarstiga. Vajadusel suuname lapsed ja täiskasvanud edasi silmaarsti juurde.

Silmaarst diagnoosib ja ravib silmahaigusi

Silmaarst ehk oftalmoloog tegeleb silmahaiguste diagnoosimise ja ravimisega. Silmaarst võib väljastada prilliretsepte, kuid tavaliselt tegelevad sellega optometristid, kes on spetsialiseerunud nägemise korrigeerimisele.

Pöördu silmaarsti poole, kui sul esineb:

  • ootamatu ja kiire nägemise halvenemine;
  • valu, pisaravool, punetus jt põletikutunnused silmades;
  • kroonilised silmahaigus (glaukoom, võrkkesta düstroofia, katarakt);
  • muutused silma võrkkestal või silmarõhus.

Silmatraumade, põletuse, söövituse, nägemise äkilise muutuse ja teiste kiireloomuliste muredega pöördu lähimasse erakorralise meditsiini keskusesse.

Regulaarne nägemiskontroll

Regulaarne nägemiskontroll optometristi juures on oluline igas eas inimesele. Nii tagad selge ja mugava nägemise ning avastad rasked silmahaigused võimalikult varakult. 

Laste nägemist tuleb kontrollida:

  • 3. eluaastal;
  • 5-7. eluaastal koolieelses nägemiskontrollis;
  • koolilastel kord 1-2 aasta jooksul.

Täiskasvanud peaksid optometristi külastama:

  • 18-60 vanuselt kord 2 aasta jooksul;
  • 61+ vanuses kord aastas;
  • prillikandjad kord aastas.

Väikelaste nägemiskontrolle teostavad optometristid koostöös silmaarstidega. Koolieelset nägemiskontrolli ning edasisi laste ja täiskasvanute nägemisuuringuid viivad läbi optometristid.

Võta meiega ühendust või broneeri aeg internetis ja tule vastuvõtule.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Nõuandeid kontaktläätsede esmakordsele kasutajale

Nõuandeid kontaktläätsede esmakordsele kasutajale

Nõuandeid kontaktläätsede esmakordsele kasutajale

Kontaktläätsede esmakordsele kasutajale võib tunduda, et kontaktläätsed on väga haprad ja lähevad kergesti katki. Ka nende silma panek ja silmast eemaldamine võib tunduda keeruline. Tegelikult see nii ei ole – sagedasel kasutamisel tekib üsna kiiresti julgus ning vilumus kontaktläätsi õigesti käsitseda.

Esmakordsel kontaktläätsede kasutamisel järgige täpselt silmaarsti või optometristi antud juhiseid kandmisrežiimi kohta. Üldjuhul võib kontaktläätsi esmakordsel kasutamisel silmas hoida 2-3 tundi, teisel päeval neli tundi ja igal järgneval päeval kaks tundi kauem. Kontaktläätsedega harjumine võtab tavaliselt aega kuni kaks nädalat.

Kontaktläätsede päevase kandmise pikkus sõltub kontaktläätse tüübist, individuaalsest sobivusest kasutajale, silmade seisundist, kandmispaigast, töö iseloomust, hooldusvahendi sobivusest ja muudest asjaoludest.

Kontaktläätsede kasutamise aeg algab sellest hetkest, kui avate kontaktläätse pakendi ning see ei sõltu kasutamise kordadest. Et kontaktläätsed ei kahjustaks silmade tervist, järgige täpselt optometristi või silmaarsti soovitatud kandmisaega.

Kontaktläätsede silma asetamine

Leidke kontaktläätsede silma asetamiseks mugav koht. Soovitame istuda laua taga ning kasutada lauapeeglit. Kui teete seda aga vannitoas kraanikausi kohal, siis sulgege vee äravoolukoht. Pange hooldusvahend ning konteiner käeulatusse, peske käed korralikult vee ja seebiga ning kuivatage. Avage kontaktläätse konteineri üks kaas. Erineva tugevusega silmade korral jälgige, et kontaktläätsed segamini ei läheks. Parema silma kontaktlääts läheb paremasse silma ja vasaku silma kontaktlääts vasakusse silma.  Kallake kontaktlääts koos vedelikuga peopessa, puhastage kontaktlääts hoolikalt spetsiaalse hooldusvedelikuga. Ärge kasutage selleks vett ega sülge. Seejärel veenduge, et kontaktlääts on õigetpidi. Asetage kontaktlääts nimetissõrme tippu ja veenduge, et see on sõrme otsas nagu kauss – kontaktläätse servad peavad tõusma ülespoole. Kui kontaktlääts on sõrme tipus nagu taldrik, on see valepidi.

