Miks silmad tööpäeva lõpuks valutavad?

Miks silmad tööpäeva lõpuks valutavad?

Miks silmad tööpäeva lõpuks valutavad ehk silmade väsimine tööpäeva jooksul

Märts on töökoha silmatervise kuu. Selle raames otsustasime rääkida ühest kõige tavalisemast murest, mida kuuleme nii kontoritöötajatelt kui ka täpsust nõudva töö tegijatelt: silmade väsimisest tööpäeva jooksul.

Kas päeva lõpuks kipitavad silmad, pea on raske ja keskendumine hajub? Paljud peavad seda lihtsalt pika tööpäevaga kaasnevaks normaalseks sümptomiks, kuid sageli on põhjus hoopis silmade ülekoormuses.

Töökoha silmatervis ei tähenda enam ammu ainult kaitseprilide kasutamist. Ka kontoritöötaja silmad töötavad intensiivselt, sageli lausa 7–9 tundi järjest.

Mis juhtub silmadega pika tööpäeva jooksul?

1. Pidev lähifookus koormab silmalihaseid

Ekraanitöö tähendab, et silmad peavad hoidma fookust ühel kindlal kaugusel. Selle eest vastutavad väikesed silmasisesed lihased. Kui nad töötavad pikalt ilma pausita, tekib pinge – tulemuseks on silmade väsimus ja peavalu.

2. Me pilgutame vähem

Tavaliselt pilgutab inimene umbes 15–20 korda minutis. Ekraani vaadates võib see number langeda poole võrra. Tulemuseks on kuivus, kipitus ja kriipiv tunne silmades.

3. Vale prillitugevus süvendab probleemi

Kui nägemine ei ole täielikult korrigeeritud või prillid ei sobi konkreetseks tööks (nt kuvarikaugus erineb tavapärasest lugemiskaugusest), peavad silmad tegema lisatööd. See ei pruugi anda kohe tunda, kuid päeva lõpuks võib olla silmad väsimus üpriski märgatav.

4. Kehahoiak ja monitori asend mängivad rolli

Kui monitor on liiga madalal, liiga kõrgel või valgustus ei ole sobiv, hakkab sinu keha kompenseerima – sa kummardud ekraanile lähemale, tõstad lõuga või kissitad silmi. See koormab lisaks silmadele ka sinu kaela ja õlgu.

5 lihtsat märki, et silmad on tööpäevast ülekoormatud:

  • Päeva lõpus esineb silmade kipitust või kuivust
  • Peavalu tekib just tööpäeva teises pooles
  • Tekst muutub udusemaks
  • Pead ekraanile lähemale liikuma
  • Keskendumine halveneb kiiremini kui varem

Kui need sümptomid korduvad, ei ole enam tegemist lihtsalt väsimusega.

Kuidas antud probleeme lahendada?

20-20-20 reegel võib kõlada juba üpriski ülepaisutatuna, kuid tegelikult võib sellel lihtsal ja igapäevasel soovitusel olla suur mõju. Reegel ütleb, et vaata iga 20 minuti järel 20 sekundit vähemalt 6 meetri kaugusele.

Teadvusta pilgutamist ja hoia õhuniiskus piisav. Kontoriruumides on sageli keeruline ise õhuniiskust reguleerida, kuid vajadusel saad paluda tellida oma ruumi õhuniisutaja. Kui töötad kodukontoris, jälgi kindlasti õhuniiskust just nendes ruumides, kus sa ekraani kõige enam kasutad. 


Kontrolli, kas monitori kõrgus ja kaugus on õiged.

  • Ekraani ülaserv peab olema silmade kõrgusel või veidi madalamal, et vältida kummardamist. 
  • Monitor peaks asetsema umbes käeulatuses.
  • Ekraan peaks olema kergelt tahapoole kallutatud.
  • Monitor peaks olema sinu ees, et vältida pidevat kaela keeramist.

Tööks mõeldud prillid erinevad sageli igapäevastest prillidest. Näiteks võib arvutitöö jaoks vajalik fookuskaugus olla teistsugune kui lugemiseks või autojuhtimiseks.

Millal tulla nägemiskontrolli?

  • Kui tööpäeva lõpus esineb regulaarselt silmade väsimust
  • Kui viimasest kontrollist on möödas rohkem kui 2 aastat
  • Kui töö iseloom on muutunud (nt on lisandunud rohkem ekraanitööd)
  • Kui esinevad kaebused, mis segavad igapäevatööd

Õigesti korrigeeritud nägemine vähendab väsimust, parandab keskendumist ja aitab hoida töövõimet.


