Tumedad silmaalused – mida teha ja kuidas leevendada?

Tumedad silmaalused – mida teha ja kuidas leevendada?

by | märts 17, 2025

Tumedad silmaalused – mida teha ja kuidas leevendada?

Silmaümbruse nahk on õrn ja tundlik, mistõttu peegeldab see kiiresti nii väsimust kui ka keskkonnamõjusid. Kuna sellel on üks osa ka silmaümbruse nahal ning selle heaolul, kirjutame lähemalt tumedatest silmaalustest. Miks need tekivad ning kuidas tumedaid silmaaluseid leevendada? Siin on sulle põhjalik ülevaade.

Tumedad silmaalused ja nende olemus

Tumedad silmaalused on paljudele tuttav mure. Kuigi need ei viita enamasti terviseprobleemile, võivad need anda näole väsinud ilme või muuta välimuse vanemaks. Tumedaid silmaaluseid põhjustavad vanus, geneetika, liigne stress ja üleväsimus. Samuti esinevad tumedad silmaalused sagedamini tumedama nahatooniga inimestel.

Tumedamaks muutub eelkõige silmade all olev nahk, mille värvus võib olla sõltuvalt naha loomulikust pigmentatsioonist sinakates, lillakates, pruunides või mustades toonides. Lisaks suureneb selle esinemise tõenäosus vanuse kasvades, mil silmade all olev nahk muutub õhemaks ning lõtvub. Selle tulemusena muutuvad naha all olevad veresooned nähtavamaks.

Tumedate silmaaluste põhjuseks võivad lisaks olla:

    • Unepuudus, mis muudab silmaaluste naha kahvatuks ja veresooned nähtavamaks;
    • Veepuudus;
    • Silmi ja nahka kahjustav elustiil, näiteks stress, liigse alkoholi tarvitamine ja suitsetamine;
    • Ekseem ja kontaktdermatiit;
    • Silmade liigne hõõrumine, mis kahjustab pisikesi veresooni;
    • Hüperpigmentatsioon, mis on põhjustatud suurenenud kokkupuutest päikesega ning mille tulemusel toodab nahk rohkem melaniini ehk nahapigmenti.

Kuidas leevendada tumedaid silmaaluseid?

Tumedate silmaaluste leevendamiseks on mitmeid võimalusi. Kui need on põhjustatud liigsest stressist ning unepuudusest, tasub esmalt üle vaadata enda unereziim ja igapäevased harjumused. Tumedate silmaaluste leevendamiseks kasuta neid nippe:

  1. Kasuta magamisel lisapatju: nii tõstad enda pead ning väldid liigse vedeliku liikumist silmaaluse naha piirkonda ja vähendad silmade turset.
  2. Kasuta külma kompressi, mis aitab ahendada veresooni: kõige mugavam on seda teha külmade lusikate asetamisega suletud silmadele.
  3. Kurgiviilud silmadel aitavad tänu niisutavale toimele ja C-vitamiinile alandada õrna naha turset.
  4. Hoia silmade all jahedaid teekotte: tees olev kofeiin ja antioksüdandid aitavad suurendada naha vereringet.
  5. Leevendust võid leida ka näohoolitsustest, mis stimuleerivad naha vereringet.

Kui kodused vahendid ja elustiilimuutused ei anna soovitud tulemusi, võib meditsiiniline sekkumine aidata tumedaid silmaaluseid oluliselt vähendada. Siin on mõned tõhusad meetodid, mida dermatoloogid ja esteetilise meditsiini spetsialistid kasutavad:

  • spetsiaalsed kreemid, mis sisaldavad C-vitamiini ja pleegitusaineid, nagu hüdrokinoon, aitavad muuta silmade all olevat nahka heledamaks;
  • naha keemiline koorimine, mille abil vähendatakse pigmentatsiooni alfa-hüdroksühapetega;
  • laserteraapia, mis taastab ja pingutab nahka;
  • kudede täiteained, näiteks hüaluroonhappegeel, aitavad nahka siluda ja taastada selle elastsust;
  • trombotsüütide plasmateraapia, mis aitab parandada ja tugevdada silmaümbruse nahka, stimuleerida veresooni ja kollageeni tootmist.

