Oleme enda varasemates blogipostitustes põgusalt kirjutanud võrkkesta irdumisest, mis võib kaasneda nii vanusega, erinevate süsteemsete haigustega ja silmatraumadega. Sel korral teeme põhjalikuma ülevaate võrkkesta irdumisest, selle tunnustest ja ravivõimalustest.

Oleme varasemalt kirjutanud aktiivse eluviisi ning tervisliku toitumise vajalikkusest keha ning silmade hea tervise toetamisel. See aitab vältida ka diabeedi teket. Tegemist on kroonilise haigusega, mille tõttu on häiritud insuliini tootmine kõhunäärmes ja seega kõrgeneb organismis veresuhkru tase. Liigne veresuhkur kahjustab veresooni ning närvilõpmeid üle kogu keha – seega avaldab mõju ka silmadele.

Mis on võrkkest?

Silma võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on silmamuna kõige sisemine valgusele tundlik kiht, millel on keeruline mitmekihiline struktuur. Võrkkest koosneb õhukesest valgustundlikust koest, närvirakkudest, fotoretseptoritest ja tugirakkudest, mis töötavad koos, et muuta valgusnähud närviimpulssideks ja edastada need ajule. Ajus tõlgendatakse need signaalid kujutisena, mis võimaldab meil näha ümbritsevat maailma.

Võrkkesta tagumine osa sisaldab valgustundlikke elemente, kus valguskiirtest algab nägemisprotsess. Lisaks kinnitub võrkkestale silma klaaskeha, mis täidab silmamuna sisemust ja aitab säilitada silma kuju. Tänu võrkkesta keerukale struktuurile ja olulisele funktsioonile on see silma üks keskseid komponente. Selle muutused või vigastused võivad aga põhjustada erinevaid nägemishäireid, mõjutades nägemise kvaliteeti ja selgust.

Seega mängib võrkkest meie nägemises äärmiselt olulist rolli, olles valguse ja nägemisinfo esmane vastuvõtja ning töötleja.

Võrkkesta irdumine

Vananedes toimuvad meie kehas mitmed muutused, mis ei jäta puutumata ka silmi. See võib põhjustada võrkkesta õhenemist ja defektide teket. Kui silmasisene vedelik koguneb võrkkesta alla, võib see võrkkesta soonkestast eraldada. Samuti võib võrkkest rebeneda klaaskeha kooldumise tõttu, eriti lühinägevatel inimestel, kelle võrkkest on silma eripärade tõttu suurema pinge all.

Võrkkesta irdumine on tõsine silmahaigus, mille korral võrkkest eraldub silma tagaosas asuvatest tugistruktuuridest, sealhulgas veresoonte kihist, mis varustab võrkkesta hapniku ja toitainetega. See seisund nõuab kiiret meditsiinilist sekkumist, kuna ravimata jätmine võib viia püsiva nägemise kaotuseni või isegi pimeduseni.

Võrkkesta irdumist võib esineda diabeetikutel, kellel on suurem tõenäosus verevalumi tekkeks võrkkesta alla. Lisaks võib irdumine välja kujuneda ka ekstreemsete spordialade harrastajatel, kelle silmad puutuvad potentsiaalselt kokku tugevate löökidega. Võrkkesta irdumine on väga harvadel juhtumitel kaasasündinud, kuid see diagnoositakse juba sündides.

Võrkkesta irdumine – kuidas seda ära tunda?

Võrkkesta irdumise varajane äratundmine on kriitilise tähtsusega nägemise säilitamiseks. Seda on võimalik ära tunda teatud sümptomite põhjal, kuigi mõnel juhul võivad sümptomid olla alguses tagasihoidlikud. 

Võrkkesta irdumise sümptomid:

• Valgussähvatused (fotopsia): äkilised valgussähvatused või sähvivad jooned vaateväljas, mis tekivad, kui võrkkest on pinges või klaaskeha tõmbab võrkkesta;
• Hõljumid ehk ujuvad täpid: äkitselt suurenev mustade täppide, joonte või “ämblikuvõrkude” kogum vaateväljas. Need võivad olla märk klaaskeha muutustest või võrkkesta kahjustusest.
• Varjud või loor vaateväljas: tumeda varju või “kardina” ilmumine, mis liigub järk-järgult üle vaatevälja. Tüüpiline sümptom, mis näitab võrkkesta osalist või täielikku irdumist.
• Hägune nägemine: nägemine võib muutuda ootamatult häguseks, kuna võrkkesta funktsioon on häiritud.
• Nägemisvälja osa kadumine: mõni osa vaateväljast võib muutuda pimedaks või nähtamatuks.

Võrkkesta irdumise diagnoosimiseks kasutatakse esmalt oftalmoskoopi ja OCT uuringut, mille abil nähakse läbi pupilli silmamuna sisse. Enne uuringut pannakse silma pupilli laiendavad tilgad, et arst saaks võrkkesta täielikult näha, mis võivad piiratud aja jooksul nägemisteravust häirida. Kontrollitakse võrkkesta terviklikkust, rebenemiste või irdumise olemasolu.

Võrkkesta irdumise ravi

Võrkkesta irdumise ravi sõltub irdumise tüübist, ulatusest ja sellest, kas võrkkesta keskne osa ehk  maakuli on kahjustatud. Ravi eesmärk on võrkkesta asetamine tagasi oma kohale ja selle kinnitamine, et taastada nägemine ja vältida edasisi kahjustusi. 

Kui võrkkesta irdumine on avastatud kuni 72 tundi peale selle tekkimist, võib olla sobivaks lahenduseks laserravi või külmateraapia, mille abil saab võrkkesta soonkestaga taas ühendada. Siiski kasutatakse sagedamini kirurgilist ravi, mille võimalused ja tulemused sõltuvad konkreetsest juhtumist ehk selle asukohast ja seisundi kestmise ajast. Tulemuste prognoos on halvem siis, kui irdumine on toimunud kollatähni piirkonnast, kuna see vastutab just nägemisteravuse eest. Sellisel juhul võib ravi järgselt säilida nägemise hägusus.

Võrkkesta irdumise ravimine on oluline nägemise säilitamise eesmärgiks. Vastasel juhul lõpeb see nägemise püsiva kaotusega. Seega on oluline kaitsta enda silmi nii vigastuste, traumade ning käia regulaarselt silmade süvauuringul.

Pöördu vastuvõtule kohe, kui ilmnevad loetletud võrkkesta irdumise sümptomid ja kuulud riskigruppi.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945