Kokkuvõte

Silmade väsimus ei ole paratamatu osa tööpäevast. Sageli on see märk, et silmad teevad rohkem tööd, kui peaksid.

Töökoha silmatervis algab teadlikkusest – ja vajadusel professionaalsest nägemiskontrollist.

Kui tunned, et sinu silmad võiksid tööpäeva lõpus vähem pinges olla, tasub olukord üle vaadata.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.  

Müoopia ehk lühinägevus – põhjused, riskid ja kuidas müoopia süvenemist pidurdada

Müoopia ehk lühinägevus – põhjused, riskid ja kuidas müoopia süvenemist pidurdada

Müoopia ehk lühinägevus – põhjused, riskid ja kuidas müoopia süvenemist pidurdada

Müoopia ehk lühinägevus on Eestis üha sagedasem nägemisprobleem nii lastel kui ka täiskasvanutel. Sageli märgatakse seda alles siis, kui kauguses olevad detailid muutuvad uduseks või laps hakkab koolis kissitades tahvlit vaatama. Kuigi prillid parandavad nägemisteravust, ei tähenda see automaatselt, et müoopia areng oleks kontrolli all.

Selles artiklis selgitame:

  • mis on müoopia ja miks see tekib,
  • miks müoopia süvenemist ei tasu alahinnata,
  • millised on tänapäevased müoopia pidurdamise võimalused,
  • millal ja miks tulla nägemisuuringule.

Mis on müoopia ehk lühinägevus?

Müoopia tähendab, et silm fokusseerib kujutise võrkkesta ette, mitte võrkkestale. Selle põhjuseks on enamasti silmamuna liigne pikenemine või silma optilise süsteemi liiga tugev murdumisjõud. Tulemuseks on nägemine, mis on udune just kaugele vaadates ja lähedale nägemine püsib hea.
Kuid müoopia ei ole pelgalt nägemisteravuse küsimus. Eriti lastel on tegemist olukorraga, mis võib aja jooksul süveneda ja mõjutada silmade tervist ka täiskasvanueas.

Miks müoopia tekib? 

Müoopia kujunemisel on kaks peamist tegurit: pärilikkus ja keskkond.

Peamised müoopia riskitegurid:

  • lühinägevus vanematel,
  • vähene õues viibimine ja vähene loomulik päevavalgus,
  • rohke lähitöö (lugemine, õppimine, ekraanid),
  • ebapiisav vaatamiskauguste vaheldus.

Uuringud näitavad, et lastel, kes veedavad vähem aega õues, on suurem risk müoopia tekkeks ja süvenemiseks. Päevavalgus ja kaugusesse vaatamine aitavad kaasa silma normaalsele arengule.

Miks on müoopia süvenemine probleem?

Levinud eksiarvamus on, et müoopia tähendab lihtsalt tugevamaid prille. Tegelikkuses on suurem müoopia seotud kõrgema riskiga mitmete silmahaiguste tekkeks, sealhulgas:müoopilised muutused silmapõhjas.

  • võrkkesta irdumine,
  • glaukoom,
  • müoopilised muutused silmapõhjas. (kuivus, väsimus, liigne ekraaniaeg)

Mida suuremaks miinus kasvab, seda suurem on risk hilisemateks tüsistusteks. Seetõttu on müoopia kontrollimine oluline eelkõige laste ja noorukite puhul.

Müoopia lastel. Miks on varajane sekkumine oluline?

Lapse silm on arengujärgus ning just see teeb müoopia pidurdamise võimalikuks. Kui lühinägevus algab varakult ja süveneb kiiresti, jõuab laps täiskasvanuikka sageli juba suurema miinusega. Varajane sekkumine aitab:

  • aeglustada müoopia progresseerumist,
  • vähendada tulevast miinuse suurust,
  • hoida silmade tervist pikemas perspektiivis.

Müoopia pidurdamise võimalused

Müoopia kontrolli all hoidmiseks ei ole üht universaalset lahendust. Sobiv meetod sõltub vanusest, müoopia suurusest, selle muutumise kiirusest ja igapäevastest harjumustest.

Müoopiat pidurdavad prilliklaasid

Spetsiaalsed prilliklaasid on loodud nii, et need korrigeerivad nägemist ja samal ajal mõjutavad võrkkestale langevat kujutist viisil, mis aitab omakorda pidurdada silmamuna pikenemist.

