Glaukoom – diagnoos ning muutused elus
12. märtsil on ülemaailme glaukoomi päev. Glaukoom on krooniline silmahaigus, mille tagajärjeks võib olla nägemise kadumine. Seetõttu on päeva eesmärgiks suurendada teadlikkust glaukoomist ja selle olemusest ning suunata inimesi regulaarsesse nägemiskontrolli. Päeva keskseks motoks on “Maailm on helge, päästa oma nägemine” (inglise k the world is bright, save your sight).
Mis on glaukoom?
Glaukoom on silmahaigus, mis mõjutab inimese nägemisnärvi. Selle tulemusena kaob patsientidel järk-järgult perifeerne nägemine ehk kitseneb nägemisväli. Kui glaukoomi ei tuvastata õigeaegselt ja see ei saa vajalikku ravi, süvenevad selle sümptomid ning võib lõppeda nägemise kaotamisega. Suur osa glaukoomist on põhjustatud geneetilise eelsoodumuse tõttu ning enamikel juhtudel on nägemisnärvi kahjustuse põhjustaja silmasisese rõhu tõus.
Glaukoom esineb hinnanguliselt 80 miljonil inimesel üle kogu maailma ning neist vaid pooled on oma haigusest teadlikud. Seda mõjutab ka asjaolu, et glaukoomi diagnoositakse harva alla 40-aastastel – seega, mida vanemaks inimesed elavad, seda suurem on ka tõenäosus enda elu jooksul diagnoos saada. Prognooside kohaselt on 2040. aastaks kaotanud glaukoomi tõttu oma nägemise 22 miljonit inimest.
Kuidas ennetada glaukoomi poolt põhjustatud nägemise kaotust?
Varajases staadiumis glaukoom võib kulgeda asümptomaatiliselt ning patsiendil ei pruugi olla ühtegi kaebust. Siiski saab seda kindlaks teha, kuid vaid silmade süvauuringul. Regulaarne nägemiskontroll kogu elu jooksul on hea nägemise säilitamise võtmekomponent.
Glaukoomi tulemusena juba välja arenenud sümptomeid ehk nägemise hägustumist, nägemisvälja ahenemist ja halode tekkimist ei ole võimalik enam taastada. Vanemad inimesed võivad nägemist mõjutavaid muutusi pidada aga loomulikuks vananemise osaks ning seetõttu ei pruugi nad õigeaegselt valdkonna spetsialisti juurde jõuda. Siinkohal on oluline roll perekonnal, kes saab tekkinud tervisemuresid tähele panna ja appi tulla.
Kuigi glaukoomi poolt põhjustatud silmanärvi kahjustust ei ole võimalik taastada, saab õigeaegse ravi korral sümptomite süvenemist pidurdada. Diagnoosi saamisel määratakse patsiendile ravina hüpotensiivsed silmatilgad, laser- või kirurgiline ravi.
Elu glaukoomiga
Paljud meist peavad ühel hetkel enda elus glaukoomiga paratamatult silmitsi seisma või on lähedalt seotud inimesega, keda see mõjutab. Haigusega toime tulemisel on lisaks patsiendile määratud ravile olulisel kohal ka teatud elustiili muutused. Näiteks suureneb nägemise kahjustumise korral õnnetuste ja kukkumiste risk. Selle vältimiseks tasub teha muudatusi enda kodus: muuta ohtlikumad piirkonnad nagu ukseavad, lauanurgad ja trepid kontrastsemaks, et neid kahjustunud nägemisega paremini tähele panna.
Lisaks tasub jälgida ka tervislikke liikumis- ja toitumisharjumusi, kuid soovitatav on vältida suurte raskuste tõstmist või tegevusi, kus viiakse pea südamest allapoole – seega tegevused, mis suurendavad silma rõhku. Kõige olulisemal kohal on aga tugisüsteem, kes pakub patsiendile vajalikku abi, aitab külastada regulaarselt arsti ning haigusega igapäevaelus toime tulla.
Broneeri endale või oma lähedasele silmapõhja süvauuringu aeg juba täna ning saa glaukoomile võimalikult varakult jaole: https://nagemisuuringud.ee/teenused/#silmapohja-suvauuring
Selgem nägemine algab siit
+372 55 55 89 45
info@nagemisuuringud.ee
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415
Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
;