Miks on vajalik silmapõhjade süvauuring?

Miks on vajalik silmapõhjade süvauuring?

by | mai 22, 2024

Miks on vajalik silmapõhjade süvauuring?

Silmapõhjade süvauuring annab kõige täpsema ülevaate patsiendi silmade tervisest ning selle abil on võimalik kindlaks teha kõrvalekaldeid juba nägemishäirete väga varajases staadiumis. Selgitame lähemalt, miks prillipoes tehtud nägemiskontroll ei pruugi alati olla piisav.

 

Silmade süvauuringu olemus

Silmapõhjade süvauuring on parim viis enda silmade tervise eest hoolitsemiseks. Soovitame seda teha kõigil vähemalt iga kahe aasta tagant ka siis, kui teil ei ole silmade või nägemisega seotud kaebusi. Eriti on see vajalik inimestele, kellel on nägemisega seotud kaebused, suguvõsas esinevad erinevad silmapõhja haigused ja neile, kellel on klaaskeha hõljumid.

Süvauuringu käigus tehtav põhjalik kontroll on võimalik tänu spetsiaalsele aparatuurile. Tegemist on tipptasemel ja ruumika tehnikaga. Meie vastuvõtul kasutatakse funduskaamerat ja Zeiss OCT aparaati. Süvauuring kestab keskmiselt 40 minutit ning selle jooksul uurime lisaks nägemisteravusele võrkkesta, nägemisnärvi ja teostame pahhümeetriat ehk mõõtame sarvkesta paksust. Teeme silmapõhjast detailsed 3D pildid, mis on oluline mitmete silmahaiguste õigeaegseks avastamiseks. Enamasti ei ole silmahaigustel nende varajases staadiumis sümptomeid, mistõttu hakkavad need igapäevast elu mõjutama alles siis, kui on tekkinud jäädavad kahjustused. Tänu silmade süvauuringule saame ennetada varakult erinevaid silmahaiguseid, vajadusel alustada ravi õigeaegselt ning jälgida silmapõhja muutusi.

Zeiss OCT aparaat

Milliseid häired on võimalik süvauuringu käigus kindlaks teha?

OCT ehk optiline koherentstomograafia aitab kindlaks teha muutusi silma võrkkestas. Selle abil saab väga detailselt uurida võrkkesta erinevaid kihte, kaardistada nende paksust ja suurust. Saadud info aitab diagnoosida glaukoomi ning erinevaid silma võrkkestaga seotud häireid. 

Funduskaamera fookuses on aga silmapõhi otsevaates. Selle abil tehakse fotode seeria silma sisemusest ehk sisuliselt on tegemist suure võimsusega fotoaparaadiga, mida kasutatakse nägemisnärvi ja silma võrkkesta pildistamiseks. 

Seega on OCT uuringu ning funduskaamera abil võimalik kindlaks teha:

  • glaukoomi
  • diabeetilist retioniopaatiat
  • hüpertensiivset retinopaatiat
  • maakuli degeneratsiooni
  • optiline neuriiti ning -atroofiat
  • papilloödeemi
  • muutusi nägemisnärvi tervises

 

Kokkuvõttes annab silmade süvauuring koos spetsiaalse tipptasemel aparatuuriga meile parima ülevaate silmade tervisest. Kuigi tavapärane nägemisuuring võib olla kiire ja mugav lahendus, ei pruugi selle raames selguda erinevad silmapõhja probleemid ja haigused.

 

Aitame hoolitseda sinu tervise eest ning ootame sind silmapõhja süvauuringule!

 

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

 

 


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945. 

 

 

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Privaatsuspoliitika | uptodate

Kolm põhjust, miks kanda päikeseprille

Kolm põhjust, miks kanda päikeseprille

by | mai 7, 2024

Kolm põhjust, miks kanda päikeseprille

Saabunud kevadilmad ning taevas eredalt särav päike paneb paljud südamed põksuma juba suvises rütmis. Õige aeg on varuda endale sobivad ning silmi kaitsvad päikeseprillid. Miks tasub need endaga alati kaasa võtta? Anname sulle kolm mõjuvat põhjust.