Müoopiat pidurdavad kontaktläätsed

Teatud pehmed kontaktläätsed ning ööläätsed (ortokeratoloogia) võivad aidata müoopia süvenemist aeglustada. Need vajavad kindlasti enne kasutamist spetsialisti konsultatsiooni ja regulaarset jälgimist.

Elustiili roll müoopia kontrolli all hoidmisel

Kuigi elustiili muutused üksi ei peata müoopiat, on neil oluline toetav mõju. Meie soovitus:

  • vähemalt 1,5–2 tundi päevas õues viibimist,
  • regulaarseid pause lähitöös,
  • teadlikku ekraaniaja piiramist lastel.

Parima tulemuse annab sageli mitme lahenduse kombineerimine.

 

Müoopia täiskasvanutel

Täiskasvanueas silma kasv küll stabiliseerub, kuid müoopia võib siiski süveneda, eriti suure ekraanikoormuse ja pideva lähitöö korral. Regulaarne nägemisuuring aitab tagada õige prilliretsepti, avastada varakult silmapõhja muutusi ning vähendada silmade väsimust ja ülekoormust.

 

Millal tulla nägemisuuringule?

Soovitatav on pöörduda nägemisuuringule, kui:

  • laps kissitab või hoiab lugemismaterjali väga lähedal,
  • müoopia süveneb kiiresti,
  • oled varasemast teadlik, et sinu prilliretsept muutub igal aastal,
  • esinevad sagedased peavalud või silmade väsimus.

Nägemisuuring annab tervikliku ülevaate silmade seisundist ja aitab planeerida sobiva lahenduse ka tulevikku silmas pidades.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.  

Mida teha, kui laps ei taha prille kanda?

Mida teha, kui laps ei taha prille kanda?

Mida teha, kui laps ei taha prille kanda?

Paljud lapsevanemad seisavad sageli silmitsi olukorraga, kus laps keeldub prille kandmast: „Need on ebamugavad”, „Need on koledad” või „Mul pole neid vaja.” See on laste puhul täiesti tavaline, kuid oluline on mõista, et prillidega harjumine on lapse jaoks suur muutus, mis vajab lapsevanema aega, toetust ja mõistmist.

1. Selgita lapsele, miks prillid on vajalikud

Lapsed võivad prille palju meelsamini kanda, kui nad mõistavad, miks need olulised on. Selgita lihtsas keeles, et prillid aitavad silmadel paremini töötada, vähendavad pinget ja muudavad nägemise selgemaks. Väiksemale lapsele võib öelda näiteks: „Need prillid aitavad sul paremini joonistada ja lugusid lugeda.” Kui laps tunneb, et prillid annavad talle võimaluse midagi paremini teha, mitte ei võta midagi ära, suureneb motivatsioon neid kanda.

2. Anna aega harjumiseks

Harjumine võib võtta päevi või isegi nädalaid. Esimestel päevadel võivad prillid tunduda võõrad, kuid silmad ja aju kohanevad kiiresti. Julgusta last kandma prille järk-järgult: alustuseks kodus, hiljem lasteaias või koolis. Oluline on, et laps saaks prille kanda positiivses keskkonnas, kus teda ei narrita ega survestata.

3. Lase lapsel prilliraamid ise valida

Kui laps saab ise valida endale meelepärased raamid, olgu need värvilised, klassikalised või mustriga, suureneb ka soov neid kanda. Peamine on, et laps tunneks end nendega hästi ja „iseendana”.

4. Julgusta ja kiida

Prillide kandmine ei peaks olema kohustus, vaid osa lapse eneseväljendusest ja hoolimisest oma tervise eest. Kiida last, kui ta paneb prillid ise ette või hoiab neid hoolikalt. Väikesed kiidusõnad aitavad tekitada positiivset seost ja tugevdavad enesekindlust.

5. Jälgi, et prillid oleksid mugavad ja sobivad

Kui laps kurdab, et prillid pigistavad, vajuvad või tekitavad peavalu, tasub tulla optometristi juurde kontrolli. Sageli on vaja vaid väikest raamide painutamist, et kandmine muutuks taas mugavaks kogemuseks.

6. Ära tee prillidest „probleemi”

Lapsed tunnetavad vanemate hoiakuid. Kui prillid tunduvad vanema jaoks häiriv teema, tajub seda ka laps. Kui aga lapsevanem näitab, et prillid on midagi tavalist ja kasulikku, on laps palju avatum neid kandma.

