Miks on keratokoonus?

Miks on keratokoonus?

Miks on keratokoonus?

Inimesed veedavad peaaegu poole oma päevast kasutades erinevaid ekraane ja nutiseadmeid, mis kiirgavad kahjulikku sinist valgust. Pikaajaline selliste ekraanide vaatamine väsitab meie silmi ja avaldab nägemisele negatiivset mõju. Liigne kiirgus on kahjulik ka silma struktuuridele nagu silmalääts ja reetina.

Inimese silm on võimeline nägema valguslaineid lainepikkusega 380 nanomeetrit kuni 780 nanomeetrit. Sealt silmale nähtava sinivioletsele või sügavsinise spektri osa on madalam ja kahjulik silmale jäädes vahemikku 415 nm ja 450 nm. 

Kahjuliku valguskiirguse kuhjuvat toimet ei tohi jätta tähelepanuta. Spetsiaalselt sel eesmärgil on juhtivad prilliklaasi tootjad välja töötanud sinist valgust blokeerivad prilliläätsed ja filtrid. Need lasevad läbi kasuliku valguse, kuid filtreerivad välja UV-kiirguse, mis võib soodustada erinevate silmahaiguste teket (katarakt, AMD) ja sinakaslilla valguskiirguse. See filter võib aidata tagada silma võrkkestarakkude pikema keskmise eluea.

Kellele on mõeldud sinise valguse kaitsega prilliklaasid?

Täiskasvanutele, kes kasutavad nutiseadmeid või ekraane üle kahe tunni päevas ja vajavad selleks prille, soovitame kasutada spetsiaalseid prilliklaase või pinnakatteid. Siinkohal juhime kindlasti tähelepanu sellele, et spetsiaalselt ekraanidega tööks mõeldud sinise valguse kaitsega prilliklaasid ei pruugi sobida autosõiduks. Need klaasid võivad vähendada kontrasti ja autosõidul pigem segada. 

Oluline on teada, et sinine valgus on meile igapäevaselt väga oluline – see hoiab meid ärkvel ja aktiivsena. Seetõttu me ei soovita sinise valguse kaitsega klaase lastele ja neile, kes igapäevaselt prille ei vaja. Seega kui kaalud soetada endale või oma lapsele null-klaasidega sinise valguse kaitsega klaase konsulteeri esmalt meie spetsialistidega.  

Lapsed ja täiskasvanud, kes igapäevaselt lähitööks prille ei vaja aga tunnevad peale pikka ekraaniaega, et silmad väsivad, soovitame järgida lihtsaid reegleid: 

  • Aseta arvutiekraan nii, et pilk oleks suunatud alla ekraanile. Nii on silmalaug rohkem kaetud, mis omakorda vähendab pisarate aurustumist;
  • Väldi aknast tuleva valguse tagasipeegeldumist ekraanilt, oluline on arvuti asukoht;
  • Järgi 20/20/20 reeglit: vaata iga 20 minuti järel 20 sekundit 20 meetri kaugusele. Päevas võiks töö kuvariga jääda 5-6 tunni piiresse;
  • Pilguta silmi võimalikult sageli, see aitab vähendada pisarate aurustumist;
  • Kasuta niisutavaid tilkasid;
  • Joo päeva jooksul piisavalt vett. Vähene vedeliku tarbimine võib soodustada kuiva silma teket.

Kui silmades ebamugavustunne siiski püsib, pöörduge kindlasti meie poole. Meie optometristid kontrollivad põhjalikult nägemist ja testivad kuiva silma. Väga tihti on probleemiks hoopis kuiva silma sündroom. Broneeri aeg vastuvõtule siin.

Nipid silmade säästmiseks

Silmasisese melanoomi teke

Silmasisene melanoom ehk okulaarne melanoom on saab alguse silma pigmendirakkude kontrollimatust paljunemisest. See võib tekkida erinevates silma piirkondades, näiteks ripskehas, iirisel või vikerkestal. Kuigi silmasisese melanoomi täpne tekkepõhjus ei ole teada, mängivad rolli geneetiline eelsoodumus ja keskkonnafaktorid. Riskifaktoriteks on eelkõige hele nahk ja silmad ning raskesti päevitus nahatüüp. Lisaks silma iirisel asuvad sünnimärgid. 

