Kolm põhjust, miks kanda päikeseprille

Kolm põhjust, miks kanda päikeseprille

Kolm põhjust, miks kanda päikeseprille

Saabunud kevadilmad ning taevas eredalt särav päike paneb paljud südamed põksuma juba suvises rütmis. Õige aeg on varuda endale sobivad ning silmi kaitsvad päikeseprillid. Miks tasub need endaga alati kaasa võtta? Anname sulle kolm mõjuvat põhjust.

 

Päikeseprillid on ainus viis kaitsta enda silmi UV kiirguse eest

Päikeselt saabuv liigne UV-kiirgus võib kaasa tuua mitmeid silma tervise probleeme. Kiirgust blokeerivad päikeseprillid aitavad vähendada näiteks katarakti ning maakuli degeneratsiooni tekke riski. Lisaks aitavad kvaliteetsed päikeseprillid vältida silmalaugude nahavähi teket, kuna prillid pakuvad lisaks silmadele kaitset ka seda ümbritsevale nahale. Silmalau vähk ilmub tuumorina silmalau välimisele küljele ning areneb rasva- ja higinäärmetest. Iga kord, kui päikese käes viibida ilma päikeseprillideta, suureneb risk silmalau vähi tekkeks. Selle erinevateks vormideks on basaalrakuline kartsinoom, rasukartsinoom, lamerakk-kartsinoom ja melanoom. Seega on päikeseprillid oluliseks kaitsevahendiks nende raskete silmahaiguste eest.

Oluline on aga meeles pidada, et UV kiirgus ei ohusta meid ainult suvisel ajal, vaid selle eest tuleb end kaitsta ka talvel. Seda põhjusel, et UV kiired peegelduvad tagasi lumelt ja jäält ning seega ohustavad silmi enda kahjuliku mõjuga. Fotokeratiit on seisund, kus sarvkest ehk silma läbipaistev esiosa saab lühikese, kuid intensiivse ultraviolettkiirguse, näiteks päikesekiirte või lumekiirte, ülemäärase kokkupuute tõttu kahjustatud. 

Lumepimedus ehk fotokeratiit toob endaga kaasa mitmeid ebameeldivaid sümptomeid nagu ärritus, silmade valulikkus ja punetus, valgustundlikkus, pisaravool ning nägemise hägustumine. 

Fotokeratiit on tavaliselt ajutine seisund ja taastub mõne päeva jooksul, kui silmad saavad puhata ja paraneda. Ravi hõlmab tavaliselt sümptomaatilist ravi, nagu kunstpisarate kasutamine silmade niisutamiseks ja valu leevendamiseks.

Pikaajaline kokkupuude ultraviolettkiirgusega võib aga põhjustada tõsisemaid silmakahjustusi, sealhulgas pikaajalist silma põletikku, sarvkesta kahjustusi ja isegi katarakti teket. Seetõttu on oluline kaitsta oma silmi päikese eest, kandes päikeseprille, mis blokeerivad UV-kiirgust, eriti ereda päikesevalguse käes viibides.

Päikeseprillid

Tõhus kaitse ka ilmastiku eest

Päike ja liigne UV-kiirgus ei ole sugugi ainsad tegurid, mis võivad kujutada meie silmade tervisele ohtu. Lisaks sellele võivad silmi ärritada ka mitmed ilmastikutingimused – näiteks tugev tuul, tänu millele võivad silma jõuda liiva- ning tolmuosakesed. Liiv võib lisaks kahjustada silma sarvkesta ning tolm silmi kuivatada ja ärritada.

Tänu päikeseprillidele kaob vajadus silmi kissitada. Kissitamine põhjustab silmade pinget ning väsimust, mis võib omakorda tekitada peavalu. Päikeseprillide mitte kandmine tekitab silma ümbruses olevale õrnale nahale kortse. Seega kaitsevad päikeseprillid nii silmi kui nahka ning aitavad täiel rinnal nautida ümbritsevat maailma.

Päikeseprillidega auto rooli

Päikeseprillid on vajalikud abivahendid ka autojuhtidele. Seda hetkedel, mil märjalt asfaldilt või lumelt tekib tagasipeegeldus, mis võib põhjustada hetkelist pimestamist. Pimestamine võib põhjustada silmade väsimust ning raskendada sõidukijuhi selget nägemist. Seetõttu soovitame pimestamise leevendamiseks kasutada polariseeritud klaasidega päikeseprille. 

Valgustundlikel inimestel võib liigne eredus põhjustada peavalu või migreeni ning päikeseprillide kandmine on vajalik. Lühinägevuse korral on võimalik välja kirjutada ka sobivad optilised päikeseprillid. 

Aitame hea meelega leida just sulle kõige sobivama päikeseprillide lahenduse. Paneme kõikidele südamele silmade kaitsmise igal aastaajal – vaid nii saab hoida enda kõige kallimat vara.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Mis on akommodatsioon?

Mis on akommodatsioon?

Mis on akommodatsioon?