 

Päikeseprillid on ainus viis kaitsta enda silmi UV kiirguse eest

Päikeselt saabuv liigne UV-kiirgus võib kaasa tuua mitmeid silma tervise probleeme. Kiirgust blokeerivad päikeseprillid aitavad vähendada näiteks katarakti ning maakuli degeneratsiooni tekke riski. Lisaks aitavad kvaliteetsed päikeseprillid vältida silmalaugude nahavähi teket, kuna prillid pakuvad lisaks silmadele kaitset ka seda ümbritsevale nahale. Silmalau vähk ilmub tuumorina silmalau välimisele küljele ning areneb rasva- ja higinäärmetest. Iga kord, kui päikese käes viibida ilma päikeseprillideta, suureneb risk silmalau vähi tekkeks. Selle erinevateks vormideks on basaalrakuline kartsinoom, rasukartsinoom, lamerakk-kartsinoom ja melanoom. Seega on päikeseprillid oluliseks kaitsevahendiks nende raskete silmahaiguste eest.

Oluline on aga meeles pidada, et UV kiirgus ei ohusta meid ainult suvisel ajal, vaid selle eest tuleb end kaitsta ka talvel. Seda põhjusel, et UV kiired peegelduvad tagasi lumelt ja jäält ning seega ohustavad silmi enda kahjuliku mõjuga. Fotokeratiit on seisund, kus sarvkest ehk silma läbipaistev esiosa saab lühikese, kuid intensiivse ultraviolettkiirguse, näiteks päikesekiirte või lumekiirte, ülemäärase kokkupuute tõttu kahjustatud. 

Lumepimedus ehk fotokeratiit toob endaga kaasa mitmeid ebameeldivaid sümptomeid nagu ärritus, silmade valulikkus ja punetus, valgustundlikkus, pisaravool ning nägemise hägustumine. 

Fotokeratiit on tavaliselt ajutine seisund ja taastub mõne päeva jooksul, kui silmad saavad puhata ja paraneda. Ravi hõlmab tavaliselt sümptomaatilist ravi, nagu kunstpisarate kasutamine silmade niisutamiseks ja valu leevendamiseks.

Pikaajaline kokkupuude ultraviolettkiirgusega võib aga põhjustada tõsisemaid silmakahjustusi, sealhulgas pikaajalist silma põletikku, sarvkesta kahjustusi ja isegi katarakti teket. Seetõttu on oluline kaitsta oma silmi päikese eest, kandes päikeseprille, mis blokeerivad UV-kiirgust, eriti ereda päikesevalguse käes viibides.

Päikeseprillid

Tõhus kaitse ka ilmastiku eest

Päike ja liigne UV-kiirgus ei ole sugugi ainsad tegurid, mis võivad kujutada meie silmade tervisele ohtu. Lisaks sellele võivad silmi ärritada ka mitmed ilmastikutingimused – näiteks tugev tuul, tänu millele võivad silma jõuda liiva- ning tolmuosakesed. Liiv võib lisaks kahjustada silma sarvkesta ning tolm silmi kuivatada ja ärritada.

Tänu päikeseprillidele kaob vajadus silmi kissitada. Kissitamine põhjustab silmade pinget ning väsimust, mis võib omakorda tekitada peavalu. Päikeseprillide mitte kandmine tekitab silma ümbruses olevale õrnale nahale kortse. Seega kaitsevad päikeseprillid nii silmi kui nahka ning aitavad täiel rinnal nautida ümbritsevat maailma.

Päikeseprillidega auto rooli

Päikeseprillid on vajalikud abivahendid ka autojuhtidele. Seda hetkedel, mil märjalt asfaldilt või lumelt tekib tagasipeegeldus, mis võib põhjustada hetkelist pimestamist. Pimestamine võib põhjustada silmade väsimust ning raskendada sõidukijuhi selget nägemist. Seetõttu soovitame pimestamise leevendamiseks kasutada polariseeritud klaasidega päikeseprille. 

Valgustundlikel inimestel võib liigne eredus põhjustada peavalu või migreeni ning päikeseprillide kandmine on vajalik. Lühinägevuse korral on võimalik välja kirjutada ka sobivad optilised päikeseprillid. 

