fbpx
Glaukoom – diagnoos ning muutused elus

Glaukoom – diagnoos ning muutused elus

Glaukoom – diagnoos ning muutused elus

12. märtsil on ülemaailme glaukoomi päev. Glaukoom on krooniline silmahaigus, mille tagajärjeks võib olla nägemise kadumine. Seetõttu on päeva eesmärgiks suurendada teadlikkust glaukoomist ja selle olemusest ning suunata inimesi regulaarsesse nägemiskontrolli. Päeva keskseks motoks on “Maailm on helge, päästa oma nägemine” (inglise k the world is bright, save your sight).

Mis on glaukoom?

Glaukoom on silmahaigus, mis mõjutab inimese nägemisnärvi. Selle tulemusena kaob patsientidel järk-järgult perifeerne nägemine ehk kitseneb nägemisväli. Kui glaukoomi ei tuvastata õigeaegselt ja see ei saa vajalikku ravi, süvenevad selle sümptomid ning võib lõppeda nägemise kaotamisega. Suur osa glaukoomist on põhjustatud geneetilise eelsoodumuse tõttu ning enamikel juhtudel on nägemisnärvi kahjustuse põhjustaja silmasisese rõhu tõus. 

Glaukoom esineb hinnanguliselt 80 miljonil inimesel üle kogu maailma ning neist vaid pooled on oma haigusest teadlikud. Seda mõjutab ka asjaolu, et glaukoomi diagnoositakse harva alla 40-aastastel – seega, mida vanemaks inimesed elavad, seda suurem on ka tõenäosus enda elu jooksul diagnoos saada. Prognooside kohaselt on 2040. aastaks kaotanud glaukoomi tõttu oma nägemise 22 miljonit inimest. 

Kuidas ennetada glaukoomi poolt põhjustatud nägemise kaotust?

Varajases staadiumis glaukoom võib kulgeda asümptomaatiliselt ning patsiendil ei pruugi olla ühtegi kaebust. Siiski saab seda kindlaks teha, kuid vaid silmade süvauuringul. Regulaarne nägemiskontroll kogu elu jooksul on hea nägemise säilitamise võtmekomponent.  

Glaukoomi tulemusena juba välja arenenud sümptomeid ehk nägemise hägustumist, nägemisvälja ahenemist ja halode tekkimist ei ole võimalik enam taastada. Vanemad inimesed võivad nägemist mõjutavaid muutusi pidada aga loomulikuks vananemise osaks ning seetõttu ei pruugi nad õigeaegselt valdkonna spetsialisti juurde jõuda. Siinkohal on oluline roll perekonnal, kes saab tekkinud tervisemuresid tähele panna ja appi tulla. 

Kuigi glaukoomi poolt põhjustatud silmanärvi kahjustust ei ole võimalik taastada, saab õigeaegse ravi korral sümptomite süvenemist pidurdada. Diagnoosi saamisel määratakse patsiendile ravina hüpotensiivsed silmatilgad, laser- või kirurgiline ravi.

 

Elu glaukoomiga.

Elu glaukoomiga

Paljud meist peavad ühel hetkel enda elus glaukoomiga paratamatult silmitsi seisma või on lähedalt seotud inimesega, keda see mõjutab. Haigusega toime tulemisel on lisaks patsiendile määratud ravile olulisel kohal ka teatud elustiili muutused. Näiteks suureneb nägemise kahjustumise korral õnnetuste ja kukkumiste risk. Selle vältimiseks tasub teha muudatusi enda kodus:  muuta ohtlikumad piirkonnad nagu ukseavad, lauanurgad ja trepid kontrastsemaks, et neid kahjustunud nägemisega paremini tähele panna. 

Lisaks tasub jälgida ka tervislikke liikumis- ja toitumisharjumusi, kuid soovitatav on vältida suurte raskuste tõstmist või tegevusi, kus viiakse pea südamest allapoole – seega tegevused, mis suurendavad silma rõhku. Kõige olulisemal kohal on aga tugisüsteem, kes pakub patsiendile vajalikku abi, aitab külastada regulaarselt arsti ning haigusega igapäevaelus toime tulla. 

 

Broneeri endale või oma lähedasele silmapõhja süvauuringu aeg juba täna ning saa glaukoomile võimalikult varakult jaole: https://nagemisuuringud.ee/teenused/#silmapohja-suvauuring

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

Ealised silmahaigused: maakuli degeneratsioon, glaukoom, kae

Ealised silmahaigused: maakuli degeneratsioon, glaukoom, kae

Ealised silmahaigused: maakuli degeneratsioon, glaukoom, kae

Füsioloogilised muutused nägemises algavad enamasti 45ndatel eluaastatel. Selles vanuses muutub lähedale vaatamine uduseks ja silmad väsivad kiiremini. Optometristiga koostöös määratakse esimesed lugemisprilid.

