Mida teha, kui laps ei taha prille kanda?

Mida teha, kui laps ei taha prille kanda?

Mida teha, kui laps ei taha prille kanda?

Paljud lapsevanemad seisavad sageli silmitsi olukorraga, kus laps keeldub prille kandmast: „Need on ebamugavad”, „Need on koledad” või „Mul pole neid vaja.” See on laste puhul täiesti tavaline, kuid oluline on mõista, et prillidega harjumine on lapse jaoks suur muutus, mis vajab lapsevanema aega, toetust ja mõistmist.

1. Selgita lapsele, miks prillid on vajalikud

Lapsed võivad prille palju meelsamini kanda, kui nad mõistavad, miks need olulised on. Selgita lihtsas keeles, et prillid aitavad silmadel paremini töötada, vähendavad pinget ja muudavad nägemise selgemaks. Väiksemale lapsele võib öelda näiteks: „Need prillid aitavad sul paremini joonistada ja lugusid lugeda.” Kui laps tunneb, et prillid annavad talle võimaluse midagi paremini teha, mitte ei võta midagi ära, suureneb motivatsioon neid kanda.

2. Anna aega harjumiseks

Harjumine võib võtta päevi või isegi nädalaid. Esimestel päevadel võivad prillid tunduda võõrad, kuid silmad ja aju kohanevad kiiresti. Julgusta last kandma prille järk-järgult: alustuseks kodus, hiljem lasteaias või koolis. Oluline on, et laps saaks prille kanda positiivses keskkonnas, kus teda ei narrita ega survestata.

3. Lase lapsel prilliraamid ise valida

Kui laps saab ise valida endale meelepärased raamid, olgu need värvilised, klassikalised või mustriga, suureneb ka soov neid kanda. Peamine on, et laps tunneks end nendega hästi ja „iseendana”.

👉🏼 Hetkel on Nägemisuuringutes kõik prilliraamid kuni -50% soodsamad. Tule vali oma lapsele sobivad raamid! Info avamisaegade kohta leiad siit.

4. Julgusta ja kiida

Prillide kandmine ei peaks olema kohustus, vaid osa lapse eneseväljendusest ja hoolimisest oma tervise eest. Kiida last, kui ta paneb prillid ise ette või hoiab neid hoolikalt. Väikesed kiidusõnad aitavad tekitada positiivset seost ja tugevdavad enesekindlust.

5. Jälgi, et prillid oleksid mugavad ja sobivad

Kui laps kurdab, et prillid pigistavad, vajuvad või tekitavad peavalu, tasub tulla optometristi juurde kontrolli. Sageli on vaja vaid väikest raamide painutamist, et kandmine muutuks taas mugavaks kogemuseks.

6. Ära tee prillidest „probleemi”

Lapsed tunnetavad vanemate hoiakuid. Kui prillid tunduvad vanema jaoks häiriv teema, tajub seda ka laps. Kui aga lapsevanem näitab, et prillid on midagi tavalist ja kasulikku, on laps palju avatum neid kandma.

Selge nägemine on lapsele oluline õppimiseks, mängimiseks ja maailma avastamiseks. Kui prillid on mugavad ja laps mõistab nende tähtsust, saavad need igapäevaelu loomulikuks osaks: mitte tüütuks kohustuseks, vaid abivahendiks, mis teeb elu lihtsamaks ja rõõmsamaks. 

⭐️ Soovitus Nägemisuuringutelt:
Kui lapse prillid ei püsi ees või tunduvad ebamugavad, tule koos lapsega kontrolli. Meie spetsialistid aitavad leida sobivad raamid, et prillide kandmine oleks mugav ja loomulik osa igapäevaelust.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.

 

 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Kas hea nägemine tähendab alati head silmatervist?

Kas hea nägemine tähendab alati head silmatervist?

Kas hea nägemine tähendab alati head silmatervist?

Paljud inimesed usuvad, et kui nad näevad hästi, on ka nende silmad terved. Tegelikult võib nägemine olla selge isegi siis, kui silmades on alanud muutused, mida inimene ise veel ei tunne. Hea nägemisteravus ei pruugi alati tähendada head silmatervist.

Silmatervis ja nägemine ei ole üks ja sama

Nägemisteravus näitab, kui hästi inimene suudab detaile eristada, näiteks vaadata kaugel olevat pilti. Silmatervis seevastu hõlmab palju enamat: silmapõhja, võrkkesta, silmanärvi ja veresoonte seisundit, silmasisest rõhku ning ka pisarate tootmist ja kvaliteeti. Kõik need tegurid võivad mõjutada nägemist pikemas plaanis, kuid muutused ei pruugi alguses üldse märgatavad olla.