Aitame hea meelega leida just sulle kõige sobivama päikeseprillide lahenduse. Paneme kõikidele südamele silmade kaitsmise igal aastaajal – vaid nii saab hoida enda kõige kallimat vara.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

 

 


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945. 

 

 

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Privaatsuspoliitika | uptodate

Mis on akommodatsioon?

Mis on akommodatsioon?

by | apr. 10, 2024

Mis on akommodatsioon?

Silma akommodatsioon on protsess, mille käigus muutub silmaläätse kuju, et fokusseerida valguskiired võrkkestale. See on oluline osa nägemise funktsioonist, mis võimaldab meil näha selgelt nii lähedal kui ka kaugel asuvaid objekte. Selgitame lähemalt, kuidas see toimib.

 

Akommodatsioon – selle olemus

Ilmselt on kunagistest füüsikatundidest meelde jäänud erinevate läätsede ning nende seose valguskiirte koondamisel. Koolitunnis tuttava põhimõtte sarnaselt toimib ka silmalääts ehk selle abil koondatakse valguskiiri silma võrkkestale. 

Kui silmalääts on kumer, koondab see valguskiiri tugevamalt ning nähakse teravamalt lähemal olevaid esemeid. Lame silmalääts koondab valguskiiri aga vähem ja seega nähakse teravalt kaugel olevaid objekte. Akommodatsioon saab toimida tänu ripskehas asuva tsiliaarlihase kokkutõmbumisele ja selle lõõgastumisele. Kuna lääts suudab enda kumerust muuta võrdlemisi kiiresti, kohanevad meie silmad eri kaugusel olevate objektide teravustamisega märkamatult.

Muutused akommodatsioonis

Akommodatsiooni mõõdetakse lihtsa testi abil – selleks tuleb patsiendil fokuseerida objektile, mida hakatakse tooma kaugemast positsioonist patsiendi nina suunas. Jälgitakse, millal sihtmärk muutub uduseks või “karvaseks” – mida lähemale objekt jõuab, seda väiksemaks muutuvad silmade pupillid.

Teravustamise raskuste taga võivad olla akommodatsiooni funktsioonihäired. Kokku on neid kuus erinevat tüüpi ning nende sümptomiteks on:

  • nägemise fokusseerimise raskused
  • nägemise hägustumine
  • silmade väsimus
  • regulaarsed peavalud
  • keskendumisvõime halvenemine
  • aeglane lugemiskiirus
  • topeltnägemine

Oluline on aga välja tuua, et loetletud sümptomid ei pruugi olla seotud ainult akommodatsiooniga ning võivad viidata ka teistele nägemishäiretele. Nende esinemise korral soovitame konsulteerida spetsialistidega ja broneerida aeg optometristi vastuvõtule.

Muutused akommodatsioonis on loomulik osa meie silmade vananemise protsessist, mida ei ole võimalik ravida, kuid mida saab korrigeerida vastavate prillide või kontaktläätsedega. Vananemise tõttu vähenevat akommodatsiooni ehk vähenenud võimet lähedale näha nimetatakse presbüoopiaks.

Akommodatsiooni funktsioonihäirete ravi

Kui vananemisega seotud presbüoopiat on võimalik korrigeerida prillide abil, siis akommodatsiooni häirete leevendamiseks soovitatakse lisaks prillide kandmisele teha ka silmaharjutusi.  

Akommodatsiooni leevendamiseks mõeldud harjutuste abil parandatakse silma võimet  reguleerida sujuvalt ja tõhusalt enda fookust. Harjutusi soovitatakse sageli ka inimestele, kes kurdavad silmade väsimust, kellel on raskusi pikaajalise ekraaniga töö tegemisel või lähitööga. Harjutused töötatakse välja vastavalt patsiendi vajadustele, kuid sisaldavad fookuse vahetamist erineval kaugusel olevate objektide vahel või selle harjutamist liikuvatel objektidel. 

Kokkuvõttes tasub tähelepanu pöörata püsivatele akommodatsiooni häiretele viitavatele sümptomitele ning pöörduda valdkonna spetsialistide poole tagamaks vajalik abi ning leevendus.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

 

 


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945. 

 

 

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Privaatsuspoliitika | uptodate

Mis on konvergents?