Silma akommodatsioon on protsess, mille käigus muutub silmaläätse kuju, et fokusseerida valguskiired võrkkestale. See on oluline osa nägemise funktsioonist, mis võimaldab meil näha selgelt nii lähedal kui ka kaugel asuvaid objekte. Selgitame lähemalt, kuidas see toimib.

 

Akommodatsioon – selle olemus

Ilmselt on kunagistest füüsikatundidest meelde jäänud erinevate läätsede ning nende seose valguskiirte koondamisel. Koolitunnis tuttava põhimõtte sarnaselt toimib ka silmalääts ehk selle abil koondatakse valguskiiri silma võrkkestale. 

Kui silmalääts on kumer, koondab see valguskiiri tugevamalt ning nähakse teravamalt lähemal olevaid esemeid. Lame silmalääts koondab valguskiiri aga vähem ja seega nähakse teravalt kaugel olevaid objekte. Akommodatsioon saab toimida tänu ripskehas asuva tsiliaarlihase kokkutõmbumisele ja selle lõõgastumisele. Kuna lääts suudab enda kumerust muuta võrdlemisi kiiresti, kohanevad meie silmad eri kaugusel olevate objektide teravustamisega märkamatult.

Muutused akommodatsioonis

Akommodatsiooni mõõdetakse lihtsa testi abil – selleks tuleb patsiendil fokuseerida objektile, mida hakatakse tooma kaugemast positsioonist patsiendi nina suunas. Jälgitakse, millal sihtmärk muutub uduseks või “karvaseks” – mida lähemale objekt jõuab, seda väiksemaks muutuvad silmade pupillid.

Teravustamise raskuste taga võivad olla akommodatsiooni funktsioonihäired. Kokku on neid kuus erinevat tüüpi ning nende sümptomiteks on:

  • nägemise fokusseerimise raskused
  • nägemise hägustumine
  • silmade väsimus
  • regulaarsed peavalud
  • keskendumisvõime halvenemine
  • aeglane lugemiskiirus
  • topeltnägemine

Oluline on aga välja tuua, et loetletud sümptomid ei pruugi olla seotud ainult akommodatsiooniga ning võivad viidata ka teistele nägemishäiretele. Nende esinemise korral soovitame konsulteerida spetsialistidega ja broneerida aeg optometristi vastuvõtule.

Muutused akommodatsioonis on loomulik osa meie silmade vananemise protsessist, mida ei ole võimalik ravida, kuid mida saab korrigeerida vastavate prillide või kontaktläätsedega. Vananemise tõttu vähenevat akommodatsiooni ehk vähenenud võimet lähedale näha nimetatakse presbüoopiaks.

Akommodatsiooni funktsioonihäirete ravi

Kui vananemisega seotud presbüoopiat on võimalik korrigeerida prillide abil, siis akommodatsiooni häirete leevendamiseks soovitatakse lisaks prillide kandmisele teha ka silmaharjutusi.  

Akommodatsiooni leevendamiseks mõeldud harjutuste abil parandatakse silma võimet  reguleerida sujuvalt ja tõhusalt enda fookust. Harjutusi soovitatakse sageli ka inimestele, kes kurdavad silmade väsimust, kellel on raskusi pikaajalise ekraaniga töö tegemisel või lähitööga. Harjutused töötatakse välja vastavalt patsiendi vajadustele, kuid sisaldavad fookuse vahetamist erineval kaugusel olevate objektide vahel või selle harjutamist liikuvatel objektidel. 

Kokkuvõttes tasub tähelepanu pöörata püsivatele akommodatsiooni häiretele viitavatele sümptomitele ning pöörduda valdkonna spetsialistide poole tagamaks vajalik abi ning leevendus.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Mis on konvergents?

Mis on konvergents?

Mis on konvergents?

Konvergents ehk silmade sissepöördumise nõrkus on lühi– ja kaugnägevuse kõrval enda esinemissageduselt kolmas nägemishäire. Konvergentsi probleemid esinevad hinnanguliselt 15% lastel, mistõttu on lastevanematel oluline pöörata tähelepanu viitavatele sümptomitele.

Mis on konvergents?

Kui vaatame kaugustes asuvat objekti, asetsevad meie silmad üksteisega paralleelselt. Mida lähemal vaadeldav objekt asub, seda rohkem liiguvad silmad fookuse säilitamiseks sissepoole. Kui seda aga ei juhtu, ei suuda silmad teha üksteisega pildi fokuseerimiseks piisavalt koostööd – see võib väljenduda nii pildi moonutuses kui topeltnägemises. Seega tekivad lastel konvergentsi probleemide tulemusel raskused lugemisel ning lähitööle keskendumisel, sõnad ja read võivad nö kokku sulada. Probleeme võib tekkida ka koordinatsiooni ja sportlike tulemustega. Lisaks võib esineda silmade pideva pingutuse tõttu peavalu ja -ringlust. Seetõttu võib seostada konvergentsi probleeme hoopis hüperaktiivsuse või tähelepanuhäiretega. Kuna konvergentsi probleeme ei pruugita kindlaks teha tavapärase nägemiskontrolli käigus, võib see jääda õigel ajal tähelepanuta.

