Sport ja silmavigastused

Sport ja silmavigastused

Sport ja silmavigastused

Sügis on suurepärane aeg liikumisharrastustega alustamiseks. Varasemalt oleme kirjutanud sellest, kuidas aktiivne eluviis aitab silmade head tervist toetada. Tasub aga meeles pidada, et erinevad spordialad võivad endaga kaasa tuua silmavigastusi – selgitame lähemalt, kuidas neid ennetada.

Levinud silmavigastused

Kõige enam puutuvad spordiga seotud silmavigastustega kokku inimesed, kes harrastavad kontaktspordialasid. Nendeks on näiteks jalgpall, korvpall, poks, hoki, padel, airsoft jne. Silmi kaitsvate vahendite kasutamine on oluline silmavigastuste vältimiseks, sest tõsisemad kahjustused võivad mõjutada silmade tervist või selle halvenemist hilisemas vanuses. 

Kõige sagedamini esineb vigastusi, mis on põhjustatud otsekontaktist kas spordivahendiga või kokkupuutest kaasmängijaga. Tõsisemad silmavigastused võivad oodata poksi, karate ja taekwondo harrastajaid. Füüsilise kontakti tulemusena võib välja kujuneda verevalum, tugevamal löögil ka silma võrkkesta irdumine. Esineda võib näo- ja silmapiirkonna lõikehaavu ja luumurde ning teisi kohest arstiabi vajavaid silmavigastusi. Lisaks puutuvad välispordi harrastajad kokku tavapärasest enam UV-kiirgusega, mis suurendab katarakti ning teiste silmahaiguste teket. 

Silmade kaitsmine sportimisel

Kõige tõhusam viis silmade kaitsmiseks on vastava kaitsevarustuse kasutamine. Oluline on, et nende vajalikkust ning korrektset kasutamist selgitatakse kõigile võimalikku ohtu kujutava spordialaga alustajatele. Kõige laialdasemalt kasutatavad kaitsevahendid on:

  • polükarbonaadist kaitseprillid – kasutatakse spordialadel silmade kaitsmiseks füüsilise vigastuse eest, mis võib esineda kokkupuutel palli, reketi, litri või kurikaga.
  • kiiver – paljudel kiivritel on silmi kaitsev funktsioon, näiteks vehklemises ja hokis.
  • kaitseprillid – mis varieeruvad vastavalt spordialale; nendeks saavad olla spetsiaalsed mäesuusatamiseks või squashi mängimiseks mõeldud prillid.
  • ujumisprillid – ujumiseks, sukeldumiseks, veesuusatamiseks ning teiseks spordialadeks, kus on otsene kokkupuude mere-, järve- või basseiniveega.
  • päikeseprillid – mitmete spordialade harrastajad puutuvad kokku intensiivse päikesekiirgusega: seetõttu kasutatakse silmade kaitsmiseks päikeseprille näiteks sõudmisel, purjetamisel ning kõrgmäestikel viibimisel.

Valmistu silmavigastusteks

Silmavigastused võivad tekkida ootamatult, kuid nendeks saab valmis olla ning soetada ravikappi esmast abi pakkuvad vahendid. Seda tasub teha eriti lapsevanematel, kuna need on tarvilikud vahendid juhuks, kui mänguhoos juhtub mõni õnnetus. Esmast leevendust pakub silmaloputusvedelik, mis on abimeheks olukordades, kus silma on sattunud näiteks mustus. Kui silm on saanud löögi, on esmast valu hea leevendada külma kompressiga. Siiski tasub vigastuse tekkel konsulteerida spetsialistiga ning tõsiste vigastuste puhul pöörduda koheselt arsti vastuvõtule.