Mis on konvergents?

by | märts 28, 2024

Mis on konvergents?

Konvergents ehk silmade sissepöördumise nõrkus on lühi– ja kaugnägevuse kõrval enda esinemissageduselt kolmas nägemishäire. Konvergentsi probleemid esinevad hinnanguliselt 15% lastel, mistõttu on lastevanematel oluline pöörata tähelepanu viitavatele sümptomitele.

Mis on konvergents?

Kui vaatame kaugustes asuvat objekti, asetsevad meie silmad üksteisega paralleelselt. Mida lähemal vaadeldav objekt asub, seda rohkem liiguvad silmad fookuse säilitamiseks sissepoole. Kui seda aga ei juhtu, ei suuda silmad teha üksteisega pildi fokuseerimiseks piisavalt koostööd – see võib väljenduda nii pildi moonutuses kui topeltnägemises. Seega tekivad lastel konvergentsi probleemide tulemusel raskused lugemisel ning lähitööle keskendumisel, sõnad ja read võivad nö kokku sulada. Probleeme võib tekkida ka koordinatsiooni ja sportlike tulemustega. Lisaks võib esineda silmade pideva pingutuse tõttu peavalu ja -ringlust. Seetõttu võib seostada konvergentsi probleeme hoopis hüperaktiivsuse või tähelepanuhäiretega. Kuna konvergentsi probleeme ei pruugita kindlaks teha tavapärase nägemiskontrolli käigus, võib see jääda õigel ajal tähelepanuta.

Mis põhjustab konvergentsi probleeme?

Konvergentsi probleemide tekke taga võivad olla mitmed faktorid. Lisaks geneetilisele faktorile on kindlaks tehtud, et nägemishäiret esineb rohkem lastel, kellel on diagnoositud neuroloogilised probleemid või arenguhäired nagu autism või düsleksia. Olulist rolli mängivad ka silmalihaste tugevus ning vastupidavus ja lähitöö tegemise osakaal. See tähendab, et pideva arvuti, nutitelefoni või mõne muu digivahendi kasutamine suurendab konvergentsi probleemidega seotud sümptomite esinemist. Seega on oluline piirata laste ligipääsu nutivahenditele silmade tervise hoidmise eesmärgil. 

Täiskasvanutel soovitatakse konverentsi probleemidega seotud sümptomite leevendamiseks piirata enda ekraanide vaatamise aega ning teha arvutiga töötamisel regulaarseid pause. Soovitatav on kasutada põhimõtet, mille alusel tuleks iga 20 minuti möödumisel vaadata kaugusesse vähemalt 20 sekundit. 

 

Konvergentsi probleemide välja selgitamine ja ravi

Konvergentsi probleemidele viitavate sümptomite korral tuleb pöörduda optometristi vastuvõtule. Probleemi väljaselgitamiseks viiakse läbi põhjalikud uuringud, mis hõlmavad nägemisteravuse ja binokulaarse nägemise teste. Lisaks mõõdetakse ka konvergentsi lähipunkti ning jälgitakse silmade liikuvust.

Konvergentsi probleemide ravi sõltub selle tõsidusest, kuid peamiselt on kasutusel kolm viisi. Kõige sagedamini kasutatakse erinevaid silmaharjutusi ja -teraapiat. Nende eesmärgiks on tugevdada silmade koostööd ja parandada koordinatsiooni, samuti muuta patsiendi jaoks lähitöö tegemine mugavamaks. 

Silmade fookuse parandamiseks võidakse patsiendile määrata ka prismaprillid, mille klaasid on disainitud selliselt, et vähendada patsiendi vajadust pöörata enda silmi sissepoole ning seega leevendada konvergentsi poolt põhjustatud sümptomeid. 

 

Aitame sul ja sinu lapsel saada konvergentsi probleemid kontrolli alla – broneeri endale vastuvõtt optometristi juurde juba täna!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

 

 


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945. 

