Kodukontor kurnab silmi? Loe, kuidas enda ja laste silmi kaitsta

Kodukontor kurnab silmi? Loe, kuidas enda ja laste silmi kaitsta

Kodukontor kurnab silmi? Loe, kuidas enda ja laste silmi kaitsta

Ootamatult on kätte jõudnud aeg, mil nii täiskasvanud kui ka lapsed veedavad enamuse oma päevast kodus töötades ja õppides. Kodukontor on saanud osaks meie igapäevast.  Rohkem kodus viibides pikeneb ka arvuti, telefoni ja teleri taga veedetav aeg, mis omakorda suurendab koormust silmadele.

Paraku tekitab kodukontor varem või hiljem mitmeid nägemisega seotud probleeme nagu silmade kipitus, kuivus, vesisus või valguskartlikkus. Eriti tähelepanelik tuleks olla laste silmanägemise suhtes, kes nägemise halvenemist ise ei taju. 

Kuidas kaitsta oma silmi arvutiga töötades ja õppides?

Üks sagedasemaid vaevusi seoses suurenenud lähitöö koormusega nii täiskasvanutel kui ka lastel on kuiva silma sündroom. Arvutiga töötades või õppides saad aga oma silmade heaolu suurendada mitmete tegevustega. Tee neid tegevusi regulaarselt ka siis, kui sinu töökohaks on kodukontor.

  • Aseta arvutiekraan nii, et pilk oleks suunatud alla ekraanile. Nii on silmalaug rohkem kaetud, mis omakorda vähendab pisarate aurustumist.
  • Väldi aknast tuleva valguse tagasipeegeldumist ekraanilt, oluline on arvuti asukoht.
  • Järgi 20/20/20 reeglit: vaata iga 20 minuti järel 20 sekundit 20 meetri kaugusele. Päevas võiks töö kuvariga jääda 5-6 tunni piiresse.
  • Pilguta silmi võimalikult sageli, see aitab vähendada pisarate aurustumist.
  • Joo päeva jooksul piisavalt vett. Vähene vedeliku tarbimine võib soodustada kuiva silma teket.

Kui silmades ebamugavustunne siiski püsib, pöördu kindlasti spetsialisti poole. Meie optometrist mõõdab silmade kuivust ja pakub leevendava lahenduse. Broneeri aeg vastuvõtule siin.

Kodukontor kurnab laste silmi

Kuidas ära tunda, et laps ei näe hästi?

Kui täiskasvanud oskavad muutuseid oma silmanägemises üldiselt tähele panna, siis tihtipeale ei oska lapsed ise enda nägemise halvenemist hinnata. Laste silmanägemise hindamiseks soovitame vanematel tähelepanu pöörata näiteks sellele, kuidas laps telerit vaatab või raamatut loeb. 

  • Kui laps kipub vaatama televiisorit liiga lähedalt ja kissitab kaugele vaadates silmi, siis võib lapsel olla mure kaugele vaatamisega.
  • Lähedale vaatamise hindamiseks tasub jälgida õppimisel raamatute lugemist, kirjutamist või joonistamist. Kas raamat või joonistuspaber asub silmadest mõistlikul kaugusel või tahab laps ninaga praktiliselt lehte puudutada?
  • Varases koolieas on lapse nägemise halvenemist võimalik täheldada ka õpikäitumises. Kui laps ei näe piisavalt hästi või peab teravaks nägemiseks üleliia palju silmi pingutama, võib ta hakata õppimisest viilima. Seepärast on väga oluline välja selgitada, miks laps ei soovi lugeda või õppida.

Loe lähemalt laste silmauuringutest.

Kui tihti peaks lapsega nägemiskontrollis käima?

Kui perekonnas esineb prillikandjaid või pärilikke silmahaigusi, siis peab lapse silmanägemisele pöörama suuremat tähelepanu – jälgima lapse hakkamasaamist kodus, lasteaias ja koolis. 

  • Selleks, et silmahaiguseid ja nägemishäireid varakult avastada, peaks laps esmase silmaarsti kontrolli läbima 3. eluaastaks. Parim aeg laste silmade esmaseks kontrolliks on 3,5 aasta vanuselt, sest selles vanuses on laps koostööaldis ning oskab nimetada kujundeid, mille abil saab tema nägemisteravust määrata. 
  • Kui eelnevalt silmahaigusi ei esine, peaks järgmine silmade kontroll kindlasti toimuma enne kooliminekut ehk 6-7-aastaselt. Koolieelse nägemisuuringu läbimine optometristi juures võib ära hoida nägemisprobleemidest tingitud õpiraskused. Vajadusel suunab optometrist lapse edasi silmaarsti vastuvõtule.
  • Edaspidi soovitatakse koolilapsel silmaarsti külastada kord kahe aasta jooksul. 

