Kuidas halb nägemine võib vähendada silmsidet ja tähelepanu

Kuidas halb nägemine võib vähendada silmsidet ja tähelepanu

Kuidas halb nägemine võib
vähendada silmsidet ja tähelepanu

Sõbrapäeva saabudes räägitakse palju lähedusest ja märkamisest. Kui silmad on udused või väsivad kiiresti, võib inimene hakata alateadlikult vältima olukordi, kus peab teisi kiiresti ära tundma, silmsidet hoidma või pikalt keskenduma. Väljastpoolt paistab see nagu hajameelsus või külmus, aga põhjus on sageli praktiline.

Toome välja mõned tüüpilised olukorrad ja kuidas need võivad nägemisega seotud olla.

“Ma ei näe tuttavaid ja jätan nad tervitamata”

Üks levinumaid kaebusi on see, et inimene ei tunne teisi tänaval, poes või koridoris ära enne, kui nad on väga lähedal. Tagantjärele on piinlik: “Ta kindlasti mõtles, et ma ignoreerin teda.”

Võimalikud nägemisega seotud põhjused:

  • miinusprilli vajadus
  • astigmatism
  • kehvem kontrastitundlikkus (eriti hämaras)
  • kuivus ja väsimus, mis muudavad nägemise päeva lõpuks uduseks

     

Kuidas see mõjutab meie omavahelist suhtlust? Inimene hakkab alateadlikult vältima olukordi, kus ta peab kiiresti reageerima (tervitama, lehvitama, naeratama), sest ta ei ole kindel, kas ta näeb korrektselt.

Halb nägemine ja ekraaniväsimus 

Kui tööpäev möödub suuresti ekraani taga, on üsna tüüpiline, et päeva lõpuks on silmad väsinud ja meie tähelepanu kannatab. Sellisel juhul ei ole probleem ainult töö efektiivsuses, vaid see mõjutab ka seda, kui palju me õhtul päriselt suhelda jaksame. 

Tüüpilised märgid:

  • silmade kuivus/kipitus
  • udune nägemine päeva lõpus
  • peavalu (otsmikul või oimukohtades)
  • tunne, et “ei viitsi enam inimestega rääkida”

     

Nägemiskontrolli käigus selgub, kas töö jaoks on prille vaja ja kas töökoht on ergonoomiline (ekraani kaugus ja kõrgus, valgus, istumisasend).

Silmside kaob, sest fookust on raske hoida

Silmside hoidmine tähendab, et pilk peab olema piisavalt stabiilne ja fookus mugav. Kui silmad peavad liigselt pingutama, tekib kiusatus vaadata vestluse ajal mujale. Sageli tekib see olukord siis, kui koosolekud või kohtumised toimuvad veebi vahendusel ning ekraani vaatamine on silmade väsimuse tõttu häiritud.

Võimalikud põhjused:

  • vale või aegunud prillitugevus

     

  • silmade koostöö häired (nt fookuse seadmine või silmade koostöö)
  • nägemise kõikumine (kuivus, väsimus, liigne ekraaniaeg)

Tulemuseks on see, et inimene näib hajameelne või “ei kuula”, kuigi tegelikult silmad teevad rohkem tööd kui peaks.

Kui tunned, et halb nägemine häirib igapäevaelu, siis millal tasub kontrolli tulla?

Nägemiskontrolli tasub kaaluda, kui sa:

  • ei tunne enam inimesi kaugemalt ära (eriti hämaras)
  • kissitad pidevalt silmi, et pilku selgemaks saada
  • silmad väsivad vestlustes või koosolekutel kiiresti
  • tunned päeva lõpuks kuivust/kipitust või nägemine on päeva lõpuks udune
  • sul on peavalu, mis tekib pikalt ekraanidega töötamisest või lugemisest

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.  

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Silinder prilliretseptil. Mida see päriselt tähendab?

Silinder prilliretseptil. Mida see päriselt tähendab?