Mis põhjustab konvergentsi probleeme?

Konvergentsi probleemide tekke taga võivad olla mitmed faktorid. Lisaks geneetilisele faktorile on kindlaks tehtud, et nägemishäiret esineb rohkem lastel, kellel on diagnoositud neuroloogilised probleemid või arenguhäired nagu autism või düsleksia. Olulist rolli mängivad ka silmalihaste tugevus ning vastupidavus ja lähitöö tegemise osakaal. See tähendab, et pideva arvuti, nutitelefoni või mõne muu digivahendi kasutamine suurendab konvergentsi probleemidega seotud sümptomite esinemist. Seega on oluline piirata laste ligipääsu nutivahenditele silmade tervise hoidmise eesmärgil. 

Täiskasvanutel soovitatakse konverentsi probleemidega seotud sümptomite leevendamiseks piirata enda ekraanide vaatamise aega ning teha arvutiga töötamisel regulaarseid pause. Soovitatav on kasutada põhimõtet, mille alusel tuleks iga 20 minuti möödumisel vaadata kaugusesse vähemalt 20 sekundit. 

 

Konvergentsi probleemide välja selgitamine ja ravi

Konvergentsi probleemidele viitavate sümptomite korral tuleb pöörduda optometristi vastuvõtule. Probleemi väljaselgitamiseks viiakse läbi põhjalikud uuringud, mis hõlmavad nägemisteravuse ja binokulaarse nägemise teste. Lisaks mõõdetakse ka konvergentsi lähipunkti ning jälgitakse silmade liikuvust.

Konvergentsi probleemide ravi sõltub selle tõsidusest, kuid peamiselt on kasutusel kolm viisi. Kõige sagedamini kasutatakse erinevaid silmaharjutusi ja -teraapiat. Nende eesmärgiks on tugevdada silmade koostööd ja parandada koordinatsiooni, samuti muuta patsiendi jaoks lähitöö tegemine mugavamaks. 

Silmade fookuse parandamiseks võidakse patsiendile määrata ka prismaprillid, mille klaasid on disainitud selliselt, et vähendada patsiendi vajadust pöörata enda silmi sissepoole ning seega leevendada konvergentsi poolt põhjustatud sümptomeid. 

 

Aitame sul ja sinu lapsel saada konvergentsi probleemid kontrolli alla – broneeri endale vastuvõtt optometristi juurde juba täna!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Kas müoopia ehk lühinägevus on tingitud liiga pikast silmamunast?

Kas müoopia ehk lühinägevus on tingitud liiga pikast silmamunast?

Kas müoopia ehk lühinägevus on tingitud liiga pikast silmamunast?

Kas müoopia tekke taga võib olla liiga pikk silmamuna? Vastsündinud lapse silmade telje ehk silma aksiaalne pikkus on umbes 16–17 millimeetrit ja see suureneb silma arenedes koos lapse kasvamisega. Silmamuna kasvab järgmise paari elukuu jooksul umbes 19 millimeetrini ja aeglustub peale kolmandat eluaastat. Lapse kasvades kasvab järk-järgult ka silmamuna pikkus, mis peaks teismeeas stabiliseeruma ja on umbes 23–24 mm.

Müoopia arenemine

Puberteedieas võib esineda sekundaarne aksiaalse pikkuse kasvu periood, kuna kehas toimuvad kasvuspurdid. See sekundaarne kasv võib kaasa tuua nägemise muutused ja selle aja jooksul võib silma telje pikkuse suurenedes muutuda ka nägemine. Välja võib areneda müoopia ehk lühinägevus.

Viimaste uuringute kohaselt mängivad müoopia ehk lühinägevuse tekkimisel rolli pärilikkus ja elukeskkond. Uuringud on näidanud, et silmade arenedes peavad silmade aksiaalne pikkus ja teravustamise komponendid säilitama tasakaalu, et tagada selge nägemine. Seda protsessi nimetatakse “emmetropiseerumiseks”. Kui see protsess ei toimu korralikult, võib silmamuna liiga pikaks venida, mille tulemuseks on müoopia ehk lühinägevus.

Kui palju aksiaalset pikkust on normaalne?

Silma normaalne aksiaalne pikkus võib inimestel erineda ja seda mõjutavad erinevad tegurid, sealhulgas geneetika, vanus ja keskkonnategurid. Täiskasvanu silmade telje pikkus on keskmiselt 24 millimeetrit. Oluline on märkida, et liigne aksiaalne pikkus, mis on sageli seotud suure lühinägevusega võib suurendada erinevate silmahaiguste ja nägemisprobleemide riski

Müoopia progresseerumist võivad mõjutada sellised tegurid nagu geneetika, pikaajaline lähitöö ja vähene viibimine õues. Kui tunnete muret lapse nägemise, müoopia ja selle progresseerumise üle on mõistlik broneerida aeg nägemiskontrolli. 

Nägemisuuringute kabinetis on kaasaegsed võimalused mõõta silmamuna pikkust, jälgida müoopia arengut ja meil on võimalus tellida prilliklaase, mis aitavad pidurdada müoopia progresseerumist.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

;