Toeta oma lapse silmade arengut ning tulge meie juurde nägemiskontrolli! Broneeri aeg vastuvõtule juba täna.

Regulaarne silmakontroll, nägemiskontroll hoiab silmade tervise korras

Kui tihti peaks täiskasvanu nägemiskontrollis käima?

  • 18-60 aasta vanused täiskasvanud peaksid oma nägemist kontrollima kord 2 aasta jooksul. Arsti juurde tuleb kindlasti minna siis, kui esineb kaebusi – silmad punetavad, kipitavad või nägemisteravus väheneb. 
  • Alates 45. eluaastast on vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemiskontroll. Regulaarne nägemiskontroll aitab varajaselt avastada ealisi silmahaigusi, mis võivad lõppeda pöördumatu nägemiskahjustusega nagu glaukoom ja maakuli degeneratsioon.
  • 61+ vanuses eakad peaksid optometristi külastama kindlasti kord aastas.

Üldiselt kehtib silmaarsti puhul sama reegel, mis hambaarsti puhul – arsti juures tuleb käia regulaarselt kontrollis, mitte oodata seni, kui mõni häda juba käes on. Varane diagnoosimine tähendab varajast ravi ja nägemise säilimist!

Tööindu ja head tervist kõigile, kelle töökohaks on nüüd kodukontor!

Broneeri aeg Nägemisuuringute vastuvõtule juba täna.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Päikeseprillid kaitsevad sinu silmi kahjuliku UV-kiirguse eest

Päikeseprillid kaitsevad sinu silmi kahjuliku UV-kiirguse eest

Päikeseprillid kaitsevad sinu silmi kahjuliku UV-kiirguse eest

UV-kiirgus kahjustab silmi, päikeseprillid pakuvad kaitset

Kohe-kohe on ukse taga kauaoodatud kevad ühes järjest päikesepaistelisemate ilmadega. Just nüüd on õige aeg kaitsta oma silmi, sest UV-kiirgus võib kahjustada silma sarv- ja võrkkesta ning soodustada raskete silmahaiguste tekkimist. Salakavala UV-kiirguse eest kaitsevad sinu silmi korraliku UV-kaitsega päikeseprillid.

Erinevad uuringud näitavad, et umbes 1/3 inimestest on pidanud taluma UV-kiirgusest tekkinud silmade ärritust, nägemisraskusi või silmade punetust ja paistetust. Nii nagu nahka, tuleb ka silmi kaitsta liigse UV-kiirguse eest. Seega on väga oluline kaitsta oma silmi kvaliteetsete päikeseprilliklaasidega. Enne päikeseprillide ostu mõtle, millistes oludes ning milleks sa prille kõige rohkem kasutad.

Üldiselt jaotatakse päikeseprillide klaasid vastavalt nende tumedusastmele 5 kategooriasse

  • Kategooria 0 (valguse läbilaskvus 80-100%) – sobivad kasutamiseks pilvise ilmaga ning ka hämaras. Klaasid kirkad või õrna värvitooniga.
  • Kategooria 1 (valguse läbilaskvus 43-80%) – sobivad kasutamiseks vahelduva pilvisusega ilmaga. Klaasidel on hele värvitoon.
  • Kategooria 2 (valguse läbilaskvus 18-43%) – sobivad kasutamiseks tugeva päikesepaistega. Klaasidel on keskmine värvitoon.
  • Kategooria 3 (valguse läbilaskvus 8-18%) – sobivad kasutamiseks tugeva päikesepaistega kõrgmäestikus ning veekogudel. Klaasidel on tume värvitoon.
  • Kategooria 4 (valguse läbilaskvus 3-8%) – sobivad kasutamiseks pimestava päikesega või ekstreemsetes oludes kõrgmäestikus, veekogudel ning lume peal. Klaasidel on tume värvitoon. Kategooria 4 päikeseprillidega ei ole soovitata autot juhtida.

