Mida teha, kui laps ei suuda telefonist või arvutist loobuda?

Mida teha, kui laps ei suuda telefonist või arvutist loobuda?

Mida teha, kui laps ei suuda telefonist või arvutist loobuda?

Nutitelefonid, arvutimängud ja isegi õppimiseks vajalikud ekraanid kuuluvad tänapäeva laste igapäevaellu. Kuid kas teadsid, et optometristide soovituslik ekraaniaeg lapsele on kuni 2 tundi päevas? Pikemalt kestvad seansid võivad silmadele anda märku kuivuse, väsimuse või peavaluna ning suurendada ka lühinägevuse ehk müoopia riski.

Miks just 2 tundi?

Koolimineva lapse silmad ei ole veel täielikult välja arenenud. Liigne lähedale vaatamine sunnib silmalihaseid pidevalt pingutama, mis võib kaasa tuua nägemise halvenemise. Ekraane vaadates kipume kõik vähem pilgutama. Samas on pilgutamine silmade loomulik niisutaja ja kui seda ei toimu piisavalt, tekib silmades kuivus ja ebamugavustunne.

Kuidas lapse ekraaniaega paremini juhtida?

 

  • Pane paika reeglid: Seadke lapsega kindlad piirid, näiteks 2 tundi ekraaniaega päevas peale koolitöid või kindlad lühemad ajavahemikud, millal seadmeid võib kasutada;
  • Paku alternatiive: Raamatud, lauamängud, sport või käelised tegevused aitavad ekraanidest eemal olla. Kui võimalik, tee neid tegevusi lapsega koos – nii on huvitavam;
  • Näita eeskuju: Lapsed õpivad vanematelt. Kui jälgid ka enda ekraaniaega ja teed pause, on lapsel lihtsam sama teha;
  • Tekita kodus ekraanivabad tsoonid: Näiteks köök ja magamistuba võiksid olla kohad, kus seadmeid ei kasutata;
  • Tunnusta last kokkulepete täitmise eest: Positiivne tagasiside ja premeerimine aitavad uut harjumust kinnistada;
  • Ole paindlik: Kui laps on harjunud pikki tunde ekraanide ees veetma, võtab uute reeglite juurutamine aega. Liigu samm-sammult ja luba ka endal vahel eksida.

Koolieelse nägemiskontrolli tähtsus

Isegi siis, kui laps ei kurda nägemisprobleemide üle, on enne kooliaasta algust mõistlik külastada nägemiskontrolli. Silmadega seotud muutused tekivad sageli märkamatult – laps harjub tasapisi uue olukorraga ega pruugi ise tajuda, et tahvlile vaatamine on muutunud keerulisemaks või et silmad väsivad kiiresti. 

Alles koolipäevade alguses, kui silmad peavad taluma pikemat koormust ja keskendumist, võivad need probleemid esile tulla. Regulaarne nägemiskontroll annab vanemale kindlustunde, et laps näeb klassiruumis selgelt, suudab õppetöös paremini keskenduda ning õppetöö ei muutu silmade väsimuse tõttu ebamugavaks.

💛 Broneeri lapsele koolieelseks nägemiskontrolliks aeg juba täna. See on väike samm, mis võib ennetada suuremaid probleeme ja toetada sinu lapse õppeedukust ning silmade tervist.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Lapsi mõjutavad nägemisprobleemid

Lapsi mõjutavad nägemisprobleemid

Lapsi mõjutavad nägemisprobleemid
Laste nägemine areneb pidevalt nende kasvades, seega võivad erinevad nägemisprobleemid või -häired mõjutada nende üldist arengut ja õppimist. 

Lastel esinevad nägemisprobleemid

 

  • Lühinägevus (müoopia): Laps, kellel on lühinägevus, näeb lähedal olevaid objekte selgelt, kuid kauged objektid võivad olla hägused. Selle tagajärjel ei näe selgelt tahvlile. 
  • Kaugnägevus (hüperoopia): Kaugnägevusega lapsel võib olla raskusi lähedal asuvate objektide fokuseerimisega. See võib mõjutada lugemist ja lähitööd.
  • Astigmatism: Astigmatism tähendab, et silmaläätsel või sarvkestal on ebaregulaarne kuju, mis võib põhjustada nii kaugel kui ka lähedal olevate objektide hägustumist.
  • Laisk silm (amblüoopia): Kui üks silm on teisest nõrgem või silmad ei tööta korralikult koos, võib tekkida laisk silm. Varane avastamine ja ravi on oluline, et vältida püsivaid nägemishäireid.
  • Kõõrdsilmsus (strabism): Strabism on silmade koostöö häire, kus üks silm vaatab otse ja teine silm on kõrvale kaldunud. See võib põhjustada amblüoopiat, topeltnägemist ja mõjutada sügavustaju.
  • Värvinägemise defektid: Mõned lapsed võivad olla värvinägemise osas tundlikumad, mis võib mõjutada nende võimet eristada teatud värve.