Tervisemärgid, mida silmad võivad peegeldada

Optometristi või silmaarsti läbivaatusel võib selguda märke, mis viitavad mujal kehas toimuvatele muutustele. Näiteks võivad silmapõhja veresoonte kitsenemine või väikesed verevalumid viidata kõrgele vererõhule või veresuhkru tasakaalu häiretele. Mõnikord ilmnevad just silmades esimesed märgid diabeedist, vereringeprobleemidest või kolesteroolitaseme tõusust ning seda juba enne, kui inimene ise end halvasti tundma hakkab.

Miks tasub silmade tervist regulaarselt kontrollida

Isegi kui nägemisteravus tundub hea, tasub nägemist kontrollida vähemalt kord kahe aasta jooksul. Optometrist hindab mitte ainult prilliretsepti vajadust, vaid ka silmade üldist tervist ja vajadusel suunab edasi silmaarstile. Varajane avastamine aitab ennetada tüsistusi ja hoida nägemise selge aastateks.

Hea nägemine vajab hoolt

Silmi mõjutavad nii vanus, töö, harjumused kui ka üldine tervis. Tasakaalustatud toitumine, piisav uni, regulaarne liikumine ja silmade puhkamine ekraanitööst aitavad hoida silmi heas vormis. Kuid kõige olulisem on mitte eeldada, et „kuna ma näen hästi, on kõik korras”.

Selge nägemine on väärtus  ja silmade tervis selle alus. Meie oleme sinu jaoks olemas. 💛

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.

 

 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Kuidas mõjutavad kaalulangetusravimid silmade tervist?

Kuidas mõjutavad kaalulangetusravimid silmade tervist?

Kuidas mõjutavad kaalulangetusravimid silmade tervist?

Viimasel ajal on erinevad kaalulangetusravimid muutunud aina kättesaadavamaks ja populaarsemaks. Ravimitel on mitmeid positiivseid toimeaineid ning aitavad saada üleliigse kaalu kontrolli alla, siiski võivad nendega kaasneda ka kõrvalmõjud. Millise jälje võivad kaalulangetusravimid jätta silmade tervisele ning mida nende kasutamisel meeles pidada? Selgitame lähemalt.

kaalu

Kaalulangetusravimid: nende toime

Üheks kõige populaarsemaks kaalulangetusravimiks on semaglutiid, mis on algselt loodud 2. tüüpi diabeedi raviks. See aitab reguleerida organismis insuliini vabanemist, mille tulemusena väheneb patsiendi söögiisu ja pikeneb täiskõhutunne. Kaalu ning veresuhkru normaalne tase annab positiivse mõju ka silmade pikaajalisele heale tervisele, kuid seejuures tuleb silmas pidada, et igal ravimil on kõrvaltoimed. Mõned neist mõjutavad ka nägemist. 

Kaalulangetusravimid ja võimalikud kõrvalmõjud silmadele

Semaglutiidi sisaldavatel kaalulangetusravimite kasutamisel võib patsientidel esineda järgmisi kõrvaltoimeid:

  1. Diabeetiline retinopaatia teke või selle süvenemine – tegemist on haigusega, mille puhul kahjustab veresuhkru tase silma võrkkesta pisikesi veresooni. Selle esinemise peamisteks sümptomiteks on nägemise hägustumine, ujuvad laigud või tumedad täpid nägemisväljas ning nägemise halvenemine pimedas.

  1. Nägemise hägustumine – see võib olla põhjustatud veresuhkru taseme kõikumistest, mis mõjutab omakorda silmaläätse kuju. Nägemise hägustumine esineb sageli just ravikuuri algusfaasis ning kaob tavaliselt veresuhkru taseme stabiliseerumisel kolme-nelja kuu pärast. Kui see jääb aga püsima, tuleks pöörduda koheselt optometristi poole.

  1. Optilise neuropaatia ühe vormi (NAION) välja kujunemine – võib lõppeda nägemise järsu kadumisega ning annab endast märku nägemise hägustumise, perifeerse nägemise kaotuse või nägemisvälja tekkinud pimedate laikude kaudu. Kuigi selle kõrvaltoime puhul pole lõplikku seost semaglutiidiga veel kinnitatud, tasub esimeste sümptomite esinemisel pöörduda koheselt arsti poole.

Millal pöörduda silmaarsti poole?