Päikeseprillidel või prillidega kaasas oleval sertfikaadil võib kirjas olla ka klaasitüüp ehk filter

N – tähistab tavalist päikeseklaasi (plast- või mineraalklaas).
P – polariseeriv klaas, mis murrab päikese UV-kiiri 90 kraadi (plast- või mineraalklaas). Sobib kasutada veekogudel.
F – fotokroomne klaas, mis tumeneb ise UV-kiirguse käes (plast- või mineraalklaas). Kui lakkab UV-kiirgus, võtab klaas tagasi oma endise värvi. Fotokroomsete prilliklaaside kategoorianumber näitab klaasi kuuluvust tumedaimas olekus, heledana kuulub klaas kategooriasse 1.

Seega, kui päikeseprillidel on tähis 3N, tähendab see, et tegemist on 3. kategooria prillide ja tavalise UV-päikese klaasiga.

Tutvu meie värske kevadkollektsiooniga

Nägemisuuringute kabinetti on jõudnud värske kevadkollektsioon moodsaid päikeseprille brändidelt nagu Ray-Ban ja Polaroid. Tule kindlasti läbi, sest valikut leidub igale maitsele. Soeta päikesevarjud kindlasti prillipoest, sest mujalt ostes võid sa saada prillid, millel ei olegi UV-kaitset!

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Kuiva Silma Omega – leevendus kuivadele silmadele

Kuiva Silma Omega – leevendus kuivadele silmadele

Kuiva Silma Omega on uudne toidulisand, mis leevendab silmade kuivust ning aitab taastada silmade niiskustaseme. Enamus inimesi kannatavad elu jooksul silmade kuivuse tõttu ning nüüd on seda võimalik toidulisandi abil leevendada ja vältida.

👉 Kuiva Silma Omega on saadaval Nägemiuuringute kabinetis Ülemiste City’s. Vaata asukohta siit.

Kui soovid tulla kuiva silma konsultatsioonile, võta meiega ühendust või broneeri aeg siin.

Toidulisand Kuiva Silma Omega

Kuiva Silma Omega on suukaudselt manustatav toidulisand, mis taastab niiskustaseme silmades ning aitab võidelda kuiva silma sündroomi tekkega. Toidulisandis sisalduv looduslikku astelpajuõli, mustikaekstrakt ja B2-vitamiin toetavad silmade normaalset funktsioneerimist.

  • Astelpajuõlis leidub ohtralt beetakarotiini, C-, E- ja K-vitamiini ja mitmeid erinevaid B-vitamiini vorme, seitset erinevat flavonoidi ning 20 mineraalainet ja mikroelementi;
  • B2-vitamiin soodustab silmade ja limaskestade normaalset funktsioneerimist. 

Enne toidulisandi tarvitamist veendu, et sa ei ole ühegi selle koostisosa suhtes allergiline ning sul puuduvad vastunäidustused toidulisandi tarvitamiseks. Vajadusel pea nõu oma perearsti või optometristiga. 

Kuiva Silma Omega manustamine:

  • Silmade kuivuse leevendamiseks võta ühe kuu jooksul 4 kapslit päevas,
  • Edasise kuivuse ära hoidmiseks tarvita toidulisandit 2 kapslit päevas.

Kuivade silmade sümptomid ja põhjused

Kui su silmad on kuivad, ärritatud ja punetavad ning ebamugavus kestab pikema aja jooksul, on tõenäoliselt tegemist kuiva silma sündroomiga. Pöördu abi saamiseks kuiva silma mõõtmist teostava spetsialisti poole.

Kõige levinumad kuiva silma sümptomid on järgmised:

  • võõrkehatunne (nn liivatera tunne) silmades,
  • silmade sügelus, kipitamine,
  • valguskartlikkus,
  • väsinud ja kuivad silmad,
  • silmade punetus,
  • kleepuvad pisarad,
  • hägune nägemine,
  • liigne pisaratevool.

Silmade kuivust põhjustavad muutused pisaranäärmete töös, mille tagajärjel halveneb pisaravedeliku tootmine ja jaotamine. Vähenenud niiskustase põhjustab silmades ebamugavustunnet ning võib põhjustada silmapõletikke ja häirida nägemist.

Silmade kuivust võivad põhjustada: 

  • haigused nagu diabeet, herpes zoster;
  • kontaktläätsede kandmine;
  • silmaoperatsioonid;
  • konditsioneeritud õhk;
  • kuumus;
  • madal niiskustase õhus;
  • pikaajaline lähitöö, sh ekraanidega.

Teatud juhtudel määrab optometrist silmade kuivuse leevendamiseks niisutavad silmatilgad ehk nn kunstpisarad. Muude vastunäidustuste puudumisel võib kunstpisaraid ja kuiva silma toidulisandit kasutada samaaegselt.