Siinkohal on oluline esile tuua silmade kaitsmise vajalikkust liigse UV-kiirguse eest, mille osas on heledad silmad teistest tundlikumad. Pooltel, kuid siiski mitte kõigil, haigestunutel on leitud ka geneetiline muudatus 3. kromosoomis. Melanoomi avastamisel uuritakse kindlasti selle geneetilist faktorit, kuna see aitab määrata haiguse prognoosi ning annab sisendi personaalseteks ravivõteteks.

Kuidas tunda ära silmasisese melanoomi sümptomeid?

Kõige tõhusam viis silmade kaitsmiseks on vastava kaitsevarustuse kasutamine. Oluline on, et nende vajalikkust ning korrektset kasutamist selgitatakse kõigile võimalikku ohtu kujutava spordialaga alustajatele. Kõige laialdasemalt kasutatavad kaitsevahendid on:

  • polükarbonaadist kaitseprillid - kasutatakse spordialadel silmade kaitsmiseks füüsilise vigastuse eest, mis võib esineda kokkupuutel palli, reketi, litri või kurikaga.
  • kiiver - paljudel kiivritel on silmi kaitsev funktsioon, näiteks vehklemises ja hokis.
  • kaitseprillid - mis varieeruvad vastavalt spordialale; nendeks saavad olla spetsiaalsed mäesuusatamiseks või squashi mängimiseks mõeldud prillid.
  • ujumisprillid - ujumiseks, sukeldumiseks, veesuusatamiseks ning teiseks spordialadeks, kus on otsene kokkupuude mere-, järve- või basseiniveega.
  • päikeseprillid - mitmete spordialade harrastajad puutuvad kokku intensiivse päikesekiirgusega: seetõttu kasutatakse silmade kaitsmiseks päikeseprille näiteks sõudmisel, purjetamisel ning kõrgmäestikel viibimisel.

Valmistu silmavigastusteks

Silmavigastused võivad tekkida ootamatult, kuid nendeks saab valmis olla ning soetada ravikappi esmast abi pakkuvad vahendid. Seda tasub teha eriti lapsevanematel, kuna need on tarvilikud vahendid juhuks, kui mänguhoos juhtub mõni õnnetus. Esmast leevendust pakub silmaloputusvedelik, mis on abimeheks olukordades, kus silma on sattunud näiteks mustus. Kui silm on saanud löögi, on esmast valu hea leevendada külma kompressiga. Siiski tasub vigastuse tekkel konsulteerida spetsialistiga ning tõsiste vigastuste puhul pöörduda koheselt arsti vastuvõtule.

Silmade tervise eest hoolitsemiseks sportimisel

Lisaks sobivale kaitsevarustusele, tuleb sportides meeles pidada piisava koguse vee tarbimist. Seda tehes tagad, et kehas on piisavalt vedelikku silmade niisutamiseks ja kuiva silma sündroomi vältimiseks. Lisaks on oluline vältida silmade puudutamist juhul, kui oled hoidnud käes mõnd spordivahendit - nii väldid käte kaudu mustuse ja bakterite jõudmist silma ning selle tulemusena põletiku või ärrituse teket. Seega on olulisel kohal ka käte regulaarne pesemine ja vajadusel kinnaste kasutamine. Silmade head tervist aitab toetada  mitmekesine toidulaud, mida rikastavad C, E ja A vitamiinid koos oomega-3 rasvhapetega. 

Aitame Nägemisuuringutes hoolitseda sinu silmade hea tervise eest! Kui oled sportides vigastanud oma silmi, pöördu esimesel võimalusel silmaarsti vastuvõtule.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Lapsed ja ekraaniaeg: millised on pika ekraaniaja riskid?

Lapsed ja ekraaniaeg: millised on pika ekraaniaja riskid?

Lapsed ja ekraaniaeg: millised on pika ekraaniaja riskid?

Lapsed ja ekraanid on tänapäeval lahutamatud kaaslased. Peale täiskasvanute veedavad ka paljud pere pisemad suure osa oma päevast hariduslikel või meelelahutuslikel eesmärkidel arvuti, tahvelarvuti, nutitelefoni või mõne muu digiseadme ekraani vaadates ning ekraaniaeg võib venida üsna pikaks.

Uuringute järgi veedavad alla 8-aastased lapsed erinevate ekraanide taga rohkem kui 2 tundi päevas. 8-10-aastaste laste puhul küündib ekraaniaeg kuni 6 tunnini päevas. Koolinoored veedavad aga päevas digiekraanide taga lausa kuni 9 tundi!

Liiga pikk ekraaniaeg võib lapse silmadele tekitada mitmeid muresid ebamugavustundest tõsisemate probleemideni. Millised on ekraanide vaatamisega seotud riskid ning kuidas neid ennetada?