Kui kontaktlääts siiski läheb silma valepidi, siis on see silmas ebamugav. Võtke see uuesti silmast ära, loputage hooldusvahendiga ja pange õigetpidi silma.

Kontaktläätse silma asetamine ühe käega

Asetage kontaktlääts nimetissõrme tippu. Veenduge, et see on terve, puhas ning õigetpidi.

  1. Pead otse hoides ja otse ette vaadates tõmmake alalaug keskmise sõrmega alla.
  2. Vaadake üles ning asetage kontaktlääts õrnalt oma silmavalge alumisele osale.
  3. Vaadake alla, et lääts saaks paigutuda õigele kohale.
  4. Eemaldage nimetissõrm ettevaatlikult ja laske alalaug õrnalt lahti.
  5. Sulgege hetkeks silm – kontaktlääts asetub ise silma keskosale.

Kui tundub, et kontaktlääts ei läinud siiski silma keskosale, säilitage rahu – hoidke silm kinni ning vaadake paremale, vasakule, üles ja alla.

Korrake protseduuri kontaktläätse teise silma asetades.

Kui ühe käega on raske läätse silma asetada, siis proovige seda teha kahe käega.
Kontaktläätse silma asetamine kahe käega.
Asetage kontaktlääts parema nimetissõrme tippu. Veenduge, et see on terve, puhas ning õigetpidi.

  1. Kasutades vasaku käe keskmist sõrme tõmmake ülemine silmalaug üles.
  2. Kasutades parema käe keskmist sõrme tõmmake alumist silmalaugu allapoole.
  3. Asetage lääts silma keskkohta.
  4. Laugusid samas asendis hoides vaadake alla, et lääts asetuks silmas õigele kohale.
  5. Seejärel laske silmalaug aeglaselt lahti.

Kui tundub, et kontaktlääts ei läinud siiski silma keskosale, säilitage rahu – hoidke silm kinni ning vaadake paremale, vasakule, üles ja alla.

Korrake protseduuri kontaktläätse teise silma asetades.

Kui ühe käega on raske läätse silma asetada, siis proovige seda teha kahe käega.

Kontaktläätse silma asetamine kahe käega

Asetage kontaktlääts parema nimetissõrme tippu. Veenduge, et see on terve, puhas ning õigetpidi.

  1. Kasutades vasaku käe keskmist sõrme tõmmake ülemine silmalaug üles.
  2. Kasutades parema käe keskmist sõrme tõmmake alumist silmalaugu allapoole.
  3. Asetage lääts silma keskkohta.
  4. Laugusid samas asendis hoides vaadake alla, et lääts asetuks silmas õigele kohale.
  5. Seejärel laske silmalaug aeglaselt lahti.

Korrake protseduuri kontaktläätse teise silma asetades.

Kui kontaktlääts on silmas, kuid tunnete ebamugavust, siis toimige järgnevalt:

  • Vaadake peeglisse, asetage sõrm ettevaatlikult kontaktläätse servale ja liigutage seda nina suunas, ise samas suunas vaadates.
  • Pilgutage ja vaadake otse, laske läätsest lahti.

Kui ebamugavustunne püsib, võis juhtuda, et kontaktlääts läks silma valepidi või läätse ja sarvkesta vahele sattus võõrkeha. Eemaldage kontaktlääts silmast, puhastage hoolikalt, veenduge, et see on terve ning õigetpidi. Asetage kontaktlääts uuesti silma. Kui ebamugavustunne ei kao, eemaldage kontaktlääts uuesti silmast ning pöörduge silmaarsti või optometristi poole.

