Silmarõhk ja selle mõõtmine

Silmarõhk ja selle mõõtmine

Silmarõhk ja selle mõõtmine

Silmarõhk ehk silma siserõhk on silma sees olev rõhk. Muutused silmarõhus  võivad viidata rasketele haigustele, mille varajaseks avastamiseks tuleb silmarõhku regulaarselt kontrollida.

Silma sees toimub pidev vesivedeliku teke ja äravool. Kui vesivedeliku ringlus silmas on häiritud, suureneb silmasisene rõhk, häiritud saab silma vereringe ja raskeneb rakkude toitainetega varustamine.

Silmarõhk ja selle mõõtmine 

Silmarõhku mõõdetakse spetsiaalse aparaadiga ehk tonomeetriga. Nägemisuuringute kabinet kasutab uuringu teostamisel Icare tonomeeterit, mis võimaldab silma siserõhku mõõta täpselt, kiiresti ja tuimestuseta. Uuringu kestus on 2-3 minutit.

Silmarõhk püsib terves silmas vahemikus 12-22 mm Hg. Silmas olev vesivedelik hoiab oma rõhuga silmamuna ümmargusena.

Silmarõhk ja selle muutused viitavad glaukoomile

Kõrgenenud silmarõhk võib viidata rasketele silmahaigustele nagu glaukoom ja  sellepärast tuleb silma siserõhku regulaarselt kontrollida.

Glaukoom ehk roheline kae on kõrgenenud silmarõhust põhjustatud nägemisnärvi kahjustus. Glaukoomi tagajärjel toimub vaatevälja järk-järguline ahenemine kuni pimedaks jäämiseni.

Glaukoom algab vaevusteta ja areneb aeglaselt. Parima ravitulemuse annab võimalikult varakult alustatud ravi - silmatilgad, tabletid, vajadusel kirurgiline sekkumine. Nii on võimalik ära hoida pöördumatut nägemiskahjustust

Glaukoomi riskifaktorid

Glaukoomi varajaseks avastamiseks soovitame käia regulaarselt nägemiskontrollis, mille käigus mõõdetakse silmarõhku. Erilist tähelepanu peavad silmarõhu mõõtmisele pöörama glaukoomi riskirühma kuuluvad inimesed.

Glaukoomi tekke riskifaktorid on:

  • Vanus üle 50 – kroonilise glaukoomi esinemissagedus tõuseb vanusega;
  • Lähisugulastel glaukoom – kui suguvõsas on glaukoomihaigeid, peaksid käima kontrollis iga 2 aasta tagant;
  • Kõrgenenud või liiga magal vererõhk;
  • Lühinägelikkus (üle -4 dioptrit);
  • Diabeet ja muud veresooni kahjustavad haigused;
  • Õhuke sarvkest;
  • Migreen, külmad käed.

Kõik, kellel esineb vähemalt üks neist riskifaktoritest, peaksid oma nägemist ja silma siserõhku kontrollima, sest haigus algab vaevusteta ja areneb aeglaselt.

Regulaarne põhjalik nägemiskontroll aitab õigel ajal tuvastada muutusi silma siserõhus. Tule optometristi vastuvõtule ja kontrolli silmarõhku.

Broneeri aeg

Silmarõhu mõõtmine on kiire ja ohutu protseduur, mida soovitame regulaarselt teha igas vanuses inimestel. Loe lähemalt kõikidest meie poolt pakutavatest teenustest. 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Sinine valgus silmadele

Sinine valgus silmadele

Sinine valgus silmadele

Tänapäeval veedavad inimesed peaaegu poole oma päevast kasutades erinevaid ekraane ja nutiseadmeid, mis kiirgavad kahjulikku sinist valgust. Pikaajaline selliste ekraanide mõjusfääris viibimine väsitab meie silmi ja avaldab nägemisele negatiivset mõju. Liigne kiirgus on kahjulik ka silma struktuuridele nagu silmalääts ja reetina.

Inimese silm on võimeline nägema valguslaineid lainepikkusega 380 nanomeetrit kuni 780 nanomeetrit. Sealt silmale nähtava sinivioletsele või sügavsinise spektri osa on madalam ja kahjulik silmale jäädes vahemikku 415 nm ja 450 nm. Selle valguse eest kaitsevad silmi UV filtriga päikeseprillid. Eriti oluline on kaitsta laste silmi, kuna nende sarvkest ja silmalääts lasevad kogu sinise valguse silma. Selle mõju langeb vanuse suurenedes, kuna silmalääts muutub ajaga kollasemaks ning laseb järjest vähem sinist valgust läbi.

Kahjuliku valguskiirguse kuhjuvat toimet ei tohi jätta tähelepanuta. Spetsiaalselt sel eesmärgil on juhtivad prilliklaasi tootjad välja töötanud sinist valgust blokeerivad prilliläätsed ja filtrid. Need lasevad läbi kasuliku valguse, kuid filtreerivad välja UV-kiirguse, mis võib soodustada erinevate silmahaiguste teket (katarakt,AMD) ja sinakaslilla valguskiirguse. See filter võib aidata tagada silma võrkkestarakkude pikema keskmise eluea.