Silinder prilliretseptil.
Mida see päriselt tähendab?

Astigmatism on sageli esinev sarvkesta või läätse kuju eripära. Seetõttu ei koondu valguskiired võrkkestal ühte kindlasse punkti. Pilt võib jääda udusemaks nii lähedale kui kaugele. Astigmatism esineb tihti koos lühinägevuse või kaugnägevusega.

Prilliretseptil märgitakse astigmatismi korrigeerimine silindriga, mille tähis on CYL. Silindri juurde kuulub ka telg. Telg näitab, mis suunas korrigeerimine toimub.

Kuidas astigmatism tunda annab?

Astigmatism võib olla väike ja inimest isegi mitte häirida. 

Levinud sümptomid on:

  • nägemine on udusem või ebatäpne
  • silmad väsivad kiiresti, eriti ekraani taga
  • tekib peavalu, eriti päeva teises pooles
  • teksti on raske pikalt jälgida
  • pimedas segavad vastutulevad tuled, näiteks autoga sõites

Tasub meeles pidada, et need sümptomid ei tähenda alati astigmatismi. Põhjuseid võib olla mitu.

Mida tähendavad retseptil SPH, CYL ja AXIS?

  • SPH näitab lühinägevuse või kaugnägevuse korrigeerimist.
  • CYL näitab astigmatismi korrigeerimist ehk silindri suurust.
  • AXIS näitab silindri suunda kraadides.

Silindri number ja telg käivad alati koos. Kui telg on vale, võib nägemine olla ebamugav ka siis, kui silindri suurus on õige.

Miks silinder ja telg on olulised?

Astigmatism ei ole ainult “pisut udune pilt”. See võib mõjutada ka seda, kui pinges silmad on. Kui silinder jääb korrigeerimata või on ebatäpne, võib inimene näha küll “enam vähem”, aga silmad omakorda väsivad kiiremini.

Täpsus on oluline ka prillide valmistamisel. Silindriga prillide puhul peab klaaside tsentreering olema korrektne ja raam peab istuma hästi.

Miks võib uute silinder prillidega tekkida alguses võõras tunne?

Uute prillidega võib pilt tunduda teistsugune. See on tavaline siis, kui:

  • silinder on esimest korda retseptis
  • silindri väärtus on muutunud
  • telg on muutunud

Mõnel inimesel tekib tunne, et sirged jooned on veidi teistsugused. Mõnel on ruumitaju alguses veidi muutunud. Enamasti harjub aju selle muutusega mõne päeva jooksul.

Kui ebamugavus ei vähene prillide pideval kandmisel kahe nädala jooksul, siis pöördu tagasi vastuvõtule. Saame retsepti, prillide tsentreeringu ja raami sobivuse üle kontrollida.

Kas astigmatism “läheb hullemaks”?

Astigmatism võib püsida aastaid üsna sarnane. See võib ka muutuda. Muutused on sageli väikesed ja aeglased. Mõnel inimesel muutub astigmatism rohkem koos vanusega, sest muutub ka silma lääts.

Oluline on käia regulaarses nägemiskontrollis. Siis saab muutuseid õigeaegselt korrigeerida ja uutele prillidele üleminek on mugavam.

Kuidas astigmatismi korrigeeritakse?

Astigmatismi saab korrigeerida prillide ja kontaktläätsedega.

  • Prillidele lisatakse astigmatismi korrigeerimiseks klaasile on silinder.
  • Kontaktläätsed korrigeerivad astigmatismi torilise läätsega. Torilisel läätsel on samuti tugevus ja telg.

Optometrist aitab alati just sulle sobiva lahenduse valida.

Millal tasub tulla kontrolli?

Tule nägemiskontrolli, kui:

  • nägemine on udune, kuigi prillid on olemas
  • silmad väsivad kiiresti
  • peavalud korduvad
  • autojuhtimine pimedas on keeruline
  • uute prillidega on raske harjuda.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.  