Silmade kuivuse vältimiseks joo piisavalt vett ja tee arvutiga töötamisel iga 20 minuti järel puhkepaus. Pilguta silmi võimalikult sageli, sest see aitab pisarate aurustumist vähendada.

Kui oled kimpus kuivade, kipitavate ja punetavate silmadega, tule Nägemisuuringute kabinetti kuiva silma nõustamisele, mille käigus:

  • Mõõdame silmade kuivust, 
  • Aitame leida lahenduse silmade niiskustaseme parandamiseks,
  • Tutvustame Kuiva Silma Omega toidulisandit.

Helista 5555 8945 ja küsi lisainfot või broneeri aeg internetis.

 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Glaukoom põhjustab pimedaks jäämist

Glaukoom põhjustab pimedaks jäämist

Glaukoom põhjustab pimedaks jäämist

Glaukoom on üks sagedasematest pimedaksjäämise põhjustest üle 40-aastaste inimeste seas. Silmasisese rõhu tõusu tagajärjel kahjustub nägemisnärv ning see võib viia pöördumatu nägemise kaotuseni.

Iga aasta jaanuaris peetakse ülemaailmset glaukoomi teadlikkuse kuud, mil tuletame meelde, et silmarõhku tuleb regulaarselt kontrollida. Muutused silmarõhus võivad viidata glaukoomi tekkele.

Glaukoomi sümptomid

Glaukoom algab vaevusteta ja areneb valutult ning võib põhjustada pöördumatut nägemiskaotust.

Glaukoom avaldub järgmiste sümptomitena:

  • Nägemise kadu või hägustumine;
  • Halod ja kiired valgusallikate ümber;
  • Nägemisväljade ahenemine.

Kui märkad glaukoomist tingitud nägemiskaotust, on paraku juba liiga hilja, sest kaotatud nägemist ei saa taastada. Võimalik on ära hoida vaid edasisi kahjustusi.

Kuna glaukoom algab vaevusteta, on ainuke võimalus selle varajaseks avastamiseks regulaarne silmade süvauuring, mille käigus mõõdetakse silmade siserõhku. Taolisi uuringuid viivad läbi silmaarstid ja optometristid ning seda teenust pakume ka Nägemisuuringute kabinetis: broneeri aeg või võta meiega ühendust.

Glaukoomi riskitegurid

Eriti oluline on regulaarne silmarõhu kontroll glaukoomi riskirühma kuuluvatele inimestele, kes peaksid oma silmade süvauuringutel käima vähemalt kord kahe aasta jooksul.

Glaukoomi tekke riskifaktorid on:

  • Vanus üle 40;
  • Glaukoom lähisugulaste seas;
  • Vererõhk liiga madal või kõrge;
  • Tugev lühi- või kaugnägevus - üle +/- 4 dioptri;
  • Diabeet või mõni muu veresooni kahjustav haigus;
  • Õhuke silmade sarvkest;
  • Migreen ja külmad käed.

Vaid regulaarne silmarõhu kontrollimine aitab varajaselt avastada muutusi silmarõhus, mis võivad viidata glaukoomi tekkele.

Glaukoomi diagnoosimine

Kõrgenenud silmarõhust põhjustatud nägemisnärvi kahjustus ehk glaukoom tekitab vaatevälja järk-järgulist ahenemist kuni pimedaks jäämiseni. Tekkinud nägemiskahjustused on pöördumatud ja nägemist taastada ei saa.

✅ Glaukoomi varajaseks avastamiseks tuleb käia regulaarselt silmarõhku kontrollimas.
✅ Varajane diagnoosimine tähendab õigeaegset ravi ja nägemise säilimist.

Alates 45. eluaastast tuleb kõikidel inimestel vähemalt kord 2 aasta jooksul silmarõhku kontrollida. Sama tihedasti tuleb silmade süvauuringul käia ka kõikidel teistel glaukoomi riskirühma kuuluvatel inimestel.

Tule kontrolli

Nägemisuuringute kabinet teostab kaasaaegse tehnika abil silmade süvauuringuid, mille käigus kontrollime silmarõhku ja teisi rasketele silmahaigustele viitavaid sümptomeid.

Broneeri aeg optometristi vastuvõtule: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/ või helista 5555 8945.