Silmade tervise eest hoolitsemiseks sportimisel

Lisaks sobivale kaitsevarustusele, tuleb sportides meeles pidada piisava koguse vee tarbimist. Seda tehes tagad, et kehas on piisavalt vedelikku silmade niisutamiseks ja kuiva silma sündroomi vältimiseks. Lisaks on oluline vältida silmade puudutamist juhul, kui oled hoidnud käes mõnd spordivahendit – nii väldid käte kaudu mustuse ja bakterite jõudmist silma ning selle tulemusena põletiku või ärrituse teket. Seega on olulisel kohal ka käte regulaarne pesemine ja vajadusel kinnaste kasutamine. Silmade head tervist aitab toetada  mitmekesine toidulaud, mida rikastavad C, E ja A vitamiinid koos oomega-3 rasvhapetega. 

Aitame Nägemisuuringutes hoolitseda sinu silmade hea tervise eest! Kui oled sportides vigastanud oma silmi, pöördu esimesel võimalusel silmaarsti vastuvõtule.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Normaalrõhu glaukoom – salakaval silmahaigus

Normaalrõhu glaukoom – salakaval silmahaigus

Normaalrõhu glaukoom – salakaval silmahaigus

Glaukoom on laialdaselt levinud silmahaigus, mis mõjutab eelkõige üle 50-aastaseid inimesi. Haiguse tulemusena kahjustub nägemisnärv, mida seostatakse enamasti silma siserõhu tõusuga, mis on tingitud silmasisese vesivedeliku äravooluteede ummistumisest. Siiski on glaukoomi teke võimalik ka normaalse silmarõhu juures. Selgitame lähemalt normaalrõhu glaukoomi teket, sümptomeid ning võimalikku ravi.

Normaalrõhu glaukoomi teke

Nagu silmahaiguse nimi viitab, jääb silmarõhk normaalrõhu glaukoomi puhul tavalise silmarõhu ehk 9-21 mmHg juurde. Sellest hoolimata toob see endaga kaasa nägemisnärvi kahjustumise. 

Normaalrõhu glaukoomil tekkel on ka geneetiline faktor ehk see areneb elu jooksul suurema tõenäosusega neil, kelle perekonnas on haigust esinenud. Riskiteguriteks on lisaks vanus, ebaregulaarne verevool nägemisnärvi ning seda ümbritsevate struktuuride anatoomilised kõrvalekalded, diabeet, uneapnoe ja Raynaud’ sündroom. Siiski ei ole normaalrõhu glaukoomi tekkemehhanismid veel lõplikult selged.

Normaalrõhu glaukoomi sümptomid

Normaalrõhu glaukoom on mõnevõrra salakaval haigus, kuna ei pruugi endast kohe märku anda ja reeglina puuduvad konkreetsed sümptomid. Harvadel juhtudel võib siiski esineda:

  • muutuseid vererõhus
  • migreeni
  • nägemise hägustumist
  • silmade kipitust või sügelust

Normaalrõhu glaukoomi puhul on glaukoomist eristuvaks sümptomiks nägemise kõrvalekallete esinemine nägemiskeskuse keskosas. Lisaks esineb patsientidel sagedamini optilise närvi verevalumeid. 

Normaalrõhu glaukoomi ravi

Normaalrõhu glaukoomi ravi sarnaneb suuresti tavalise glaukoomi ravile, mille eesmärgiks on silmarõhu vähendamine ja silmanärvi verevarustuse parandamine. Kuid kuna glaukoomi ravimise peamiseks eesmärgiks on silmarõhu alandamine, mis normaalrõhu puhul pole vajalik, ei pruugi olla samad võtted tõhusad. Silmahaiguse leevendamiseks kasutatakse nii laserravi kui silmaoperatsioone ning erinevaid ravimeid. Seejuures on oluline jälgida ka patsiendi vererõhku, kuna see avaldab otsest mõju silmarõhule ja tervisele laiemalt. Mõnel juhul on oluline konsulteerida täpsema raviplaani osas täiendavalt enda perearstiga.

Normaalrõhu glaukoom võib olla ettearvamatu – on patsiente, kelle jaoks ei too see kaasa nägemise halvenemist, kuid on ka neid, kelle nägemiskahjustused aja möödudes aina süvenevad ning lõpeb nägemise täielikku kaotusega. Kokkuvõttes annab normaalrõhu glaukoom olulise põhjuse, miks käia nägemisuuringus ka juhul, kui haigusele viitavaid sümptomeid ei esine ja nägemine ei ole halvenenud või kahjustunud. 