 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Kontaktläätsed: 10 kõige levinumat viga ja kuidas neid vältida

Kontaktläätsed: 10 kõige levinumat viga ja kuidas neid vältida

10 kõige levinumat kontaktläätsede kasutamisviga ja kuidas neid vältida

Kontaktläätsed on ohutud, kui neid korrektselt kasutada. Kõige sagedamini tekivad probleemid siis, kui hügieeniga ei olda enam nii hoolikas ja läätsi hakatakse kasutama “mugavuse järgi”, mitte spetsialisti poolt antud juhiste järgi.

Allpool on 10 levinumat viga, mida kontaktläätsedega tehakse, mille juurde oleme lisanud väga lihtsad sammud, kuidas neid vältida.

1) Magad kontaktläätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne tagasi silma panemist

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne kontaktläätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

On olemas nii ühepäevased läätsed kui ka läätsed, mille võid jätta silma mitmeks päevaks. Nagu varasemalt mainisime, on väga oluline, et ühepäevased läätsed ja päevase kandmisrežiimiga läätsed ei jääks silma magamise ajaks.

8) Sa ei hoolda läätsekonteinerit õigesti

Konteiner kogub kergesti mustust ja mikroobe. Pärast kasutamist vala vedelik välja, puhasta konteiner ja lase sellel õhu käes kuivada. 

9) Sa ei vaheta läätsekonteinerit piisavalt tihti

Konteinerit tuleb regulaarselt vahetada. FDA soovitab seda teha umbes iga 3 kuu tagant. Meie soovitame vahetada konteinerit iga uue hooldusvedeliku soetamisel. Uue vedelikuga tuleb kaasa uus ja puhas konteiner.

10) Sa kasutad aegunud tooteid või ostad kontaktläätsi ilma sobivuse kontrollita

Ära kasuta hooldusvedelikku kauem, kui on lubatud (pärast avamist). Ära kasuta aegunud tooteid. Kasuta ainult sulle määratud ja optometristi poolt sobivaks hinnatud läätsi.


Millal tuleb läätsed kohe silmast eemaldada ja spetsialisti poole pöörduda?

Võta läätsed kohe ära, kui tekib valu, punetus, valguskartus, nägemise halvenemine, silmast eritub vedelikku või oled haige. Neid läätsesid ei tohi enam kasutada kuna need võivad põhjustada uuesti silmapõletikku. Kui kaebused ei taandu, võta ühendust spetsialistiga juba samal päeval.

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945

 

 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Kas hea nägemine tähendab alati head silmatervist?

Kas hea nägemine tähendab alati head silmatervist?

Kas hea nägemine tähendab alati head silmatervist?

Paljud inimesed usuvad, et kui nad näevad hästi, on ka nende silmad terved. Tegelikult võib nägemine olla selge isegi siis, kui silmades on alanud muutused, mida inimene ise veel ei tunne. Hea nägemisteravus ei pruugi alati tähendada head silmatervist.

Silmatervis ja nägemine ei ole üks ja sama

Nägemisteravus näitab, kui hästi inimene suudab detaile eristada, näiteks vaadata kaugel olevat pilti. Silmatervis seevastu hõlmab palju enamat: silmapõhja, võrkkesta, silmanärvi ja veresoonte seisundit, silmasisest rõhku ning ka pisarate tootmist ja kvaliteeti. Kõik need tegurid võivad mõjutada nägemist pikemas plaanis, kuid muutused ei pruugi alguses üldse märgatavad olla.

Tervisemärgid, mida silmad võivad peegeldada

Optometristi või silmaarsti läbivaatusel võib selguda märke, mis viitavad mujal kehas toimuvatele muutustele. Näiteks võivad silmapõhja veresoonte kitsenemine või väikesed verevalumid viidata kõrgele vererõhule või veresuhkru tasakaalu häiretele. Mõnikord ilmnevad just silmades esimesed märgid diabeedist, vereringeprobleemidest või kolesteroolitaseme tõusust ning seda juba enne, kui inimene ise end halvasti tundma hakkab.