Õigeagne ravi

Varajane avastamine ja ravi on olulised, et vältida pikaajalisi nägemisprobleeme. Kui märkate oma lapsel mingeid nägemisprobleemide tunnuseid, nagu silmade kissitamine, hõõrumine või sagedane silmade pilgutamine, kaebab peavalu või raskused lugemisel ja kirjutamisel, on soovitatav pöörduda nägemiskontrolli. Optometrist saab teha nägemiskontrolli, vajadusel suunata silmaarsti vastuvõtule või määrata prillid.

Laste nägemisprobleemid

Laste nägemisprobleemid

Oluline on jälgida laste nägemist regulaarselt, et vajadusel saaks kiiresti reageerida.

Laste nägemist regulaarselt saab kontrollida optometristi juures, kes vajadusel suunab edasi silmaarstile. Aja saab broneerida mugavalt siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Optometrist ja silmaarst Tallinnas

Optometrist ja silmaarst Tallinnas

Optometrist ja silmaarst Tallinnas

Silmaarst ja optometrist tegelevad silmade ja nägemise kontrollimisega. Hooli oma silmade tervisest ja käi regulaarselt nägemiskontrollis.

Nägemisuuringute kabinetis võtavad vastu kogenud optometristid ja silmaarst ehk oftalmoloog. Kelle poole pöörduda?

Optometrist kontrollib ja korrigeerib nägemist

Optometrist on spetsialist, kes teostab nägemiskontrolle ja korrigeerib vajadusel nägemist. Optometrist väljastab prilliretsepte ja määrab kontaktläätsesid.

Broneeri aeg optometristi vastuvõtule.

Nägemisuuringute kabinetis teostavad optometristid järgmisi uuringuid ja protseduure:

  • Nägemisteravuse kontroll;
  • Nägemise korrigeerimiseks prilliretseptide väljastamine;
  • Kontaktläätsede määramine;
  • Silmarõhu mõõtmine glaukoomi varajaseks avastamiseks;
  • Silmade optilise keskkonna mõõtmine e. refraktomeetria;
  • Sarvkesta kumeruste mõõtmine e keratomeetria;
  • Sarvkesta topograafia sh silma kuivuse mõõtmine, keratokoonuse diagnostika;
  • Nägemisfunktsiooni testid: värvitaju, stereoskoopiline nägemine, silmade liikuvuse uurimine;
  • Silmapõhjade pildistamine ja hindamine.

Kooliealised lapsed ja täiskasvanud, kellel ei ole diagnoositud silmahaigusi, on oodatud regulaarsesse nägemiskontrolli optometristi juurde.

Väikelaste nägemist kontrollivad Nägemisuuringute kabineti optometristid koostöös silmaarstiga. Vajadusel suuname lapsed ja täiskasvanud edasi silmaarsti juurde.

Silmaarst diagnoosib ja ravib silmahaigusi

Silmaarst ehk oftalmoloog tegeleb silmahaiguste diagnoosimise ja ravimisega. Silmaarst võib väljastada prilliretsepte, kuid tavaliselt tegelevad sellega optometristid, kes on spetsialiseerunud nägemise korrigeerimisele.

Pöördu silmaarsti poole, kui sul esineb:

  • ootamatu ja kiire nägemise halvenemine;
  • valu, pisaravool, punetus jt põletikutunnused silmades;
  • kroonilised silmahaigus (glaukoom, võrkkesta düstroofia, katarakt);
  • muutused silma võrkkestal või silmarõhus.

Silmatraumade, põletuse, söövituse, nägemise äkilise muutuse ja teiste kiireloomuliste muredega pöördu lähimasse erakorralise meditsiini keskusesse.

Regulaarne nägemiskontroll

Regulaarne nägemiskontroll optometristi juures on oluline igas eas inimesele. Nii tagad selge ja mugava nägemise ning avastad rasked silmahaigused võimalikult varakult. 

Laste nägemist tuleb kontrollida:

  • 3. eluaastal;
  • 5-7. eluaastal koolieelses nägemiskontrollis;
  • koolilastel kord 1-2 aasta jooksul.

Täiskasvanud peaksid optometristi külastama:

  • 18-60 vanuselt kord 2 aasta jooksul;
  • 61+ vanuses kord aastas;
  • prillikandjad kord aastas.

Väikelaste nägemiskontrolle teostavad optometristid koostöös silmaarstidega. Koolieelset nägemiskontrolli ning edasisi laste ja täiskasvanute nägemisuuringuid viivad läbi optometristid.

Võta meiega ühendust või broneeri aeg internetis ja tule vastuvõtule.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

;