Aitame hoolitseda sinu silmade tervise eest – broneeri vastuvõtu aeg juba täna!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Glaukoom – diagnoos ning muutused elus

Glaukoom – diagnoos ning muutused elus

Glaukoom – diagnoos ning muutused elus

12. märtsil on ülemaailme glaukoomi päev. Glaukoom on krooniline silmahaigus, mille tagajärjeks võib olla nägemise kadumine. Seetõttu on päeva eesmärgiks suurendada teadlikkust glaukoomist ja selle olemusest ning suunata inimesi regulaarsesse nägemiskontrolli. Päeva keskseks motoks on “Maailm on helge, päästa oma nägemine” (inglise k the world is bright, save your sight).

Mis on glaukoom?

Glaukoom on silmahaigus, mis mõjutab inimese nägemisnärvi. Selle tulemusena kaob patsientidel järk-järgult perifeerne nägemine ehk kitseneb nägemisväli. Kui glaukoomi ei tuvastata õigeaegselt ja see ei saa vajalikku ravi, süvenevad selle sümptomid ning võib lõppeda nägemise kaotamisega. Suur osa glaukoomist on põhjustatud geneetilise eelsoodumuse tõttu ning enamikel juhtudel on nägemisnärvi kahjustuse põhjustaja silmasisese rõhu tõus. 

Glaukoom esineb hinnanguliselt 80 miljonil inimesel üle kogu maailma ning neist vaid pooled on oma haigusest teadlikud. Seda mõjutab ka asjaolu, et glaukoomi diagnoositakse harva alla 40-aastastel – seega, mida vanemaks inimesed elavad, seda suurem on ka tõenäosus enda elu jooksul diagnoos saada. Prognooside kohaselt on 2040. aastaks kaotanud glaukoomi tõttu oma nägemise 22 miljonit inimest. 

Kuidas ennetada glaukoomi poolt põhjustatud nägemise kaotust?

Varajases staadiumis glaukoom võib kulgeda asümptomaatiliselt ning patsiendil ei pruugi olla ühtegi kaebust. Siiski saab seda kindlaks teha, kuid vaid silmade süvauuringul. Regulaarne nägemiskontroll kogu elu jooksul on hea nägemise säilitamise võtmekomponent.  

Glaukoomi tulemusena juba välja arenenud sümptomeid ehk nägemise hägustumist, nägemisvälja ahenemist ja halode tekkimist ei ole võimalik enam taastada. Vanemad inimesed võivad nägemist mõjutavaid muutusi pidada aga loomulikuks vananemise osaks ning seetõttu ei pruugi nad õigeaegselt valdkonna spetsialisti juurde jõuda. Siinkohal on oluline roll perekonnal, kes saab tekkinud tervisemuresid tähele panna ja appi tulla. 

Kuigi glaukoomi poolt põhjustatud silmanärvi kahjustust ei ole võimalik taastada, saab õigeaegse ravi korral sümptomite süvenemist pidurdada. Diagnoosi saamisel määratakse patsiendile ravina hüpotensiivsed silmatilgad, laser- või kirurgiline ravi.

 

Elu glaukoomiga

Paljud meist peavad ühel hetkel enda elus glaukoomiga paratamatult silmitsi seisma või on lähedalt seotud inimesega, keda see mõjutab. Haigusega toime tulemisel on lisaks patsiendile määratud ravile olulisel kohal ka teatud elustiili muutused. Näiteks suureneb nägemise kahjustumise korral õnnetuste ja kukkumiste risk. Selle vältimiseks tasub teha muudatusi enda kodus:  muuta ohtlikumad piirkonnad nagu ukseavad, lauanurgad ja trepid kontrastsemaks, et neid kahjustunud nägemisega paremini tähele panna. 