Selge nägemine on lapsele oluline õppimiseks, mängimiseks ja maailma avastamiseks. Kui prillid on mugavad ja laps mõistab nende tähtsust, saavad need igapäevaelu loomulikuks osaks: mitte tüütuks kohustuseks, vaid abivahendiks, mis teeb elu lihtsamaks ja rõõmsamaks. 

⭐️ Soovitus Nägemisuuringutelt:
Kui lapse prillid ei püsi ees või tunduvad ebamugavad, tule koos lapsega kontrolli. Meie spetsialistid aitavad leida sobivad raamid, et prillide kandmine oleks mugav ja loomulik osa igapäevaelust.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.

 

 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Mida teha, kui laps ei suuda telefonist või arvutist loobuda?

Mida teha, kui laps ei suuda telefonist või arvutist loobuda?

Mida teha, kui laps ei suuda telefonist või arvutist loobuda?

Nutitelefonid, arvutimängud ja isegi õppimiseks vajalikud ekraanid kuuluvad tänapäeva laste igapäevaellu. Kuid kas teadsid, et optometristide soovituslik ekraaniaeg lapsele on kuni 2 tundi päevas? Pikemalt kestvad seansid võivad silmadele anda märku kuivuse, väsimuse või peavaluna ning suurendada ka lühinägevuse ehk müoopia riski.

Miks just 2 tundi?

Koolimineva lapse silmad ei ole veel täielikult välja arenenud. Liigne lähedale vaatamine sunnib silmalihaseid pidevalt pingutama, mis võib kaasa tuua nägemise halvenemise. Ekraane vaadates kipume kõik vähem pilgutama. Samas on pilgutamine silmade loomulik niisutaja ja kui seda ei toimu piisavalt, tekib silmades kuivus ja ebamugavustunne.

Kuidas lapse ekraaniaega paremini juhtida?

 

  • Pane paika reeglid: Seadke lapsega kindlad piirid, näiteks 2 tundi ekraaniaega päevas peale koolitöid või kindlad lühemad ajavahemikud, millal seadmeid võib kasutada;
  • Paku alternatiive: Raamatud, lauamängud, sport või käelised tegevused aitavad ekraanidest eemal olla. Kui võimalik, tee neid tegevusi lapsega koos – nii on huvitavam;
  • Näita eeskuju: Lapsed õpivad vanematelt. Kui jälgid ka enda ekraaniaega ja teed pause, on lapsel lihtsam sama teha;
  • Tekita kodus ekraanivabad tsoonid: Näiteks köök ja magamistuba võiksid olla kohad, kus seadmeid ei kasutata;
  • Tunnusta last kokkulepete täitmise eest: Positiivne tagasiside ja premeerimine aitavad uut harjumust kinnistada;
  • Ole paindlik: Kui laps on harjunud pikki tunde ekraanide ees veetma, võtab uute reeglite juurutamine aega. Liigu samm-sammult ja luba ka endal vahel eksida.

Koolieelse nägemiskontrolli tähtsus

Isegi siis, kui laps ei kurda nägemisprobleemide üle, on enne kooliaasta algust mõistlik külastada nägemiskontrolli. Silmadega seotud muutused tekivad sageli märkamatult – laps harjub tasapisi uue olukorraga ega pruugi ise tajuda, et tahvlile vaatamine on muutunud keerulisemaks või et silmad väsivad kiiresti. 

Alles koolipäevade alguses, kui silmad peavad taluma pikemat koormust ja keskendumist, võivad need probleemid esile tulla. Regulaarne nägemiskontroll annab vanemale kindlustunde, et laps näeb klassiruumis selgelt, suudab õppetöös paremini keskenduda ning õppetöö ei muutu silmade väsimuse tõttu ebamugavaks.

💛 Broneeri lapsele koolieelseks nägemiskontrolliks aeg juba täna. See on väike samm, mis võib ennetada suuremaid probleeme ja toetada sinu lapse õppeedukust ning silmade tervist.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Kas kontaktläätsed sobivad ka lastele? Olulised faktid ja nõuanded

Kas kontaktläätsed sobivad ka lastele? Olulised faktid ja nõuanded

Kas kontaktläätsed sobivad ka lastele? Olulised faktid ja nõuanded

Kontaktläätsed ei ole enam ainult täiskasvanute nägemise korrigeerimise vahend – üha enam lapsi ja noorukeid on huvitatud nende kasutamisest. Kas kontaktläätsed sobivad ka lastele? Millised on eelised, aga milliste riskidega peaks arvestama?

Teeme sellest põhjaliku ülevaate.