Miks tasub silmade tervist regulaarselt kontrollida

Isegi kui nägemisteravus tundub hea, tasub nägemist kontrollida vähemalt kord kahe aasta jooksul. Optometrist hindab mitte ainult prilliretsepti vajadust, vaid ka silmade üldist tervist ja vajadusel suunab edasi silmaarstile. Varajane avastamine aitab ennetada tüsistusi ja hoida nägemise selge aastateks.

Hea nägemine vajab hoolt

Silmi mõjutavad nii vanus, töö, harjumused kui ka üldine tervis. Tasakaalustatud toitumine, piisav uni, regulaarne liikumine ja silmade puhkamine ekraanitööst aitavad hoida silmi heas vormis. Kuid kõige olulisem on mitte eeldada, et „kuna ma näen hästi, on kõik korras”.

Selge nägemine on väärtus  ja silmade tervis selle alus. Meie oleme sinu jaoks olemas. 💛

Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945.

 

 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Võrkkesta irdumine – selle sümptomid ja ravi

Võrkkesta irdumine – selle sümptomid ja ravi

Võrkkesta irdumine – selle sümptomid ja ravi

Oleme enda varasemates blogipostitustes põgusalt kirjutanud võrkkesta irdumisest, mis võib kaasneda nii vanusega, erinevate süsteemsete haigustega ja silmatraumadega. Sel korral teeme põhjalikuma ülevaate võrkkesta irdumisest, selle tunnustest ja ravivõimalustest.

Oleme varasemalt kirjutanud aktiivse eluviisi ning tervisliku toitumise vajalikkusest keha ning silmade hea tervise toetamisel. See aitab vältida ka diabeedi teket. Tegemist on kroonilise haigusega, mille tõttu on häiritud insuliini tootmine kõhunäärmes ja seega kõrgeneb organismis veresuhkru tase. Liigne veresuhkur kahjustab veresooni ning närvilõpmeid üle kogu keha - seega avaldab mõju ka silmadele.

Mis on võrkkest?

Silma võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on silmamuna kõige sisemine valgusele tundlik kiht, millel on keeruline mitmekihiline struktuur. Võrkkest koosneb õhukesest valgustundlikust koest, närvirakkudest, fotoretseptoritest ja tugirakkudest, mis töötavad koos, et muuta valgusnähud närviimpulssideks ja edastada need ajule. Ajus tõlgendatakse need signaalid kujutisena, mis võimaldab meil näha ümbritsevat maailma.

Võrkkesta tagumine osa sisaldab valgustundlikke elemente, kus valguskiirtest algab nägemisprotsess. Lisaks kinnitub võrkkestale silma klaaskeha, mis täidab silmamuna sisemust ja aitab säilitada silma kuju. Tänu võrkkesta keerukale struktuurile ja olulisele funktsioonile on see silma üks keskseid komponente. Selle muutused või vigastused võivad aga põhjustada erinevaid nägemishäireid, mõjutades nägemise kvaliteeti ja selgust.

Seega mängib võrkkest meie nägemises äärmiselt olulist rolli, olles valguse ja nägemisinfo esmane vastuvõtja ning töötleja.

võrkkest

Võrkkesta irdumine

Vananedes toimuvad meie kehas mitmed muutused, mis ei jäta puutumata ka silmi. See võib põhjustada võrkkesta õhenemist ja defektide teket. Kui silmasisene vedelik koguneb võrkkesta alla, võib see võrkkesta soonkestast eraldada. Samuti võib võrkkest rebeneda klaaskeha kooldumise tõttu, eriti lühinägevatel inimestel, kelle võrkkest on silma eripärade tõttu suurema pinge all.

Võrkkesta irdumine on tõsine silmahaigus, mille korral võrkkest eraldub silma tagaosas asuvatest tugistruktuuridest, sealhulgas veresoonte kihist, mis varustab võrkkesta hapniku ja toitainetega. See seisund nõuab kiiret meditsiinilist sekkumist, kuna ravimata jätmine võib viia püsiva nägemise kaotuseni või isegi pimeduseni.