 

 

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Privaatsuspoliitika | uptodate

Glaukoom – diagnoos ning muutused elus

Glaukoom – diagnoos ning muutused elus

by | märts 12, 2024

Glaukoom – diagnoos ning muutused elus

12. märtsil on ülemaailme glaukoomi päev. Glaukoom on krooniline silmahaigus, mille tagajärjeks võib olla nägemise kadumine. Seetõttu on päeva eesmärgiks suurendada teadlikkust glaukoomist ja selle olemusest ning suunata inimesi regulaarsesse nägemiskontrolli. Päeva keskseks motoks on “Maailm on helge, päästa oma nägemine” (inglise k the world is bright, save your sight).

Mis on glaukoom?

Glaukoom on silmahaigus, mis mõjutab inimese nägemisnärvi. Selle tulemusena kaob patsientidel järk-järgult perifeerne nägemine ehk kitseneb nägemisväli. Kui glaukoomi ei tuvastata õigeaegselt ja see ei saa vajalikku ravi, süvenevad selle sümptomid ning võib lõppeda nägemise kaotamisega. Suur osa glaukoomist on põhjustatud geneetilise eelsoodumuse tõttu ning enamikel juhtudel on nägemisnärvi kahjustuse põhjustaja silmasisese rõhu tõus. 

Glaukoom esineb hinnanguliselt 80 miljonil inimesel üle kogu maailma ning neist vaid pooled on oma haigusest teadlikud. Seda mõjutab ka asjaolu, et glaukoomi diagnoositakse harva alla 40-aastastel – seega, mida vanemaks inimesed elavad, seda suurem on ka tõenäosus enda elu jooksul diagnoos saada. Prognooside kohaselt on 2040. aastaks kaotanud glaukoomi tõttu oma nägemise 22 miljonit inimest. 

Kuidas ennetada glaukoomi poolt põhjustatud nägemise kaotust?

Varajases staadiumis glaukoom võib kulgeda asümptomaatiliselt ning patsiendil ei pruugi olla ühtegi kaebust. Siiski saab seda kindlaks teha, kuid vaid silmade süvauuringul. Regulaarne nägemiskontroll kogu elu jooksul on hea nägemise säilitamise võtmekomponent.  

Glaukoomi tulemusena juba välja arenenud sümptomeid ehk nägemise hägustumist, nägemisvälja ahenemist ja halode tekkimist ei ole võimalik enam taastada. Vanemad inimesed võivad nägemist mõjutavaid muutusi pidada aga loomulikuks vananemise osaks ning seetõttu ei pruugi nad õigeaegselt valdkonna spetsialisti juurde jõuda. Siinkohal on oluline roll perekonnal, kes saab tekkinud tervisemuresid tähele panna ja appi tulla. 

Kuigi glaukoomi poolt põhjustatud silmanärvi kahjustust ei ole võimalik taastada, saab õigeaegse ravi korral sümptomite süvenemist pidurdada. Diagnoosi saamisel määratakse patsiendile ravina hüpotensiivsed silmatilgad, laser- või kirurgiline ravi.

 

Elu glaukoomiga

Paljud meist peavad ühel hetkel enda elus glaukoomiga paratamatult silmitsi seisma või on lähedalt seotud inimesega, keda see mõjutab. Haigusega toime tulemisel on lisaks patsiendile määratud ravile olulisel kohal ka teatud elustiili muutused. Näiteks suureneb nägemise kahjustumise korral õnnetuste ja kukkumiste risk. Selle vältimiseks tasub teha muudatusi enda kodus:  muuta ohtlikumad piirkonnad nagu ukseavad, lauanurgad ja trepid kontrastsemaks, et neid kahjustunud nägemisega paremini tähele panna. 

Lisaks tasub jälgida ka tervislikke liikumis- ja toitumisharjumusi, kuid soovitatav on vältida suurte raskuste tõstmist või tegevusi, kus viiakse pea südamest allapoole – seega tegevused, mis suurendavad silma rõhku. Kõige olulisemal kohal on aga tugisüsteem, kes pakub patsiendile vajalikku abi, aitab külastada regulaarselt arsti ning haigusega igapäevaelus toime tulla. 

 

Broneeri endale või oma lähedasele silmapõhja süvauuringu aeg juba täna ning saa glaukoomile võimalikult varakult jaole: https://nagemisuuringud.ee/teenused/#silmapohja-suvauuring

Selgem nägemine algab siit

1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

 

 


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945. 

 

 

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Privaatsuspoliitika | uptodate

;