Meibomi näärmete düsfunktsioon on väga levinud silmaprobleem. Silmalaugudel on väikesed meibomi näärmed. Meibomi näärmed on rasunäärmed, millest eritub iga pilgutusega õlist ainet pisara koostisesse, mis hoiab ära pisarate veekomponendi aurustumise. Vesi ja õlikiht koos moodustavad pisarakile. Kui meibomi näärmed ummistuvad ja muutuvad põletikuliseks, eritub pisara koostisesse vähem õli. Selle tagajärjel aurustuvad pisarad kiiremini, tekib pisaravool, silmad muutuvad vesiseks ja kuivaks.

Meibomi näärmete düsfunktsiooni sümptomid

Meibomi näärmete düsfunktsiooni sümptomid on väga sarnased kuiva silma sündroomi sümptomitega. Kuivast silmast saab lugeda täpsemalt meie blogist.

• Sügelevad silmad
• Vesised silmad
• Põletikulised silmalaud
• Tundlikkus valguse suhtes
• Tunne, et midagi on "silmas"
• Vahelduv hägune nägemine

Riskitegurid

Vananemine suurendab silmade kuivuse ja meibomi näärmete talitlushäirete riski. Esinemissagedus suureneb alates 50. eluaastast. Vanusega väheneb pisarate tootmine ja näärmed ummistuvad, mille tagajärjel muutub sarvkest ebakorrapäraseks, halveneb nägemisteravus ja kontrastitundlikkus.

Liigne lähedale vaatamine võib põhjustada kuiva silma sündroomi ja meibomi näärmete düsfunktsiooni. Peamiseks põhjuseks on pilgutamise sageduse vähenemine lähedale vaadates. Keskendudes lähitööle, näiteks arvuti ekraani vaatamisele, pilgutab inimene poole vähem. Pilgutamine on aga kriitilise tähtsusega. Pilgutamine niisutab silma pinda, hoiab töös meibomi näärmed ja eemaldab silmast mustuse. 

Silmameigi ja kunstripsmete kandmine võib põhjustada meibomi näärmete düsfunktsiooni. Silmapliiats ja muu meik võivad ummistada meibomi näärmed, seda eriti siis, kui ei puhastata silmalauge põhjalikult ja ei eemaldata enne magamaminekut silmameigi jääke korralikult.

Kontaktläätsede kandmine võib süvendada meibomi näärmete talitlushäireid. 

Meibomi näärmete düsfunktsiooni ravi

Varases staadiumis ei pruugi patsiendil olla sümptomeid ja meibomi näärmete düsfunktsioon avastatakse rutiinse nägemise kontrolli käigus. Isegi kui sümptomeid ei ole, soovitab optometrist või silmaarst ravi. Ravimata jätmine võib põhjustada või süvendada kuiva silma sümptomeid, võib tekkida silmalau põletik ehk blefariit.

Meibomi näärmete ummistuse korral soovitatakse teha silmalaugudele sooja kompressi, millele peaks järgnema silmalaugude masseerimine ja põhjalik puhastamine. Ravi eesmärgiks on õli sulatamine ja näärmete avamine. Lisaks soovitatakse kasutada lisaniisutus tilkasid, mille koostises on lipiidid.

Sooja kompressi tegemise võimalusi on erinevaid. Soovitatakse laugudele panna soe teekotike, muna või teelusikas. Kaasaegne ja mugav moodus on kasutada spetsiaalset silmamaski.

Meibomi näärmete düsfunktsioon võib põhjustada märkimisväärset ebamugavust ja silmade kuivust, aga seda saab tõhusalt ravida, eriti kui see avastatakse varakult.

Pöördu kohe kuiva silma nõustamisele kui sul on mõni meibomi näärmete düsfunktsiooni või kuiva silma sündroomi sümptomitest. Varajane sekkumine hoiab ära kroonilised silmapõletikud ja blefariidi tekke.

Broneeri aeg vastuvõtule: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/ või helista 55 55 89 45.

Presbüoopia ehk vanaeanägemine on vanusest tingitud nägemissüsteemi muutus, mille tagajärjel on aina raskem lähedal asuvaid objekte selgelt näha. See on loomulik osa vananemise protsessist. Lähedalt vaatamine läheb ilma prillideta aina raskemaks enamasti vanusevahemikus 40 - 55. eluaastat ja süveneb jätkuvalt umbes 65 aastaseks saamiseni.

Presbüoopiat esineb kõigil, isegi neil kellel nägemisprobleeme pole varasemalt esinenud. Ka lühinägevad ja kaugnägevad inimesed, kes vajavad igapäevaselt prille kaugele vaatamiseks, kogevad teatud vanuses, et olemasolevate prillidega ei ole enam nii mugav lähedal asuvaid tekste vaadata. Sellisel juhul on abiks mitmevaatelised ehk progresseeruvad prilliklaasid.   

Miks muutub lähedale vaatamine uduseks?

Lähedale vaatamine muutub vanusega uduseks kuna silma sees olev lääts ei suuda enam oma kuju muuta. Et me näeksime objekte selgelt peavad valguskiired koonduma silmapõhjas võrkkestale läbides enne seda sarvkesta, pupilli, silmaläätse ja klaaskeha. Vanusega muutub silmalääts vähem elastseks. Seetõttu ei koondu valguskiired enam võrkkestale vaid võrkkesta taha ja tekib hägune kujutis.

Teadlaste hinnangul on presbüoopiat kogu maailmas ligi 2 miljardil inimesel.

Presbüoopia sümptomid

Presbüoopia ehk vanaeanägemine progresseerub järk- järgult. Esialgu tekitab probleeme peene kirja ja pisikeste tekstide lugemine. Probleemi aitab lahendada parem valgustus, silmade pingutamine ja teksti pisut kaugemale sättimine. Presbüoopia edenedes need lahendused enam ei aita ja tekkida võivad peavalud ja pingetunne silmades, väsimus ning lõpuks loobutakse lugemisest ja lähitööst. 

Kui sul esineb ülalnimetatud probleeme pöördu kindlasti optometristi vastuvõtule.

Kuidas presbüoopiat korrigeerida?

Presbüoopia ei ole haigus vaid loomulik silma vananemise protsess ja välja ravida seda ei ole võimalik. Reeglina on esmane, lihtne ja ohutu viis presbüoopiast põhjustatud nägemishäirete parandamiseks lugemise prillid. Lugemisprille kantakse ainult siis, kui see on vajalik lähedal olevate objektide ja väikese teksti selgemaks nägemiseks.

Presbüoopia edenedes on väga suureks abiks progressiivsed prilliläätsed. Need prilliläätsed tagavad suurepärase nägemise nii lähedale kui ka kaugele vaatamiseks.

Presbüoopiaga inimesed võivad märgata, et nende silmad muutuvad valguse ja pimestamise suhtes tundlikumaks. Sel juhul on hea valik fotokroomsed läätsed, mis on päikesevalguse käes automaatselt tumenevad.

Need, kes on juba varasemalt kontaktläätsesid kandnud, on heaks võimaluseks ka multifokaalsed kontaktläätsed, mis võimaldavad näha selgelt nii lähedale kui ka kaugele ning seetõttu ei ole vajalik lugemisprille lisaks kasutada.

Kui sinu lähedale nägemine on muutunud häguseks, on soovitatav pöörduda optometristi või silmaarsti poole, kes teostab vajalikud uuringud ja nõustab erinevate võimaluste osas. Broneeri aeg Nägemisuuringute kabinetti siin.