Kui olete mõlemad kontaktläätsed silma asetanud, loputage konteiner hooldusvedelikuga. Ärge kasutage vett. Jätke konteiner õhu kätte kuivama.

Läätse silmast eemaldamine

Leidke endale kontaktläätsede silmast eemaldamiseks mugav koht. Soovitame istuda laua taga ning kasutada lauapeeglit. Kui teete seda aga vannitoas kraanikausi kohal, siis sulgege vee äravoolukoht. Pange hooldusvahend ning konteiner käeulatusse, peske käed korralikult vee ja seebiga ning kuivatage.

Eemaldage kontaktläätsed enne meigi eemaldamist.

  • Vaadake üles, tõmmake alalaug keskmise sõrmega alla ja pange nimetissõrm kontaktläätse alumisele servale. Tõmmake kontaktlääts alla silmavalgele.
  • Võtke kontaktlääts õrnalt pöidla ja nimetissõrme vahele ja eemalda silmast. Sõrmi ei tohi tugevalt kokku vajutada, et lääts ei kleepuks.

Ühepäevaseid kontaktläätsi kasutades visake need pärast silmast eemaldamist minema. Kui kasutate pikemaajalisi kontaktläätsi, siis puhastage need hoolikalt. Kontaktläätsede hoolduse kohta lugege siit.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Laste silmaarst või optometrist

Laste silmaarst või optometrist

Laste silmaarst või optometrist

Laste silmaarst või optometrist – kelle poole pöörduda?

Laste silmaarsti juures tuleks lapse silmi kontrollida võimalikult varakult, sest sageli ei oska lapsevanemad lapsel silmaprobleemi kahtlustada.

Esmane kontroll (kolmandal eluaastal) tuleks teha koostöös laste oftalmoloogi ehk laste silmaarstiga. Alates viiendast eluaastast võib lapsega pöörduda optometristi poole.

Optometrist kontrollib üle lapse nägemisteravuse,  silmade liikuvuse ja koostöö, värvitaju. Vajadusel suunab optometrist lapse edasi silmaarsti vastuvõtule. Silmade kontroll lastearsti või kooliõe poolt ei ole sama, mis optometristi poolt läbi viidav silmade uuring.

Millal kontrollida lapse silmi?

Silmade tervisel ja nägemisel on oluline osa lapse arengus, seetõttu tuleb laste silmi regulaarselt optometristi või laste silmaarsti juures kontrollida. Laste silmade kontroll võiks olla osa rutiinsest tervisekontrollist.

Imiku silmi kontrollitakse kohe peale sündi haiglas. Lapse silmade areng ja nägemine areneb kuni kaheksanda eluaastani. Eelkooliealised lapsed arendavad nägemise teel järgnevaid  oskusi:

  • silmade-käte-keha koordinatsiooni
  • peenmotoorikat
  • kirjutamist-lugemist
  • visuaalseid võimeid

Loetletud tegevused aitavad kooliks ette valmistuda ning seetõttu lasub lapsevanematel vastutus jälgida lapse tegevusi ning märgata häireid silmade kasutamisel.

Laste silmaarsti peab külastama kolmandal eluaastal, et avastada õigeaegselt kaasasündinud silmahaigused, silmade liikuvuse häired ning kõrvalekaldeid, mis võivad takistada või pidurdada nägemise normaalset arengut.

Selles vanuses lapsed saavad sagedamini diagnoosiks amblüoopia, mis tähendab, et üks silm näeb teisest halvemini ehk on laisem. Amblüoopia ravi edukuse tagab õigeaegne avastamine ja silmaarsti poolt määratud raviplaanist kinnipidamine.

Laiska silma saab treenida tugevama silma kinni katmisega (oklusioonravi) ja raviprillide pideva kandmisega. Amblüoopia ravimata jätmine põhjustab püsiva nägemisteravuse languse.

Laste nägemisuuringud ja koolieelne nägemiskontroll

Alates 6. eluaastast teostab regulaarset laste nägemiskontrolli optometrist. Vajadusel suunab optometrist edasi laste silmaarsti juurde.