Liiga pika ekraaniajaga seotud riskid 

Lastel, kes veedavad päevas digiseadmete ekraanide ees mitmeid tunde, on oht mitmete nägemise ja tervisega seotud probleemide tekkeks. 

Arvuti vaatamise sündroom

Arvuti vaatamise sündroom on silmade stressiseisund, mille põhjustab pikem ekraani taga oldud aeg ehk ekraaniaeg. Arvuti vaatamise sündroom hõlmab mitmeid sümptomeid nagu vahelduv nägemine, väsinud silmad, silmade kuivus, peavalu ja väsimus. Samuti võivad lisanduda mittevisuaalsed sümptomid nagu kaela-, selja- ja õlavalu.

Ebatervislik rüht

Arvuti või nutiseadme pikema aja jooksul kasutamisel on tavaline, et lapse õlad hakkavad kalduma sissepoole, selg ja õlad ümarduvad, pea kaldub tahapoole ning lõug liigub ette. Selline ebaloomulik (ning ebatervislik) poos tekitab seljalihastele tugeva ülepinge ja võib pikapeale areneda kaelavaluks, hiljem ka peavaluks.

Lühinägelikkus

Optometristide arvates on laste suurenenud ekraaniaeg oluliseks riskifaktoriks müoopia ehk lühinägelikkuse tekkeks ja selle progresseerumiseks. Lühinägelikkuse esinemissagedus on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt kasvanud ja see suundumus langeb kokku laste arvutite ja nutiseadmete suurema kasutamisega.

Suurem kokkupuude sinise valgusega

Arvutite, tahvelarvutite, nutitelefonide ja muude digiseadmete LED-ekraanid kiirgavad sinist valgust. Rohkelt energiat sisaldav sinine valgus väsitab lapse silmi ja kurnab aju. Samuti võib kokkupuude sinise valgusega suurendada riski vanusega seotud silmahaiguste, nagu näiteks maakuli degeneratsioon, tekkeks.

Kuidas ennetada nutiseadmete liigsest kasutamisest tulenevaid silmaprobleeme?

Oleks ebamõistlik arvata, et lapsed moodsa tehnoloogia kasutamise lõpetaksid ning ekraaniaeg oleks olematu. Kuid arvutite ja nutiseadmete pikaajalisest kasutamisest tulenevate silma- ja nägemisprobleemide riski vähendamiseks võib teha mitmeid lihtsaid toiminguid.

Puhkepausid silmadele

Üks lihtsamaid võimalusi lapse silmade koormuse vähendamiseks on lasta tal järgida 20/20/20 reeglit: vaadata iga 20 minuti järel 20 sekundit 20 meetri kaugusele. See lihtne harjutus aitab silmadel taastada loomuliku asendi ja lubab silma ripslihasel puhata. Samuti võib 20/20/20 reegel vähendada lühinägelikkuse progresseerumise riski.

Istumisasendi muutmine

Arvutit või nutiseadmeid kasutades oleks mõistlik silm peal hoida ka lapse istumisasendil. 20/20/20 reeglit on hea järgida sirge seljaga istudes ning pead, kaela ja õlgu joondades. Pea liigutamine aeglaselt paremale ja vasakule ning üles-alla aitab vabastada pinges lihased ja vähendada väsimust. Samuti on hea mõte vähemalt korra tunnis püsti tõusta ja kogu keha sirutada.

Silmade kaitsmine sinise valguse eest

Peale liigse päikesevalguse kaitse oma lapse silmi ka liigse sinise valguse eest. Nägemisuuringute kabinetis on saadaval spetsiaalsed sinise valguse eest kaitsvad prilliklaasid. Prilliklaasid ei lase kahjulikul sinisel valgusel lapse silma jõuda ning kaitsevad nägemist ka UV-kiirguse kahjulike mõjude eest.

Ekraanivaba aja kehtestamine

Lapse silmade väsimuse ning sinise valgusega kokkupuute vähendamiseks on nutikas kehtestada konkreetsed ekraaniaja piirangud. Enamikes nutitelefonides on ekraaniaja piiramise funktsioon, millega saab määrata lubatud päevase kasutusaja või ajavahemikud, mille täitudes enam valitud funktsioone kasutada ei saa. Ekraanivaba aja saab lapsega ka ise kokku leppida.

