Müütide murdmine: prillid, kontaktläätsed ja laserprotseduurid

Müütide murdmine: prillid, kontaktläätsed ja laserprotseduurid

Müütide murdmine: prillid, kontaktläätsed ja laserprotseduurid

Nägemist saab tänapäeval korrigeerida mitmel viisil – prillide, kontaktläätsede või kirurgiliste protseduuride abil. Kuna valikuid on palju, levib ka rohkelt uskumusi, millest osa ei vasta tõele.

Kes meist poleks kuulnud väidet „läätsed rikuvad silmi“? Või hoiatust: „kui hakkad prille kandma, läheb nägemine veel halvemaks“? Viimasel ajal küsitakse sageli ka „kas laserprotseduur lahendab kõik nägemisega seotud mured?“

Sellised väited võivad viia valede otsusteni – inimene valib endale sobimatu lahenduse või lükkab edasi vajaliku nägemiskontrolli.

Tegelikult on enamik neist müütidest lihtsalt levinud eksiarvamused, mis põhinevad hirmudel või poolikul infol. Selles postituses lükkame ümber kolm levinud müüti ja selgitame neid lähemalt.

Müüt nr 1: Prillid rikuvad silmad ära

Paljud arvavad, et kui hakata prille kandma, siis „silm harjub ära“ ja nägemine muutub järjest kehvemaks. Tegelikkus on aga vastupidine.

  • Prillid ei tee silma ega silmalihaseid kuidagi nõrgemaks. 
  • Nägemine muutub ajas nagunii – seda mõjutavad näiteks pärilikkus, silma ehitus, vanus ja elustiil. 

Kui inimesel on juba lühinägevus või kaugnägevus, aitavad prillid lihtsalt paremini näha, mitte ei süvenda probleemi.

Müüt nr 2: Kontaktläätsed on silmadele kahjulikud

Levinud arvamuse järgi kahjustavad kontaktläätsed silmi ja võivad isegi nägemist pöördumatult halvendada. Tegelikult see nii ei ole.

  • Kaasaegsed kontaktläätsed on ohutud, kui neid õigesti kasutada. 
  • Kõige sagedamini tekivad probleemid siis, kui läätsi kasutatakse valesti. Näiteks kantakse neid liiga kaua, magatakse nendega või jäetakse üldse puhastamata. 
  • Kui järgid optometristi või silmaarsti juhiseid, on läätsed turvaline ja mugav lahendus igapäevaseks nägemise korrigeerimiseks.

Müüt nr 3: Laserprotseduur lahendab kõik probleemid.

Laserprotseduur võib tunduda kui kiire ja lõplik lahendus, kuid tegelikkus on palju mitmetahulisem.

  • Laserprotseduur võib teatud juhtudel olla sobiv lahendus, kuid see ei pruugi sobida kõigile. 
  • Protseduur ei aita kõikide nägemisprobleemide puhul, näiteks juhul, kui vanusega tekib vajadus lugemisprillideks. 
  • Ühekordne kirurgiline sekkumine ei välista vajadust edasiste kontrollide järele – ka pärast protseduuri tuleb jätkata regulaarseid nägemiskontrolle.

Kokkuvõte

Prillid, kontaktläätsed ja laserprotseduurid on erinevad viisid nägemise korrigeerimiseks. Need ei muuda nägemist halvemaks, vaid aitavad tagada parema nägemisteravuse ja igapäevase mugavuse. 

Igal nägemise korrigeerimise viisil – olgu selleks prillid, kontaktläätsed või laserprotseduur – on oma eelised ja piirangud. Parim valik sõltub inimese individuaalsest olukorrast ning spetsialisti hinnangust.

Kõige olulisem on külastada regulaarselt nägemiskontrolli, et hoida oma silmade tervist ning ennetada võimalikke probleeme. Lisaks aitab põhjalik uuring leida just sinu vajadustele vastava lahenduse.

Meie oleme sinu jaoks olemas. 💛

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.

 

 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Mida teha, kui laps ei suuda telefonist või arvutist loobuda?

Mida teha, kui laps ei suuda telefonist või arvutist loobuda?

Mida teha, kui laps ei suuda telefonist või arvutist loobuda?

Nutitelefonid, arvutimängud ja isegi õppimiseks vajalikud ekraanid kuuluvad tänapäeva laste igapäevaellu. Kuid kas teadsid, et optometristide soovituslik ekraaniaeg lapsele on kuni 2 tundi päevas? Pikemalt kestvad seansid võivad silmadele anda märku kuivuse, väsimuse või peavaluna ning suurendada ka lühinägevuse ehk müoopia riski.

Miks just 2 tundi?

Koolimineva lapse silmad ei ole veel täielikult välja arenenud. Liigne lähedale vaatamine sunnib silmalihaseid pidevalt pingutama, mis võib kaasa tuua nägemise halvenemise. Ekraane vaadates kipume kõik vähem pilgutama. Samas on pilgutamine silmade loomulik niisutaja ja kui seda ei toimu piisavalt, tekib silmades kuivus ja ebamugavustunne.

Kuidas lapse ekraaniaega paremini juhtida?