Kuue-seitsme aastase lapsega on oluline käia perearsti juures koolieelses tervisekontrollis, kus vaadatakse tervikuna üle lapse tervislik seisund ning hinnatakse tema valmisolekut kooliks. Koolieelses nägemisuuringus teostatakse järgmist:

  • Nägemisteravuse kontroll;
  • Silmade optilise keskkonna mõõtmine e. Refraktomeetria;
  • Sarvkesta kumeruste mõõtmine e keratomeetria;
  • Olemasolevate prillide tugevuste mõõtmine;
  • Silmapõhja pilt funduskaameraga;
  • Nägemisfunktsiooni testid: värvitaju, stereoskoopiline nägemine, silmade liikuvuse uurimine;
  • Prilliretsepti väljastamine, vajadusel silmaarsti vastuvõtule suunamine;
  • Uuringu kokkuvõte.

Milliste probleemidega pöörduda laste silmaarsti või optometristi poole?

  • Kui lapse silmad vaatavad erisuunda (strabism);
  • kuuendaks elukuuks peaksid lapse silmad liikuvat objekti sujuvalt jälgima;
  • laps kallutab sageli pead;
  • sügab silmi;
  • on eriti tundlik valguse suhtes;
  • tal on raskused silmade- käte-keha koordinatsiooniga;
  • väldib värvide või detailidega seotud tegevusi, nt puzzle kokkupanekut, värviraamatu värvimist.

Koolilapsega pöördu optometristi poole, kui ilmnevad järgmised probleemid:

  • liiga lähedalt raamatu lugemine või kirjutamine,
  • teleri liiga lähedalt vaatamine,
  • tahvlile vaadates silmade kissitamine (müoopia).

Koolis saavad silmad suurema koormuse ning lapsel võib ilmneda kaugnägevus (hüperoopia).

Kuidas arendada lapse nägemist?

Kõige lihtsam on seda teha läbi erinevate mängude. Lapsele tuleb võimaldada mängida mänge, kus on tarvis kasutada käte-silmade-keha koordinatsiooni, näiteks klotsidest ehitusmängud, puzzle kokkupanek, värvimine, lõikamine, kleepimine, pallimängud, rattasõit.

Silmamälu aitab treenida mälumäng pildikaartidega. Väikestele on oluline raamatut ette lugeda ning pilte näidata, et tekiks seos loetuga. Lisaks tuleb piirata pikaajalisi silmi koormavaid tegevusi.

Hooli oma lapse silmade tervisest ja külasta regulaarselt laste silmaarsti või optometristi.

Broneeri aeg laste nägemisuuringule.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Silmarõhk ja selle mõõtmine

Silmarõhk ja selle mõõtmine

Silmarõhk ja selle mõõtmine

Silmarõhk ehk silma siserõhk on silma sees olev rõhk. Muutused silmarõhus  võivad viidata rasketele haigustele, mille varajaseks avastamiseks tuleb silmarõhku regulaarselt kontrollida.

Silma sees toimub pidev vesivedeliku teke ja äravool. Kui vesivedeliku ringlus silmas on häiritud, suureneb silmasisene rõhk, häiritud saab silma vereringe ja raskeneb rakkude toitainetega varustamine.

Silmarõhk ja selle mõõtmine 

Silmarõhku mõõdetakse spetsiaalse aparaadiga ehk tonomeetriga. Nägemisuuringute kabinet kasutab uuringu teostamisel Icare tonomeeterit, mis võimaldab silma siserõhku mõõta täpselt, kiiresti ja tuimestuseta. Uuringu kestus on 2-3 minutit.

Silmarõhk püsib terves silmas vahemikus 12-22 mm Hg. Silmas olev vesivedelik hoiab oma rõhuga silmamuna ümmargusena.

Silmarõhk ja selle muutused viitavad glaukoomile

Kõrgenenud silmarõhk võib viidata rasketele silmahaigustele nagu glaukoom ja  sellepärast tuleb silma siserõhku regulaarselt kontrollida.

Glaukoom ehk roheline kae on kõrgenenud silmarõhust põhjustatud nägemisnärvi kahjustus. Glaukoomi tagajärjel toimub vaatevälja järk-järguline ahenemine kuni pimedaks jäämiseni.