Lisaks tasub jälgida ka tervislikke liikumis- ja toitumisharjumusi, kuid soovitatav on vältida suurte raskuste tõstmist või tegevusi, kus viiakse pea südamest allapoole – seega tegevused, mis suurendavad silma rõhku. Kõige olulisemal kohal on aga tugisüsteem, kes pakub patsiendile vajalikku abi, aitab külastada regulaarselt arsti ning haigusega igapäevaelus toime tulla. 

 

Broneeri endale või oma lähedasele silmapõhja süvauuringu aeg juba täna ning saa glaukoomile võimalikult varakult jaole: https://nagemisuuringud.ee/teenused/#silmapohja-suvauuring

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

Silmarõhk ja selle mõõtmine

Silmarõhk ja selle mõõtmine

Silmarõhk ja selle mõõtmine

Silmarõhk ehk silma siserõhk on silma sees olev rõhk. Muutused silmarõhus  võivad viidata rasketele haigustele, mille varajaseks avastamiseks tuleb silmarõhku regulaarselt kontrollida.

Silma sees toimub pidev vesivedeliku teke ja äravool. Kui vesivedeliku ringlus silmas on häiritud, suureneb silmasisene rõhk, häiritud saab silma vereringe ja raskeneb rakkude toitainetega varustamine.

Silmarõhk ja selle mõõtmine 

Silmarõhku mõõdetakse spetsiaalse aparaadiga ehk tonomeetriga. Nägemisuuringute kabinet kasutab uuringu teostamisel Icare tonomeeterit, mis võimaldab silma siserõhku mõõta täpselt, kiiresti ja tuimestuseta. Uuringu kestus on 2-3 minutit.

Silmarõhk püsib terves silmas vahemikus 12-22 mm Hg. Silmas olev vesivedelik hoiab oma rõhuga silmamuna ümmargusena.

Silmarõhk ja selle muutused viitavad glaukoomile

Kõrgenenud silmarõhk võib viidata rasketele silmahaigustele nagu glaukoom ja  sellepärast tuleb silma siserõhku regulaarselt kontrollida.

Glaukoom ehk roheline kae on kõrgenenud silmarõhust põhjustatud nägemisnärvi kahjustus. Glaukoomi tagajärjel toimub vaatevälja järk-järguline ahenemine kuni pimedaks jäämiseni.

Glaukoom algab vaevusteta ja areneb aeglaselt. Parima ravitulemuse annab võimalikult varakult alustatud ravi – silmatilgad, tabletid, vajadusel kirurgiline sekkumine. Nii on võimalik ära hoida pöördumatut nägemiskahjustust

Glaukoomi riskifaktorid

Glaukoomi varajaseks avastamiseks soovitame käia regulaarselt nägemiskontrollis, mille käigus mõõdetakse silmarõhku. Erilist tähelepanu peavad silmarõhu mõõtmisele pöörama glaukoomi riskirühma kuuluvad inimesed.

Glaukoomi tekke riskifaktorid on:

  • Vanus üle 50 – kroonilise glaukoomi esinemissagedus tõuseb vanusega;
  • Lähisugulastel glaukoom – kui suguvõsas on glaukoomihaigeid, peaksid käima kontrollis iga 2 aasta tagant;
  • Kõrgenenud või liiga magal vererõhk;
  • Lühinägelikkus (üle -4 dioptrit);
  • Diabeet ja muud veresooni kahjustavad haigused;
  • Õhuke sarvkest;
  • Migreen, külmad käed.

Kõik, kellel esineb vähemalt üks neist riskifaktoritest, peaksid oma nägemist ja silma siserõhku kontrollima, sest haigus algab vaevusteta ja areneb aeglaselt.

Regulaarne põhjalik nägemiskontroll aitab õigel ajal tuvastada muutusi silma siserõhus. Tule optometristi vastuvõtule ja kontrolli silmarõhku.

Broneeri aeg

Silmarõhu mõõtmine on kiire ja ohutu protseduur, mida soovitame regulaarselt teha igas vanuses inimestel. Loe lähemalt kõikidest meie poolt pakutavatest teenustest

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com

;