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Suhkruhaigusest tingitud diabeetiline retinopaatia

Suhkruhaigusest tingitud diabeetiline retinopaatia

Suhkruhaigusest tingitud diabeetiline retinopaatia

Diabeetiline retinopaatia - põhjused ja sümptomid

Suhkruhaigus ehk diabeet põhjustab muutusi silma võrkkestas ning selle tagajärjel võib nägemine halveneda. Diabeetiline retinopaatia on enam levinud diabeetikute võrkkesta kahjustus. Haiguse ravimata jätmine võib põhjustada nägemise langust või isegi pimedaks jäämist. 

Haiguse varajases staadiumis ei ole sümptomeid ning nägemine ei ole häiritud. Seepärast vajavad kõik suhkruhaiged kord aastas rutiinset silmapõhja kontrolli optometristi või silmaarsti juures. Nägemise säilimiseks on oluline võimalikult varakult avastada silmapõhjas tekkinud kahjustused ning vajadusel alustada raviga.

Mis on diabeetiline retinopaatia? 

Diabeetiline retinopaatia on diabeedi tagajärjel tekkinud silmapõhja kahjustus - haigus, mille suhtes võrkkest on eriti tundlik. Võrkkest on valgustundlik kiht, mis katab silma tagumist sisepinda. See muudab võrkkestale sattunud valguse läbi nägemisnärvi ajule signaaliks, mis töötleb saadud info visuaalseks pildiks. Diabeetiline retinopaatia kahjustab võrkkesta veresooni, põhjustades vere lekkimist ja ummistusi, katkestades nii võrkkesta osalise verevarustuse. Haiguse edenedes moodustuvad uued veresooned, mis põhjustavad nägemise halvenemist. 

Sümptomid

  • hägune või moonutatud nägemine;
  • värvide nägemine halveneb;
  • halb nägemine hämaras ja öösel; 
  • vahelduv nägemine, kord näeb ja siis jälle halvem nägemine;
  • haiguse hilisemas staadiumis tekivad vaatevälja tumedad, hõljuvad laigud või triibud, mis näevad välja nagu ämblikuvõrgud;
  • võib esineda topeltnägemist ja silmavalu;
  • lähedale halvenenud nägemine (ei ole seotud vanaea nägemisega).

Olulised faktid

  • Diabeeltiline retinopaatia on võrkkesta veresoonte kahjustus, mis on tekkinud suhkruhaiguse tagajärjel; 
  • Kõik suhkruhaiged vajavad kord aastas silmapõhjade kontrolli. See on ainuke viis haigust ennetada ja hoida edasi kontrolli all;
  • Diabeetiline retinopaatia võib tekkida kõikidel suhkruhaigetel; 
  • Varajases staadiumis sümptomid puuduvad;
  • Enamasti mõjutab haigus mõlemat silma;
  • Diabeetilise retinopaatia teke ja areng on inimestel erinev. Enamasti tekib 8-10 aastat peale diabeedi tekkimist;
  • Laserraviga saab nägemist säilitada, mitte parandada;

Suhkruhaigetel on ka muid riskifaktoreid, nagu kõrge vererõhk, rasvumine, kõrge kolesteroolitase või tubaka tarbimine, kõik need suurendavad silma tüsistuste tekkeriski. 

Diabeedi kontrolli all hoidmiseks tuleb olla füüsiliselt aktiivne, toituda tervislikult, harrastada tervislikku eluviisi ning järgida oma raviskeemi. Need aitavad ennetada muutusi silmapõhjas ning säilitada nägemist. 

 

 

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Ealised silmahaigused: maakuli degeneratsioon, glaukoom, kae

Ealised silmahaigused: maakuli degeneratsioon, glaukoom, kae

Ealised silmahaigused: maakuli degeneratsioon, glaukoom, kae

Füsioloogilised muutused nägemises algavad enamasti 45ndatel eluaastatel. Selles vanuses muutub lähedale vaatamine uduseks ja silmad väsivad kiiremini. Optometristiga koostöös määratakse esimesed lugemisprilid.

Alates sellest vanusest ohustavad  inimesi ka erinevad silmahaigused. Lisaks prillide ostmisele on väga oluline lasta mõõta silmarõhku ning uurida silmapõhja. Põhjalik nägemise kontroll aitab avastada silmahaigused: maakuli degeneratsioon, katarakt ehk hallkae, glaukoom ehk rohekae.

Maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine (AMD) 

Maakuli degeneratsiooni korral saab kahjustada ainevahetus maakuli piirkonnas. Maakul on väike ala silmapõhja keskosas, see on nägemise kõige teravam ala. Haigus võib lõppeda tsentraalse nägemise kaotusega. Enamasti on haigus seotud vananemisega, kuid mõningatel juhtudel võib esineda ka nooremas eas. Maakuli degeneratsiooni riskigruppi kuuluvad kõik inimesed kellel on suguvõsas diagnoositud AMD. 

