Normaalrõhu glaukoom – salakaval silmahaigus

Normaalrõhu glaukoom – salakaval silmahaigus

Normaalrõhu glaukoom – salakaval silmahaigus

Glaukoom on laialdaselt levinud silmahaigus, mis mõjutab eelkõige üle 50-aastaseid inimesi. Haiguse tulemusena kahjustub nägemisnärv, mida seostatakse enamasti silma siserõhu tõusuga, mis on tingitud silmasisese vesivedeliku äravooluteede ummistumisest. Siiski on glaukoomi teke võimalik ka normaalse silmarõhu juures. Selgitame lähemalt normaalrõhu glaukoomi teket, sümptomeid ning võimalikku ravi.

Normaalrõhu glaukoomi teke

Nagu silmahaiguse nimi viitab, jääb silmarõhk normaalrõhu glaukoomi puhul tavalise silmarõhu ehk 9-21 mmHg juurde. Sellest hoolimata toob see endaga kaasa nägemisnärvi kahjustumise. 

Normaalrõhu glaukoomil tekkel on ka geneetiline faktor ehk see areneb elu jooksul suurema tõenäosusega neil, kelle perekonnas on haigust esinenud. Riskiteguriteks on lisaks vanus, ebaregulaarne verevool nägemisnärvi ning seda ümbritsevate struktuuride anatoomilised kõrvalekalded, diabeet, uneapnoe ja Raynaud’ sündroom. Siiski ei ole normaalrõhu glaukoomi tekkemehhanismid veel lõplikult selged.

Normaalrõhu glaukoomi sümptomid

Normaalrõhu glaukoom on mõnevõrra salakaval haigus, kuna ei pruugi endast kohe märku anda ja reeglina puuduvad konkreetsed sümptomid. Harvadel juhtudel võib siiski esineda:

  • muutuseid vererõhus
  • migreeni
  • nägemise hägustumist
  • silmade kipitust või sügelust

Normaalrõhu glaukoomi puhul on glaukoomist eristuvaks sümptomiks nägemise kõrvalekallete esinemine nägemiskeskuse keskosas. Lisaks esineb patsientidel sagedamini optilise närvi verevalumeid. 

Normaalrõhu glaukoomi ravi

Normaalrõhu glaukoomi ravi sarnaneb suuresti tavalise glaukoomi ravile, mille eesmärgiks on silmarõhu vähendamine ja silmanärvi verevarustuse parandamine. Kuid kuna glaukoomi ravimise peamiseks eesmärgiks on silmarõhu alandamine, mis normaalrõhu puhul pole vajalik, ei pruugi olla samad võtted tõhusad. Silmahaiguse leevendamiseks kasutatakse nii laserravi kui silmaoperatsioone ning erinevaid ravimeid. Seejuures on oluline jälgida ka patsiendi vererõhku, kuna see avaldab otsest mõju silmarõhule ja tervisele laiemalt. Mõnel juhul on oluline konsulteerida täpsema raviplaani osas täiendavalt enda perearstiga.

Normaalrõhu glaukoom võib olla ettearvamatu – on patsiente, kelle jaoks ei too see kaasa nägemise halvenemist, kuid on ka neid, kelle nägemiskahjustused aja möödudes aina süvenevad ning lõpeb nägemise täielikku kaotusega. Kokkuvõttes annab normaalrõhu glaukoom olulise põhjuse, miks käia nägemisuuringus ka juhul, kui haigusele viitavaid sümptomeid ei esine ja nägemine ei ole halvenenud või kahjustunud. 

Aitame hoolitseda sinu silmade tervise eest – broneeri vastuvõtu aeg juba täna!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Silmarõhk ja selle mõõtmine

Silmarõhk ja selle mõõtmine

Silmarõhk ja selle mõõtmine

Silmarõhk ehk silma siserõhk on silma sees olev rõhk. Muutused silmarõhus  võivad viidata rasketele haigustele, mille varajaseks avastamiseks tuleb silmarõhku regulaarselt kontrollida.

Silma sees toimub pidev vesivedeliku teke ja äravool. Kui vesivedeliku ringlus silmas on häiritud, suureneb silmasisene rõhk, häiritud saab silma vereringe ja raskeneb rakkude toitainetega varustamine.

Silmarõhk ja selle mõõtmine 

Silmarõhku mõõdetakse spetsiaalse aparaadiga ehk tonomeetriga. Nägemisuuringute kabinet kasutab uuringu teostamisel Icare tonomeeterit, mis võimaldab silma siserõhku mõõta täpselt, kiiresti ja tuimestuseta. Uuringu kestus on 2-3 minutit.

Silmarõhk püsib terves silmas vahemikus 12-22 mm Hg. Silmas olev vesivedelik hoiab oma rõhuga silmamuna ümmargusena.

Silmarõhk ja selle muutused viitavad glaukoomile

Kõrgenenud silmarõhk võib viidata rasketele silmahaigustele nagu glaukoom ja  sellepärast tuleb silma siserõhku regulaarselt kontrollida.

Glaukoom ehk roheline kae on kõrgenenud silmarõhust põhjustatud nägemisnärvi kahjustus. Glaukoomi tagajärjel toimub vaatevälja järk-järguline ahenemine kuni pimedaks jäämiseni.

Glaukoom algab vaevusteta ja areneb aeglaselt. Parima ravitulemuse annab võimalikult varakult alustatud ravi – silmatilgad, tabletid, vajadusel kirurgiline sekkumine. Nii on võimalik ära hoida pöördumatut nägemiskahjustust

Glaukoomi riskifaktorid

Glaukoomi varajaseks avastamiseks soovitame käia regulaarselt nägemiskontrollis, mille käigus mõõdetakse silmarõhku. Erilist tähelepanu peavad silmarõhu mõõtmisele pöörama glaukoomi riskirühma kuuluvad inimesed.

Glaukoomi tekke riskifaktorid on:

  • Vanus üle 50 – kroonilise glaukoomi esinemissagedus tõuseb vanusega;
  • Lähisugulastel glaukoom – kui suguvõsas on glaukoomihaigeid, peaksid käima kontrollis iga 2 aasta tagant;
  • Kõrgenenud või liiga magal vererõhk;
  • Lühinägelikkus (üle -4 dioptrit);
  • Diabeet ja muud veresooni kahjustavad haigused;
  • Õhuke sarvkest;
  • Migreen, külmad käed.

Kõik, kellel esineb vähemalt üks neist riskifaktoritest, peaksid oma nägemist ja silma siserõhku kontrollima, sest haigus algab vaevusteta ja areneb aeglaselt.

Regulaarne põhjalik nägemiskontroll aitab õigel ajal tuvastada muutusi silma siserõhus. Tule optometristi vastuvõtule ja kontrolli silmarõhku.

Broneeri aeg

Silmarõhu mõõtmine on kiire ja ohutu protseduur, mida soovitame regulaarselt teha igas vanuses inimestel. Loe lähemalt kõikidest meie poolt pakutavatest teenustest

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

;