Võrkkesta irdumist võib esineda diabeetikutel, kellel on suurem tõenäosus verevalumi tekkeks võrkkesta alla. Lisaks võib irdumine välja kujuneda ka ekstreemsete spordialade harrastajatel, kelle silmad puutuvad potentsiaalselt kokku tugevate löökidega. Võrkkesta irdumine on väga harvadel juhtumitel kaasasündinud, kuid see diagnoositakse juba sündides.

Võrkkesta irdumine - kuidas seda ära tunda?

Võrkkesta irdumise varajane äratundmine on kriitilise tähtsusega nägemise säilitamiseks. Seda on võimalik ära tunda teatud sümptomite põhjal, kuigi mõnel juhul võivad sümptomid olla alguses tagasihoidlikud. 

Võrkkesta irdumise sümptomid:

  • Valgussähvatused (fotopsia): äkilised valgussähvatused või sähvivad jooned vaateväljas, mis tekivad, kui võrkkest on pinges või klaaskeha tõmbab võrkkesta;
  • Hõljumid ehk ujuvad täpid: äkitselt suurenev mustade täppide, joonte või "ämblikuvõrkude" kogum vaateväljas. Need võivad olla märk klaaskeha muutustest või võrkkesta kahjustusest.
  • Varjud või loor vaateväljas: tumeda varju või "kardina" ilmumine, mis liigub järk-järgult üle vaatevälja. Tüüpiline sümptom, mis näitab võrkkesta osalist või täielikku irdumist.
  • Hägune nägemine: nägemine võib muutuda ootamatult häguseks, kuna võrkkesta funktsioon on häiritud.
  • Nägemisvälja osa kadumine: mõni osa vaateväljast võib muutuda pimedaks või nähtamatuks.

Võrkkesta irdumise diagnoosimiseks kasutatakse esmalt oftalmoskoopi ja OCT uuringut, mille abil nähakse läbi pupilli silmamuna sisse. Enne uuringut pannakse silma pupilli laiendavad tilgad, et arst saaks võrkkesta täielikult näha, mis võivad piiratud aja jooksul nägemisteravust häirida. Kontrollitakse võrkkesta terviklikkust, rebenemiste või irdumise olemasolu.

Võrkkesta irdumise ravi

Võrkkesta irdumise ravi sõltub irdumise tüübist, ulatusest ja sellest, kas võrkkesta keskne osa ehk  maakuli on kahjustatud. Ravi eesmärk on võrkkesta asetamine tagasi oma kohale ja selle kinnitamine, et taastada nägemine ja vältida edasisi kahjustusi. 

Kui võrkkesta irdumine on avastatud kuni 72 tundi peale selle tekkimist, võib olla sobivaks lahenduseks laserravi või külmateraapia, mille abil saab võrkkesta soonkestaga taas ühendada. Siiski kasutatakse sagedamini kirurgilist ravi, mille võimalused ja tulemused sõltuvad konkreetsest juhtumist ehk selle asukohast ja seisundi kestmise ajast. Tulemuste prognoos on halvem siis, kui irdumine on toimunud kollatähni piirkonnast, kuna see vastutab just nägemisteravuse eest. Sellisel juhul võib ravi järgselt säilida nägemise hägusus.

Võrkkesta irdumise ravimine on oluline nägemise säilitamise eesmärgiks. Vastasel juhul lõpeb see nägemise püsiva kaotusega. Seega on oluline kaitsta enda silmi nii vigastuste, traumade ning käia regulaarselt silmade süvauuringul.

Pöördu vastuvõtule kohe, kui ilmnevad loetletud võrkkesta irdumise sümptomid ja kuulud riskigruppi.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Diabeet ja silmade tervis

Diabeet ja silmade tervis

Diabeet ja silmade tervis

November on diabeetiliste silmahaiguste kuu. Selle raames pööratakse tähelepanu haiguse mõjule silmade tervisele ning nägemisele. Vaatame lähemalt, millist mõju avaldab diabeet patsiendi silmadele.