Glaukoom algab vaevusteta ja areneb aeglaselt. Parima ravitulemuse annab võimalikult varakult alustatud ravi – silmatilgad, tabletid, vajadusel kirurgiline sekkumine. Nii on võimalik ära hoida pöördumatut nägemiskahjustust

Glaukoomi riskifaktorid

Glaukoomi varajaseks avastamiseks soovitame käia regulaarselt nägemiskontrollis, mille käigus mõõdetakse silmarõhku. Erilist tähelepanu peavad silmarõhu mõõtmisele pöörama glaukoomi riskirühma kuuluvad inimesed.

Glaukoomi tekke riskifaktorid on:

  • Vanus üle 50 – kroonilise glaukoomi esinemissagedus tõuseb vanusega;
  • Lähisugulastel glaukoom – kui suguvõsas on glaukoomihaigeid, peaksid käima kontrollis iga 2 aasta tagant;
  • Kõrgenenud või liiga magal vererõhk;
  • Lühinägelikkus (üle -4 dioptrit);
  • Diabeet ja muud veresooni kahjustavad haigused;
  • Õhuke sarvkest;
  • Migreen, külmad käed.

Kõik, kellel esineb vähemalt üks neist riskifaktoritest, peaksid oma nägemist ja silma siserõhku kontrollima, sest haigus algab vaevusteta ja areneb aeglaselt.

Regulaarne põhjalik nägemiskontroll aitab õigel ajal tuvastada muutusi silma siserõhus. Tule optometristi vastuvõtule ja kontrolli silmarõhku.

Broneeri aeg

Silmarõhu mõõtmine on kiire ja ohutu protseduur, mida soovitame regulaarselt teha igas vanuses inimestel. Loe lähemalt kõikidest meie poolt pakutavatest teenustest

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Sinine valgus silmadele

Sinine valgus silmadele

Sinine valgus silmadele

Tänapäeval veedavad inimesed peaaegu poole oma päevast kasutades erinevaid ekraane ja nutiseadmeid, mis kiirgavad kahjulikku sinist valgust. Pikaajaline selliste ekraanide mõjusfääris viibimine väsitab meie silmi ja avaldab nägemisele negatiivset mõju. Liigne kiirgus on kahjulik ka silma struktuuridele nagu silmalääts ja reetina.

Inimese silm on võimeline nägema valguslaineid lainepikkusega 380 nanomeetrit kuni 780 nanomeetrit. Sealt silmale nähtava sinivioletsele või sügavsinise spektri osa on madalam ja kahjulik silmale jäädes vahemikku 415 nm ja 450 nm. Selle valguse eest kaitsevad silmi UV filtriga päikeseprillid. Eriti oluline on kaitsta laste silmi, kuna nende sarvkest ja silmalääts lasevad kogu sinise valguse silma. Selle mõju langeb vanuse suurenedes, kuna silmalääts muutub ajaga kollasemaks ning laseb järjest vähem sinist valgust läbi.

Kahjuliku valguskiirguse kuhjuvat toimet ei tohi jätta tähelepanuta. Spetsiaalselt sel eesmärgil on juhtivad prilliklaasi tootjad välja töötanud sinist valgust blokeerivad prilliläätsed ja filtrid. Need lasevad läbi kasuliku valguse, kuid filtreerivad välja UV-kiirguse, mis võib soodustada erinevate silmahaiguste teket (katarakt,AMD) ja sinakaslilla valguskiirguse. See filter võib aidata tagada silma võrkkestarakkude pikema keskmise eluea.

Inimesed, kes kasutavad nutiseadmeid või ekraane üle kahe tunni päevas ja vajavad selleks prille, soovitame kasutada spetsiaalseid prilliklaase või pinnakatteid. Lisaks soovitame vähendada oma igapäevast digitaalsetele ekraanidele veedetud aega. Püüdke järgida 20/20/20 reeglit – iga 20 minuti tagant, vaadake 20 sekundit 20 meetri kaugusele. Nii saavad silmad puhta ja säilib silmade niiskustase.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

;