Regulaarne nägemiskontroll on oluline igas vanuses inimestele, ka neile, kes kasutavad erinevaid ravimeid. Eriti vajalik on see neile kaalulangetusravimite kasutajatele, kellel on diagnoositud diabeetiline retinopaatia või kelle nägemises on peale ravimi tarvitamise alustamist esinenud kõrvalekaldeid. Kindlasti tuleks määratud ravimite kasutamist mainida ka oma optometristile, kes konsulteerib võimalike kõrvaltoimete osas.

Viivitamatult tuleks pöörduda nägemiskontrolli, kui:

  • nägemine halveneb äkiliselt
  • nägemisvälja tekivad tumedad täpid või alad
  • nägemises tekivad moonutused või esineb valgussähvatusi 

Tervisliku kehakaalu säilitamine toetab pikaajaliselt silmade tervist, kuna sellega võib kaasneda veresuhkru taseme langus, vähendades ohtu silma pisikestele veresoontele. See on eriti oluline diabeetikute puhul, kellel on suurem oht silmahaiguste, nagu diabeetiline retinopaatia, tekkeks.

Lisaks on uuringud viidanud võimalusele, et teatud kaalulangetusravimid võivad aidata vähendada glaukoomi tekkeriski diabeetikutel, pidurdades silma siserõhu tõusu. Kuigi need leiud on paljulubavad, on oluline meeles pidada, et iga ravimi kasutamisel tuleb arvestada võimalike kõrvaltoimete ja individuaalsete tervisenäitajatega. Seetõttu on enne kaalulangetusravimite kasutamist soovitatav konsulteerida nii oma perearsti kui ka silmaarstiga.

Ootame sind regulaarsesse nägemiskontrolli – aitame hoolitseda sinu silmade hea tervise eest!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Tumedad silmaalused – mida teha ja kuidas leevendada?

Tumedad silmaalused – mida teha ja kuidas leevendada?

Tumedad silmaalused – mida teha ja kuidas leevendada?

Silmaümbruse nahk on õrn ja tundlik, mistõttu peegeldab see kiiresti nii väsimust kui ka keskkonnamõjusid. Kuna sellel on üks osa ka silmaümbruse nahal ning selle heaolul, kirjutame lähemalt tumedatest silmaalustest. Miks need tekivad ning kuidas tumedaid silmaaluseid leevendada? Siin on sulle põhjalik ülevaade.

Tumedad silmaalused ja nende olemus

Tumedad silmaalused on paljudele tuttav mure. Kuigi need ei viita enamasti terviseprobleemile, võivad need anda näole väsinud ilme või muuta välimuse vanemaks. Tumedaid silmaaluseid põhjustavad vanus, geneetika, liigne stress ja üleväsimus. Samuti esinevad tumedad silmaalused sagedamini tumedama nahatooniga inimestel.

Tumedamaks muutub eelkõige silmade all olev nahk, mille värvus võib olla sõltuvalt naha loomulikust pigmentatsioonist sinakates, lillakates, pruunides või mustades toonides. Lisaks suureneb selle esinemise tõenäosus vanuse kasvades, mil silmade all olev nahk muutub õhemaks ning lõtvub. Selle tulemusena muutuvad naha all olevad veresooned nähtavamaks.

Tumedate silmaaluste põhjuseks võivad lisaks olla:

    • Unepuudus, mis muudab silmaaluste naha kahvatuks ja veresooned nähtavamaks;
    • Veepuudus;
    • Silmi ja nahka kahjustav elustiil, näiteks stress, liigse alkoholi tarvitamine ja suitsetamine;
    • Ekseem ja kontaktdermatiit;
    • Silmade liigne hõõrumine, mis kahjustab pisikesi veresooni;
    • Hüperpigmentatsioon, mis on põhjustatud suurenenud kokkupuutest päikesega ning mille tulemusel toodab nahk rohkem melaniini ehk nahapigmenti.

Kuidas leevendada tumedaid silmaaluseid?

Tumedate silmaaluste leevendamiseks on mitmeid võimalusi. Kui need on põhjustatud liigsest stressist ning unepuudusest, tasub esmalt üle vaadata enda unereziim ja igapäevased harjumused. Tumedate silmaaluste leevendamiseks kasuta neid nippe:

  1. Kasuta magamisel lisapatju: nii tõstad enda pead ning väldid liigse vedeliku liikumist silmaaluse naha piirkonda ja vähendad silmade turset.
  2. Kasuta külma kompressi, mis aitab ahendada veresooni: kõige mugavam on seda teha külmade lusikate asetamisega suletud silmadele.
  3. Kurgiviilud silmadel aitavad tänu niisutavale toimele ja C-vitamiinile alandada õrna naha turset.
  4. Hoia silmade all jahedaid teekotte: tees olev kofeiin ja antioksüdandid aitavad suurendada naha vereringet.
  5. Leevendust võid leida ka näohoolitsustest, mis stimuleerivad naha vereringet.