Oleme varasemalt kirjutanud aktiivse eluviisi ning tervisliku toitumise vajalikkusest keha ning silmade hea tervise toetamisel. See aitab vältida ka diabeedi teket. Tegemist on kroonilise haigusega, mille tõttu on häiritud insuliini tootmine kõhunäärmes ja seega kõrgeneb organismis veresuhkru tase. Liigne veresuhkur kahjustab veresooni ning närvilõpmeid üle kogu keha - seega avaldab mõju ka silmadele.

Diabeet ja selle mõju silmade tervisele

Diabeet on peamine nägemise kaotuse põhjustaja 18-64 aastaste inimeste seas. Kõige enam kasvab diabeeti haigestumisel diabeetilise retinopaatia, makulaarödeemia, glaukoomi ja katarakti tekke riski. Neist kõige sagedasem on diabeetiline retinopaatia, mis ei pruugi endast, sarnaselt mitmetele teistele silmahaigustele, varajases staadiumis sümptomite kaudu märku anda. Diabeetik ei pruugi seetõttu olla teadlik silmapõhja probleemidest, muutusi aitab tuvastada regulaarne silmapõhjade kontroll.

Siiski on mõned sümptomid, mis võivad viidata muutustele silmapõhjas:

  • tumedate hõljumite esinemine nägemisväljas;
  • valgussähvatused;
  • tume vari või kuju nägemisväljas;
  • nägemise kaotamine
  • silmade valu või punetus 

Silmahaiguste tekkimise tõenäosus on suurem pikaajalise diabeedi diagnoosiga patsientidel, riskigrupis on ka suitsetajad ning rasedad. Kirjeldatud sümptomite esinemisel tuleks pöörduda viivitamatult vastuvõtule, et alustada õigeaegse raviga. 

Diabeetiliste silmahaiguste ennetamine

Diabeediga seotud silmahaiguste ennetamiseks tuleb teha korrektuure enda elustiilis ja toitumises ning vajadusel tarvitada arsti poolt määratud ravimeid. 

Silmade tervise hoidmiseks tuleb:

  • hoida kontrolli all organismi veresuhkru tase, seda kas ravimitega või järgides arsti poolt määratud toitumiskava. Nii saad olla kindel, et veresuhkru tasemes ei esine suuri kõikumisi, mis tekitavad muutusi silmapõhjas ning võivad viia tõsisemate silmahaigusteni;
  • jälgida vererõhku ning kolesterooli taset, kuna need süvendavad diabeedi poolt põhjustatud silmahaigusi;
  • loobuda suitsetamisest, kuna see kahjustab samuti veresoonkonda ning eriti silmas olevaid väikseid kapillaare;
  • vältida liigset kokkupuudet kahjuliku UV kiirgusega, mis suurendab katarakti tekke riski ning sümptomite progresseerumist.

Silmade tervise jälgimine

Diabeedi diagnoosi saanud patsientide jaoks on väga oluline olla kursis haiguse olemuse ja võimalike tüsistustega. Olulisel kohal on regulaarne nägemiskontrolli, kus uuritakse põhjalikult ka silmapõhjasid, nägemisnärvi ning -funktsiooni. Mitmed silmahaigused ei pruugi endast algstaadiumis märku anda. Samas võib esineda väikeseid  muutusi, mida ei pruugi igapäevaelus tähele panna. Muutused silmapõhjas või silma eesmises osas vajavad õigeaegset tähelepanu, et pidurdada nende süvenemist. Seejuures on keeruline ennustada, millisel määral ja kui raskelt võib diabeet silmi ja nägemist mõjutada. 

Diabeedi diagnoosiga patsiente ootame Nägemisuuringutesse - aitame hoida sinu silmade head tervist!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

;