Regulaarne nägemiskontroll

Selleks, et varakult avastada silmahaigused ja nägemishäired, peavad kõik lapsed 3. eluaastal käima nägemise kontrollis. Ka edaspidi ei tohiks regulaarset nägemiskontrolli unustada! Loe lähemalt, kui tihti peaks lapsega nägemiskontrollis käima ning tulge meie juurde nägemiskontrolli! Broneeri aeg vastuvõtule juba täna.

Silmasisese melanoomi teke

Silmasisene melanoom ehk okulaarne melanoom on saab alguse silma pigmendirakkude kontrollimatust paljunemisest. See võib tekkida erinevates silma piirkondades, näiteks ripskehas, iirisel või vikerkestal. Kuigi silmasisese melanoomi täpne tekkepõhjus ei ole teada, mängivad rolli geneetiline eelsoodumus ja keskkonnafaktorid. Riskifaktoriteks on eelkõige hele nahk ja silmad ning raskesti päevitus nahatüüp. Lisaks silma iirisel asuvad sünnimärgid. 

Siinkohal on oluline esile tuua silmade kaitsmise vajalikkust liigse UV-kiirguse eest, mille osas on heledad silmad teistest tundlikumad. Pooltel, kuid siiski mitte kõigil, haigestunutel on leitud ka geneetiline muudatus 3. kromosoomis. Melanoomi avastamisel uuritakse kindlasti selle geneetilist faktorit, kuna see aitab määrata haiguse prognoosi ning annab sisendi personaalseteks ravivõteteks.

Kuidas tunda ära silmasisese melanoomi sümptomeid?

Kõige tõhusam viis silmade kaitsmiseks on vastava kaitsevarustuse kasutamine. Oluline on, et nende vajalikkust ning korrektset kasutamist selgitatakse kõigile võimalikku ohtu kujutava spordialaga alustajatele. Kõige laialdasemalt kasutatavad kaitsevahendid on:

  • polükarbonaadist kaitseprillid - kasutatakse spordialadel silmade kaitsmiseks füüsilise vigastuse eest, mis võib esineda kokkupuutel palli, reketi, litri või kurikaga.
  • kiiver - paljudel kiivritel on silmi kaitsev funktsioon, näiteks vehklemises ja hokis.
  • kaitseprillid - mis varieeruvad vastavalt spordialale; nendeks saavad olla spetsiaalsed mäesuusatamiseks või squashi mängimiseks mõeldud prillid.
  • ujumisprillid - ujumiseks, sukeldumiseks, veesuusatamiseks ning teiseks spordialadeks, kus on otsene kokkupuude mere-, järve- või basseiniveega.
  • päikeseprillid - mitmete spordialade harrastajad puutuvad kokku intensiivse päikesekiirgusega: seetõttu kasutatakse silmade kaitsmiseks päikeseprille näiteks sõudmisel, purjetamisel ning kõrgmäestikel viibimisel.

Valmistu silmavigastusteks

Silmavigastused võivad tekkida ootamatult, kuid nendeks saab valmis olla ning soetada ravikappi esmast abi pakkuvad vahendid. Seda tasub teha eriti lapsevanematel, kuna need on tarvilikud vahendid juhuks, kui mänguhoos juhtub mõni õnnetus. Esmast leevendust pakub silmaloputusvedelik, mis on abimeheks olukordades, kus silma on sattunud näiteks mustus. Kui silm on saanud löögi, on esmast valu hea leevendada külma kompressiga. Siiski tasub vigastuse tekkel konsulteerida spetsialistiga ning tõsiste vigastuste puhul pöörduda koheselt arsti vastuvõtule.

Silmade tervise eest hoolitsemiseks sportimisel

Lisaks sobivale kaitsevarustusele, tuleb sportides meeles pidada piisava koguse vee tarbimist. Seda tehes tagad, et kehas on piisavalt vedelikku silmade niisutamiseks ja kuiva silma sündroomi vältimiseks. Lisaks on oluline vältida silmade puudutamist juhul, kui oled hoidnud käes mõnd spordivahendit - nii väldid käte kaudu mustuse ja bakterite jõudmist silma ning selle tulemusena põletiku või ärrituse teket. Seega on olulisel kohal ka käte regulaarne pesemine ja vajadusel kinnaste kasutamine. Silmade head tervist aitab toetada  mitmekesine toidulaud, mida rikastavad C, E ja A vitamiinid koos oomega-3 rasvhapetega. 

Aitame Nägemisuuringutes hoolitseda sinu silmade hea tervise eest! Kui oled sportides vigastanud oma silmi, pöördu esimesel võimalusel silmaarsti vastuvõtule.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

;