Kontaktläätsed ja lapsed

Kontaktläätsede kandmine on muutunud laste ja noorukite seas aina populaarsemaks. Uuringute kohaselt kannavad alla 17-aastastest lastest neid lausa 15%. Nende populaarsus kasvab lapse vanuse kasvades ning leiavad mõningatel juhtudel kasutust ka müoopia pidurdamisel

Silmaarstide ja optometristide soovituse kohaselt saab kontaktläätsede kasutamist kaaluda alates 10.-12. eluaastast. Soovitame kasutada ühepäevaseid kontaktläätsi, sest neid on kõige lihtsam kasutada ning ei vaja regulaarselt puhastamist. Vanusest olulisem on aga lapse küpsus, kohusetunne ning veendumus, et ta saab läätsedega kaasnevate kohustustega edukalt hakkama. Vastasel juhul võib nendega kaasneda ebamugavustunne silmades ning suurenenud tõenäosus ärrituse või põletiku tekkeks. Seega peaks laps suutma hoolitseda iseseisvalt enda hügieeni ning koduste ülesannete eest.

Kontaktläätsed ja nende võimalused lastele

Kontaktläätsi on olemas erinevat tüüpi, mis võivad sobida ka lastele – sobivaim lahendus leitakse koostöös optometristiga.

  • Pehmed kontaktläätsed: kõige levinumad ning saadaval ühepäevase, kahenädalase või ühekuuse variandina (viimaste puhul tuleb meeles pidada nende hoolikat ja regulaarset puhastust);
  • Toorilised läätsed: mõeldud astigmatismi ehk sarvkesta ebakorrapärase kuju korral. Pöörduvad silmas õigesse asendisse ja annavad selge nägemise;
  • Orto-K läätsed: öösiti kantavad spetsiaalsed kontaktläätsed, mis ajutiselt muudavad sarvkesta kuju ja võimaldavad päevasel ajal selget nägemist ilma prillide või kontaktläätsedeta.
  • Skleeraläätsed: suuremad jäigad kontaktläätsed, mis katavad kogu sarvkesta ja ulatuvad osaliselt ka silma valgele osale ehk skleerale. Need sobivad hästi inimestele, kellel on sarvkesta haigused, kuiv silm või ebaregulaarsed sarvkesta pinnad (nt keratokoonus). Samuti pakuvad need suurepärast nägemisteravust keerukamate nägemisprobleemide korral.

Kontaktläätsede plussid ja miinused

Kontaktläätsede kasutamisel on mitmeid eeliseid. Need tagavad selge nägemise ilma prillideta ning võivad anda lapsele juurde enesekindlust ja tõstavad enesehinnangut. Aktiivsete laste jaoks on suureks plussiks kindlasti ka nende kasutamise mugavus sportides, kuna ei pea kartma, et need purunevad või lähevad kõveraks. Samuti tagab läätsede kasutamine parema vaatevälja.

Siiski on kontaktläätsede kasutamisel nii mõnigi miinus, need:

  • nõuavad hoolikat ja regulaarset puhastamist ja hügieeni
  • võivad põhjustada silmade ärritust või infektsioone
  • võivad kergesti kaduda

Meeles tuleb pidada ka regulaarset nägemiskontrolli, et veenduda silmade heas tervises.  Vale läätsede kasutamine võib kahjustada silmi - näiteks tuua kaasa keratiidi esinemise.

Lapsed peavad kontaktläätsede kandmisel järgima järgmisi reegleid:

  1. Pese käsi enne läätsede silma panemist ja ära võtmist
  2. Hoia küüned lühikesed ja puhtad
  3. Kasuta optometristi poolt soovitatud hooldusvahendeid, lähtu enda läätsede konkreetsest vajadusest
  4. Vaheta kontaktläätsed välja õigeaegselt 
  5. Vaheta konteinerit regulaarselt
  6. Käi kord aastas regulaarselt nägemiskontrollis ka siis, kui probleeme ei esine

Kokkuvõttes võivad kontaktläätsed olla suurepärane alternatiiv prillidele, pakkudes lapsele rohkem vabadust sportimisel ja igapäevastes tegemistes. Samas tuleb arvestada, et läätsed nõuavad hoolikat käsitsemist, igapäevast puhastamist ning vastutustundlikku kasutamist. Meie Nägemisuuringutes aitame hinnata, kas läätsed on sinu lapsele sobiv valik, ning leiame koos kõige mugavama ja ohutuma lahenduse, mis toetab lapse silmade tervist ja heaolu.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Arvutimängud ja laste silmade tervis

Arvutimängud ja laste silmade tervis

Arvutimängud ja laste silmade tervis

Video- ja arvutimängudest on saanud paljude laste igapäevaelu lahutamatu osa. Koolivaheaegadel, kui õppetöö ei võta suuremat osa päevast, veedavad lapsed ekraanide ees sageli veelgi rohkem aega. Pikenenud ekraaniaeg toob endaga kaasa aga mõju lapse silmade tervisele. Kuidas mõjutavad laste silmi arvutimängud? Selgitame lähemalt.