Kui kodused vahendid ja elustiilimuutused ei anna soovitud tulemusi, võib meditsiiniline sekkumine aidata tumedaid silmaaluseid oluliselt vähendada. Siin on mõned tõhusad meetodid, mida dermatoloogid ja esteetilise meditsiini spetsialistid kasutavad:

  • spetsiaalsed kreemid, mis sisaldavad C-vitamiini ja pleegitusaineid, nagu hüdrokinoon, aitavad muuta silmade all olevat nahka heledamaks;
  • naha keemiline koorimine, mille abil vähendatakse pigmentatsiooni alfa-hüdroksühapetega;
  • laserteraapia, mis taastab ja pingutab nahka;
  • kudede täiteained, näiteks hüaluroonhappegeel, aitavad nahka siluda ja taastada selle elastsust;
  • trombotsüütide plasmateraapia, mis aitab parandada ja tugevdada silmaümbruse nahka, stimuleerida veresooni ja kollageeni tootmist.

Tumedad silmaalused: ennetamine

Kõige tõhusamaks raviks on siiski probleemi ennetamine. Kuigi tumedaid silmaaluseid ei ole alati võimalik vältida, võivad elustiili muutused olla suure mõjuga. Seetõttu soovitame kasutada päikeseliste ilmadega nahka kaitsvat päikesekreemi ning kanda seda hoolikalt ka silma ümbruses olevale nahale. Täiendavat kaitset nii nahale kui silmadele pakuvad aastaringselt UV kaitsega päikeseprillid.

Silmaaluste hea tervise säilitamiseks on oluline järgida regulaarset unegraafikut ja silmahügieeni. Veendu, et maandad stressi ja puhkad piisavalt. Organismi toetamiseks ning enneaegse naha vananemise vältimiseks piirata alkoholi tarbimist ja loobuda suitsetamisest.

Ootame sind regulaarsesse nägemiskontrolli, kus anname vajadusel nõu, kuidas toetada enda silmade ning silmaümbruse naha head tervist.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Normaalrõhu glaukoom – salakaval silmahaigus

Normaalrõhu glaukoom – salakaval silmahaigus

Normaalrõhu glaukoom – salakaval silmahaigus

Glaukoom on laialdaselt levinud silmahaigus, mis mõjutab eelkõige üle 50-aastaseid inimesi. Haiguse tulemusena kahjustub nägemisnärv, mida seostatakse enamasti silma siserõhu tõusuga, mis on tingitud silmasisese vesivedeliku äravooluteede ummistumisest. Siiski on glaukoomi teke võimalik ka normaalse silmarõhu juures. Selgitame lähemalt normaalrõhu glaukoomi teket, sümptomeid ning võimalikku ravi.

Normaalrõhu glaukoomi teke

Nagu silmahaiguse nimi viitab, jääb silmarõhk normaalrõhu glaukoomi puhul tavalise silmarõhu ehk 9-21 mmHg juurde. Sellest hoolimata toob see endaga kaasa nägemisnärvi kahjustumise. 

Normaalrõhu glaukoomil tekkel on ka geneetiline faktor ehk see areneb elu jooksul suurema tõenäosusega neil, kelle perekonnas on haigust esinenud. Riskiteguriteks on lisaks vanus, ebaregulaarne verevool nägemisnärvi ning seda ümbritsevate struktuuride anatoomilised kõrvalekalded, diabeet, uneapnoe ja Raynaud’ sündroom. Siiski ei ole normaalrõhu glaukoomi tekkemehhanismid veel lõplikult selged.

Normaalrõhu glaukoomi sümptomid

Normaalrõhu glaukoom on mõnevõrra salakaval haigus, kuna ei pruugi endast kohe märku anda ja reeglina puuduvad konkreetsed sümptomid. Harvadel juhtudel võib siiski esineda:

  • muutuseid vererõhus
  • migreeni
  • nägemise hägustumist
  • silmade kipitust või sügelust

Normaalrõhu glaukoomi puhul on glaukoomist eristuvaks sümptomiks nägemise kõrvalekallete esinemine nägemiskeskuse keskosas. Lisaks esineb patsientidel sagedamini optilise närvi verevalumeid. 