Alates sellest vanusest ohustavad  inimesi ka erinevad silmahaigused. Lisaks prillide ostmisele on väga oluline lasta mõõta silmarõhku ning uurida silmapõhja. Põhjalik nägemise kontroll aitab avastada silmahaigused: maakuli degeneratsioon, katarakt ehk hallkae, glaukoom ehk rohekae.

Maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine (AMD) 

Maakuli degeneratsiooni korral saab kahjustada ainevahetus maakuli piirkonnas. Maakul on väike ala silmapõhja keskosas, see on nägemise kõige teravam ala. Haigus võib lõppeda tsentraalse nägemise kaotusega. Enamasti on haigus seotud vananemisega, kuid mõningatel juhtudel võib esineda ka nooremas eas. Maakuli degeneratsiooni riskigruppi kuuluvad kõik inimesed kellel on suguvõsas diagnoositud AMD. 

Maakuli degeneratsiooni sümptomid:

  • Esmaseks sümptomiks on udune nägemine nii kaugele kui lähedale;
  • Lugemine muutub raskeks või võimatuks;
  • Kogu maakuli kahjustuse korral kaob tsentraalne nägemine;
  • Nägemisvälja keskel võib esineda suur tuhm laik;
  • Üheks haiguse tunnuseks võib olla moonutatud nägemine: sirged jooned lainetavad ning tähed on väändunud.

5 sammu maakuli degeneratsiooni ennetamiseks:

  1. Hoiduda suitsetamisest;
  2. Süüa palju tumedaid, rohelisi lehtköögivilju, näiteks spinat, brokoli;
  3. Süüa kala või kalamaksaõli;
  4. Jälgida, et vererõhk ja kolesterool oleks kontrolli all;
  5. Õues kanda päikeseprille, et blokeerida ultraviolett kiirgust ja sinist valgust, mis aitavad silmahaiguste tekkimisele kaasa. 

Loe maakuli degeneratsiooni kohta lähemalt.

Katarakt ehk hallkae

Katarakt  on enamasti vanemas eas esinev silmaläätse hägustumine, mille tulemusel nägemine muutub järk-järgult tuhmimaks, kuni lõpuks kaob täielikult. Hallkae võib tekkida ka trauma tagajärjel või olla kaasasündinud.

Hallkae sümptomid:

  • Hägune nägemine;
  • Päikesevalgus ja päevavalgustus lambid võivad tunduda liiga eredad;
  • Öösel autoga sõites võivad lähenevad esituled põhjustada varasemast rohkem pimestamist;
  • Värvid ei pruugi olla nii erksad kui varem;
  • Lähedale nägemine võib ajutiselt paraneda.

Vanusest tingitud katarakti ehk hallkaed ennetada ei ole võimalik. Haiguse tekkimisele aitavad aga kaasa ebatervislik toitumine, suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine ning liigne ultraviolett kiirgus elu jooksul. Oluline on tervislikud eluviisid ja toitumine, kvaliteetsed 100% UV- kiirguse eest kaitsvad päikeseprillid.

Loe hallkae kohta lähemalt.

Glaukoom ehk rohekae

Glaukoom ehk roheline kae on kõrgenenud silmarõhust põhjustatud nägemisnärvi kahjustus. Glaukoomi tagajärjel toimub vaatevälja järk-järguline ahenemine kuni pimedaks jäämiseni.

Glaukoom algab vaevusteta ja areneb aeglaselt. Parima ravitulemuse annab võimalikult varakult alustatud ravi – silmatilgad, tabletid, vajadusel kirurgiline sekkumine. Nii on võimalik ära hoida pöördumatut nägemiskahjustust

 Glaukoomi riskifaktorid

Selleks ajaks, kui märkate glaukoomist tingitud nägemiskaotust, on juba liiga hilja. Kaotatud nägemist ei saa taastada. Glaukoomi varajaseks avastamiseks soovitame käia regulaarselt nägemiskontrollis, mille käigus mõõdetakse silmarõhku. Erilist tähelepanu peavad silmarõhu mõõtmisele pöörama glaukoomi riskirühma kuuluvad inimesed.

Glaukoomi tekke riskifaktorid on:

  • Vanus üle 50 – kroonilise glaukoomi esinemissagedus tõuseb vanusega;
  • Lähisugulastel glaukoom – kui suguvõsas on glaukoomihaigeid, peaksid käima kontrollis iga 2 aasta tagant;
  • Kõrgenenud või liiga magal vererõhk;
  • Lühinägevus ja kaugnägevus (üle +/- 4 dioptri);
  • Diabeet ja muud veresooni kahjustavad haigused;
  • Õhuke sarvkest;
  • Migreen, külmad käed.

Loe glaukoomi kohta lähemalt.

Kõik, kellel esineb vähemalt üks neist riskifaktoritest, peaksid oma nägemist ja silma siserõhku kontrollima, sest silmahaigused algavad vaevusteta ja arenevad aeglaselt.

Alates 45. eluaastast on vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemise kontroll. Varane diagnoosimine tähendab varajast ravi ja nägemise säilimist!

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2019

;