Arvutimängude mõju: kuivad ja sügelevad silmad

Mängimise kõige suuremaks ohuks on pikenenud ekraaniaeg. See toob omakorda kaasa vähese pilgutamise ning silmade kuivuse. Erinevad uuringud on näidanud, et pilgutamine väheneb selle tõttu lausa 66%.

Kuivad silmad annavad endast märku sügeluse või punetuse kaudu, lisaks võib tekkida tunne, justkui oleksid silmas liivaterad. See paneb last silmi sagedamini hõõruma, mis võivad kahjustada silmi ning selle ümbruses olevaid pisikesi veresooni. Kui seda teha määrdunud kätega, suureneb ka infektsiooni tekkimise tõenäosus. Pikaajaline kuivus võib tõsiselt kahjustada silma sarvkesta. 

Arvutimängude poolt põhjustatud silma- ja peavalud

Kaasahaarav mäng tähendab pidevalt liikuvat pilti. Silmad peavad seega kiiresti keskenduma ning aktiivselt liikuma - tegemist on koormava pingutusega, mis toob kaasa lisastressi. Kui seda on liiga palju, võib nägemises esineda:

  • udust või topeltnägemist
  • peavalu või migreeni
  • valgustundlikkust

Seega, kui laps kurdab silma- või peavalu, võib olla põhjus just liigses ekraaniajas. Parimaks leevenduseks on silmadele puhkuse andmine ning tubaste tegevuste asnedamine näiteks õues mängimisega.

Müoopia ehk lühinägevuse areng

Liigne veedetud aeg video- ja arvutimängudega tähendab, et laps vaatab silmalihaseid pingutades vaid lähedale. Kui silmad ei saa puhkust vaadates kaugusesse, võib areneda lühinägevus ehk müoopia. 

Müoopia esimesteks märkideks on udune nägemine kaugele vaatamisel, silmade kissitamine või televiisorile liiga lähedal istumine. Sümptomite tekkimisel on oluline pöörduda optometristi vastuvõtule, et teha esimesed sammud müoopia arengu pidurdamiseks. Seda saab teha näiteks spetsiaalsete müoopiat pidurdavate klaasidega.

Aja saab broneerida mugavalt siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

 

Arvutinägemise sündroom

Pikaajalisel järjestikusel mängimisel võib lapsel tekkida arvutinägemise sündroom. Selle tunnusteks on silmade väsimus ja keskendumisraskused, aga ka peavalu ning valu ülaseljas või õlgades.

Sümptomeid põhjustavad mitmed tegurid, kuid peamiselt on selle taga ekraani kontrastsus ning pidev pimestamine. Arvutinägemise sündroomi vältimiseks:

  • palu lapsel teha iga 20 minuti tagant paus ja vaadata kaugusesse, eriti hea oleks paus teha õues mängides või jalutades
  • muuda ekraani kontrastsust 60-70% peale
  • aseta ekraan ruumis nii, et see ei peegeldaks päikesevalgust, lisaks veendu, et ruum oleks pimedal ajal valgustatud

Arvutimängude eelised

Hoolimata mitmetest ohtudest, on video- ja arvutimängudel ka mõningaid eeliseid. Kui laps mängib mõõdukalt, aitavad mängud parandada silmade reageerimiskiirust, kontrast tajumist ning tähelepanuvõimet. 

Mänge kasutatakse mõningatel juhtudel ka nägemisteraapias, näiteks siis, kui lapsel esineb nn laisk silm ehk amblüoopia.

Seega on lapsevanemana oluline jälgida lapse harjumusi ning tähele panna muutusi tema nägemises. Julgusta last mängude vahepeal õues aega veetma, kontrolli tema ekraani heledust ja asetust toas. Erinevaid kõrvalekaldeid aitab kindlaks teha aga optometrist - broneeri aeg lapse iga-aastasesse nägemisuuringusse juba täna!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

;