Inimesed, kes kasutavad nutiseadmeid või ekraane üle kahe tunni päevas ja vajavad selleks prille, soovitame kasutada spetsiaalseid prilliklaase või pinnakatteid. Lisaks soovitame vähendada oma igapäevast digitaalsetele ekraanidele veedetud aega. Püüdke järgida 20/20/20 reeglit - iga 20 minuti tagant, vaadake 20 sekundit 20 meetri kaugusele. Nii saavad silmad puhta ja säilib silmade niiskustase.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Kontaktläätsede hooldamine

Kontaktläätsede hooldamine

Kontaktläätsede hooldamine

Kuidas kontaktläätsi hooldada ja puhastada

  • Enne kontaktläätsede silmast eemaldamist peske käed hoolikalt vee ja seebiga ning kuivatage. Veenduge, et konteiner, kuhu kontaktläätsed asetate, on tolmu- ning meigivaba. Vajadusel loputage konteiner läätsehooldusvedelikuga. Ärge kasutage vett. Võtke uus konteiner kasutusele iga uue kontaktläätse paariga;
  • Eemaldage kontaktläätsed silmast alati enne meigi eemaldamist;
  • Puhastage oma kontaktläätsed alati enne silma asetamist ning pärast silmast eemaldamist korralikult spetsiaalse kontaktläätsede hooldusvedelikuga. Nii on tagatud silmade tervis ning kontaktläätsede kasutamise mugavus. Kontaktläätsede hooldusvedelikku valides jälgige, et see sobiks Teie kontaktläätsedega. Vajadusel küsige nõu silmaarstilt või optometristilt.
  • Kontaktläätsi ei tohi puhastada veega ega niisutada süljega. Kasutades levinumat kontaktläätsede hooldusvahendit all-in-one, on tagatud, et  kontaktläätsed on puhtad, loputatud ning desinfitseeritud.

Kontaktläätsede puhastamine samm-sammult:

  1. Peale käte pesemist eemaldage parema silma kontaktlääts ning asetage see peopessa.
  2. Valage kontaktläätsele hooldusvahendit ning hõõruge kontaktläätse mõlemat poolt õrnalt nimetissõrmega 10-15 sekundit. Jälgige, et Te ei kahjusta kontaktläätse küünega. Sellise hõõrumisega eemaldate kontaktläätse pinnalt mustuse, kontaktläätsele ladestunud deposiidid ning mikroobikehad.
  3. Loputage läätse pärast hõõrumist veel kord hooldusvahendiga.
  4. Asetage puhastatud ning loputatud kontaktlääts konteineri põhja ning valage peale uus puhas vedelik.
  5. Sulgege konteineri kaas korralikult.
  6. Veenduge, et kontaktlääts ei jää kaane vahele ning et hooldusvedelikku oleks piisavalt. Kontaktlääts ei tohi jääda kuivale.
  7. Korrake sama vasaku silma kontaktläätsega.
  8. Kui Teil on erineva tugevusega silmad, siis jälgige, et Te ei ajaks kontaktläätsi segamini.
  9. Hoidke kontaktläätsi puhtas lahuses vähemalt 4 tundi enne järgmist kasutuskorda.

Kui Te kontaktläätsi pikema ja jooksul ei kasuta, siis korra nädalas tuleb konteineris hooldusvedelikku vahetada ning korrata puhastamise protseduuri.

Kontaktläätsi tuleb hõõrudes ja hooldusvahendiga loputades puhastada ka enne silma asetamist.

Olles kontaktläätsed silma asetanud, loputage konteiner läätsehooldusvedelikuga ning jätke õhu kätte kuivama. Vältimaks sodi ning tolmu sattumist kontaktläätsede konteinerisse, keerake see kuivamise ajaks tagurpidi.

  • Kontaktläätsedega ujudes on oluline jälgida, et vesi ei satuks silma. Kasutage selleks alati ühepäevaseid kontaktläätsi ning visake need kohe peale ujumist ära. Nii soolane kui ka kloorine vesi kahjustavad läätse pinda. Samuti võib kontaktlääts saastuda Acanthamoebaga. See on vees elav amööb, mis tekitab keratiiti. See haigus ei allu hästi ravile.
  • Kontaktläätsede kandmisel jälgige alati optometristi või silmaarsti antud juhiseid ning vahetage kontaktläätsed välja õigeaegselt. Vältige läätsede kandmist üle ettenähtud aja.

Kui puhastamine ja hooldamine tundub keeruline ning tülikas, siis soovitame proovida ühekordseks kasutamiseks mõeldud kontaktläätsi. Vaid ühekordsete kontaktläätsede kasutamine vabastab Teid puhastamise protseduurist.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415