 

  • Pane paika reeglid: Seadke lapsega kindlad piirid, näiteks 2 tundi ekraaniaega päevas peale koolitöid või kindlad lühemad ajavahemikud, millal seadmeid võib kasutada;
  • Paku alternatiive: Raamatud, lauamängud, sport või käelised tegevused aitavad ekraanidest eemal olla. Kui võimalik, tee neid tegevusi lapsega koos – nii on huvitavam;
  • Näita eeskuju: Lapsed õpivad vanematelt. Kui jälgid ka enda ekraaniaega ja teed pause, on lapsel lihtsam sama teha;
  • Tekita kodus ekraanivabad tsoonid: Näiteks köök ja magamistuba võiksid olla kohad, kus seadmeid ei kasutata;
  • Tunnusta last kokkulepete täitmise eest: Positiivne tagasiside ja premeerimine aitavad uut harjumust kinnistada;
  • Ole paindlik: Kui laps on harjunud pikki tunde ekraanide ees veetma, võtab uute reeglite juurutamine aega. Liigu samm-sammult ja luba ka endal vahel eksida.

Koolieelse nägemiskontrolli tähtsus

Isegi siis, kui laps ei kurda nägemisprobleemide üle, on enne kooliaasta algust mõistlik külastada nägemiskontrolli. Silmadega seotud muutused tekivad sageli märkamatult – laps harjub tasapisi uue olukorraga ega pruugi ise tajuda, et tahvlile vaatamine on muutunud keerulisemaks või et silmad väsivad kiiresti. 

Alles koolipäevade alguses, kui silmad peavad taluma pikemat koormust ja keskendumist, võivad need probleemid esile tulla. Regulaarne nägemiskontroll annab vanemale kindlustunde, et laps näeb klassiruumis selgelt, suudab õppetöös paremini keskenduda ning õppetöö ei muutu silmade väsimuse tõttu ebamugavaks.

💛 Broneeri lapsele koolieelseks nägemiskontrolliks aeg juba täna. See on väike samm, mis võib ennetada suuremaid probleeme ja toetada sinu lapse õppeedukust ning silmade tervist.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Müoopia pidurdamise võimalused

Müoopia pidurdamise võimalused

Müoopia pidurdamise võimalused

Müoopiast ehk lühinägelikkusest hakati esmakordselt rääkima 1950. aastatel. Tänaseks on sellest saanud üks enamlevinumaid nägemishäireid üle kogu maailma. Miinusprilli kandjate hulk maailmas kasvab ja arvatakse, et aastaks 2050 on ligikaudu pool maailma elanikkonnast lühinägevad. Lühinägevus kujuneb välja tavaliselt varases koolieas ning üldjuhul progressioon peetub, kui silm enam ei kasva ehk sageli peale 15. eluaastat.

Lühinägevus ei pruugi endast kohe märku anda. Sageli ei ole lapsel nägemisega probleeme ei kodus ega lasteaias ning ka kooliteed alustades võib laps istuda keskmises pingis ning seejuures tahvlile probleemideta näha. Küll aga tasub nägemisele tähelepanu pöörata siis, kui kodus hakkab laps televiisorit vaadates silmi kissitama või koolis soovib istuda ettepoole. Õnneks on võimalik müoopia progresseerumist veidi pidurdada.

Millised on müoopia ehk lühinägevuse riskitegurid?

  • Kõige rohkem suurendab lühinägevuse tekke riski lapse vähene õues viibimine
  • Lähitöö, mille alla kuuluvad näiteks arvuti ja nutiseadmete kasutamine ning lugemine ja kirjutamine.
  • Samuti on lastel, kelle vanematel esineb lühinägevus, suurem risk lühinägevuse tekkeks.

Müoopiat on õnneks võimalik pidurdada

Lastel soovitatakse järgida 20-20-20 reeglit ehk iga 20 minuti lähitöö järel vaadata 20 sekundi vältel kaugusesse (vähemalt 6 meetrit, nt aknast välja või klassiruumi teise otsa) ning viibida iga päev vähemalt 2 tundi õues päevavalguse käes.

Samuti on oluline tagada lähitöö tegemise kohas hea valgustatus. Kuna lühinägevus tekib enamasti koolieas, tasub tähelepanu pöörata lapse koolilaua valgustatusele ning ka õppeasutustel on võimalik laste silmade tervist edendada, innustades neid vahetundide ajal õues viibima.

Müoopia prillide abil kontrolli alla

Müoopia

Lühinägevust saab korrigeerida miinusprillide või -kontaktläätsedega, kuid need ei mõjuta lühinägevuse süvenemist. Viimastel aastatel on aga kasutusele võetud meetodid, mis pärsivad lühinägevuse progressiooni. Kõige efektiivsemaks peetakse atropiini silmatilku. Atropiini leidub karumustika marjades ning see on olnud meditsiinilises kasutuses juba enam kui sada aastat silmatera ehk pupilli laiendamiseks ning läätse kuju mõjutava tsiliaarlihase lõõgastamiseks. Lühinägevuse ravis kasutatakse ka näiteks multifokaalseid ja ortokeratoloogilisi kontaktläätsesid, kuid nende efektiivsus on väiksem kui atropiini silmatilkadel.

Nägemisuuringute kabinetil on võimalik tellida ka müoopia raviks kasutatavaid prilliklaase, mis arvestavad silma kesk- ja perifeersetele omadustele iseloomulikku refraktsiooni piki horisontaalset ja vertikaalset telge, et luua prillilääts, mis on disainitud järgmiste omadustega:

Lapsega on soovitatav käia ka regulaarselt nägemiskontrollis, et tuvastada müoopia või muid silmahaigusi, mis on varajase avastamise korral ravitavad. Broneeri aeg siin või helista +372 55 55 89 45.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

;