Maakuli degeneratsiooni sümptomid:

  • Esmaseks sümptomiks on udune nägemine nii kaugele kui lähedale;
  • Lugemine muutub raskeks või võimatuks;
  • Kogu maakuli kahjustuse korral kaob tsentraalne nägemine;
  • Nägemisvälja keskel võib esineda suur tuhm laik;
  • Üheks haiguse tunnuseks võib olla moonutatud nägemine: sirged jooned lainetavad ning tähed on väändunud.

5 sammu maakuli degeneratsiooni ennetamiseks:

  1. Hoiduda suitsetamisest;
  2. Süüa palju tumedaid, rohelisi lehtköögivilju, näiteks spinat, brokoli;
  3. Süüa kala või kalamaksaõli;
  4. Jälgida, et vererõhk ja kolesterool oleks kontrolli all;
  5. Õues kanda päikeseprille, et blokeerida ultraviolett kiirgust ja sinist valgust, mis aitavad silmahaiguste tekkimisele kaasa. 

Loe maakuli degeneratsiooni kohta lähemalt.

Katarakt ehk hallkae

Katarakt  on enamasti vanemas eas esinev silmaläätse hägustumine, mille tulemusel nägemine muutub järk-järgult tuhmimaks, kuni lõpuks kaob täielikult. Hallkae võib tekkida ka trauma tagajärjel või olla kaasasündinud.

Hallkae sümptomid:

  • Hägune nägemine;
  • Päikesevalgus ja päevavalgustus lambid võivad tunduda liiga eredad;
  • Öösel autoga sõites võivad lähenevad esituled põhjustada varasemast rohkem pimestamist;
  • Värvid ei pruugi olla nii erksad kui varem;
  • Lähedale nägemine võib ajutiselt paraneda.

Vanusest tingitud katarakti ehk hallkaed ennetada ei ole võimalik. Haiguse tekkimisele aitavad aga kaasa ebatervislik toitumine, suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine ning liigne ultraviolett kiirgus elu jooksul. Oluline on tervislikud eluviisid ja toitumine, kvaliteetsed 100% UV- kiirguse eest kaitsvad päikeseprillid.

Loe hallkae kohta lähemalt.

Glaukoom ehk rohekae

Glaukoom ehk roheline kae on kõrgenenud silmarõhust põhjustatud nägemisnärvi kahjustus. Glaukoomi tagajärjel toimub vaatevälja järk-järguline ahenemine kuni pimedaks jäämiseni.

Glaukoom algab vaevusteta ja areneb aeglaselt. Parima ravitulemuse annab võimalikult varakult alustatud ravi – silmatilgad, tabletid, vajadusel kirurgiline sekkumine. Nii on võimalik ära hoida pöördumatut nägemiskahjustust

 Glaukoomi riskifaktorid

Selleks ajaks, kui märkate glaukoomist tingitud nägemiskaotust, on juba liiga hilja. Kaotatud nägemist ei saa taastada. Glaukoomi varajaseks avastamiseks soovitame käia regulaarselt nägemiskontrollis, mille käigus mõõdetakse silmarõhku. Erilist tähelepanu peavad silmarõhu mõõtmisele pöörama glaukoomi riskirühma kuuluvad inimesed.

Glaukoomi tekke riskifaktorid on:

  • Vanus üle 50 – kroonilise glaukoomi esinemissagedus tõuseb vanusega;
  • Lähisugulastel glaukoom – kui suguvõsas on glaukoomihaigeid, peaksid käima kontrollis iga 2 aasta tagant;
  • Kõrgenenud või liiga magal vererõhk;
  • Lühinägevus ja kaugnägevus (üle +/- 4 dioptri);
  • Diabeet ja muud veresooni kahjustavad haigused;
  • Õhuke sarvkest;
  • Migreen, külmad käed.

Loe glaukoomi kohta lähemalt.

Kõik, kellel esineb vähemalt üks neist riskifaktoritest, peaksid oma nägemist ja silma siserõhku kontrollima, sest silmahaigused algavad vaevusteta ja arenevad aeglaselt.

Alates 45. eluaastast on vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemise kontroll. Varane diagnoosimine tähendab varajast ravi ja nägemise säilimist!

Selgem nägemine algab siit

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415