Normaalrõhu glaukoomi ravi

Normaalrõhu glaukoomi ravi sarnaneb suuresti tavalise glaukoomi ravile, mille eesmärgiks on silmarõhu vähendamine ja silmanärvi verevarustuse parandamine. Kuid kuna glaukoomi ravimise peamiseks eesmärgiks on silmarõhu alandamine, mis normaalrõhu puhul pole vajalik, ei pruugi olla samad võtted tõhusad. Silmahaiguse leevendamiseks kasutatakse nii laserravi kui silmaoperatsioone ning erinevaid ravimeid. Seejuures on oluline jälgida ka patsiendi vererõhku, kuna see avaldab otsest mõju silmarõhule ja tervisele laiemalt. Mõnel juhul on oluline konsulteerida täpsema raviplaani osas täiendavalt enda perearstiga.

Normaalrõhu glaukoom võib olla ettearvamatu – on patsiente, kelle jaoks ei too see kaasa nägemise halvenemist, kuid on ka neid, kelle nägemiskahjustused aja möödudes aina süvenevad ning lõpeb nägemise täielikku kaotusega. Kokkuvõttes annab normaalrõhu glaukoom olulise põhjuse, miks käia nägemisuuringus ka juhul, kui haigusele viitavaid sümptomeid ei esine ja nägemine ei ole halvenenud või kahjustunud. 

Aitame hoolitseda sinu silmade tervise eest – broneeri vastuvõtu aeg juba täna!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Silmarõhk ja selle mõõtmine

Silmarõhk ja selle mõõtmine

Silmarõhk ja selle mõõtmine

Silmarõhk ehk silma siserõhk on silma sees olev rõhk. Muutused silmarõhus  võivad viidata rasketele haigustele, mille varajaseks avastamiseks tuleb silmarõhku regulaarselt kontrollida.

Silma sees toimub pidev vesivedeliku teke ja äravool. Kui vesivedeliku ringlus silmas on häiritud, suureneb silmasisene rõhk, häiritud saab silma vereringe ja raskeneb rakkude toitainetega varustamine.

Silmarõhk ja selle mõõtmine 

Silmarõhku mõõdetakse spetsiaalse aparaadiga ehk tonomeetriga. Nägemisuuringute kabinet kasutab uuringu teostamisel Icare tonomeeterit, mis võimaldab silma siserõhku mõõta täpselt, kiiresti ja tuimestuseta. Uuringu kestus on 2-3 minutit.

Silmarõhk püsib terves silmas vahemikus 12-22 mm Hg. Silmas olev vesivedelik hoiab oma rõhuga silmamuna ümmargusena.

Silmarõhk ja selle muutused viitavad glaukoomile

Kõrgenenud silmarõhk võib viidata rasketele silmahaigustele nagu glaukoom ja  sellepärast tuleb silma siserõhku regulaarselt kontrollida.

Glaukoom ehk roheline kae on kõrgenenud silmarõhust põhjustatud nägemisnärvi kahjustus. Glaukoomi tagajärjel toimub vaatevälja järk-järguline ahenemine kuni pimedaks jäämiseni.

Glaukoom algab vaevusteta ja areneb aeglaselt. Parima ravitulemuse annab võimalikult varakult alustatud ravi – silmatilgad, tabletid, vajadusel kirurgiline sekkumine. Nii on võimalik ära hoida pöördumatut nägemiskahjustust

Glaukoomi riskifaktorid

Glaukoomi varajaseks avastamiseks soovitame käia regulaarselt nägemiskontrollis, mille käigus mõõdetakse silmarõhku. Erilist tähelepanu peavad silmarõhu mõõtmisele pöörama glaukoomi riskirühma kuuluvad inimesed.

Glaukoomi tekke riskifaktorid on:

  • Vanus üle 50 – kroonilise glaukoomi esinemissagedus tõuseb vanusega;
  • Lähisugulastel glaukoom – kui suguvõsas on glaukoomihaigeid, peaksid käima kontrollis iga 2 aasta tagant;
  • Kõrgenenud või liiga magal vererõhk;
  • Lühinägelikkus (üle -4 dioptrit);
  • Diabeet ja muud veresooni kahjustavad haigused;
  • Õhuke sarvkest;
  • Migreen, külmad käed.

Kõik, kellel esineb vähemalt üks neist riskifaktoritest, peaksid oma nägemist ja silma siserõhku kontrollima, sest haigus algab vaevusteta ja areneb aeglaselt.

Regulaarne põhjalik nägemiskontroll aitab õigel ajal tuvastada muutusi silma siserõhus. Tule optometristi vastuvõtule ja kontrolli silmarõhku.

Broneeri aeg

Silmarõhu mõõtmine on kiire ja ohutu protseduur, mida soovitame regulaarselt teha igas vanuses inimestel. Loe lähemalt kõikidest meie poolt pakutavatest teenustest

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

;