Tumedad silmaalused: ennetamine

Kõige tõhusamaks raviks on siiski probleemi ennetamine. Kuigi tumedaid silmaaluseid ei ole alati võimalik vältida, võivad elustiili muutused olla suure mõjuga. Seetõttu soovitame kasutada päikeseliste ilmadega nahka kaitsvat päikesekreemi ning kanda seda hoolikalt ka silma ümbruses olevale nahale. Täiendavat kaitset nii nahale kui silmadele pakuvad aastaringselt UV kaitsega päikeseprillid.

Silmaaluste hea tervise säilitamiseks on oluline järgida regulaarset unegraafikut ja silmahügieeni. Veendu, et maandad stressi ja puhkad piisavalt. Organismi toetamiseks ning enneaegse naha vananemise vältimiseks piirata alkoholi tarbimist ja loobuda suitsetamisest.

Ootame sind regulaarsesse nägemiskontrolli, kus anname vajadusel nõu, kuidas toetada enda silmade ning silmaümbruse naha head tervist.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

 

 


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945. 

 

 

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Privaatsuspoliitika | uptodate

Nägemislangus: selle põhjused, ennetamine ning ravi

Nägemislangus: selle põhjused, ennetamine ning ravi

by | veebr. 19, 2025

Nägemislangus: selle põhjused, ennetamine ning ravi

Veebruar on nägemislanguse teadlikkuse kuu. Tegemist on nägemiskahjustustega, mida pole võimalik korrigeerida prillidega ega parandada operatsiooni abil. Seetõttu on häiritud igapäevaste toimingute tegemine, nagu lugemine, auto juhtimine ning toidu valmistamine. Selgitame lähemalt, mis võivad olla nägemislanguse põhjused, kuidas neid ennetada ja mis viisidel toime tulla.

Mis on nägemislangus?

Nägemislangus väljendub erinevates vormides. Lisaks lühi- ja kaugnägevusele võib see tähendada ka perifeerse nägemise kaotust, pimeala või ähmase nägemise esinemist. Siiski tuleb märkida, et nägemislangus ei tähenda automaatselt täielikku pimedaks jäämist – enamikel juhtudel säilib patsiendil sõltuvalt häirest teatud nägemisfunktsioon. Igapäevaelu aitavad vajadusel lihtsustada erinevad abivahendid. 

Nägemislanguse peamisteks põhjusteks on: 

Nägemislangus: sümptomid

Kuna nägemislangusel võib olla mitmeid põhjuseid, võivad varieeruda ka selle sümptomid. Esmasteks tunnusteks on nägemise halvenemine hämaras või kehva valgusega ruumis. Samuti võib väheneda kontrastitundlikkus, mis raskendab objektide eristamist sarnasel taustal.

Samuti võib probleeme esineda tsentraalses ja perifeerses nägemises. Esimesel juhul tekib raskusi detailide nägemisel või inimeste äratundmisel ning seda juhul, kui need asuvad otse vaatevälja keskel. Probleemid perifeerses nägemises tähendavad raskusi äärealade tajumisel, mis omakorda võib muuta liikumise keerulisemaks, eriti möbleeritud ruumides ja võõrastes kohtades. 

Nägemislangust diagnoositakse põhjaliku nägemise uuringu raames. See hõlmab endast nägemisteravuse ja silmapõhja uuringuid, vaatevälja teste ning lisaks silmasisese rõhu mõõtmist, mis annab aimu glaukoomi olemasolust. 

Nägemislanguse ennetus ja ravi


Kuigi kõiki nägemishäireid ei ole võimalik sajaprotsendiliselt ennetada, on samme, mida saab teha nende tekkimise riski vähendamiseks. Kõige olulisem neist on regulaarselt kontrollida nägemist, mis aitab probleemidele jaole saada võimalikult vara ning seega pidurdada sümptomite progresseerumist. 

Olulisel kohal on mitmekesine toitumine ning tervislikud liikumisharjumused. Need aitavad ennetada krooniliste haiguste teket, mis omakorda soodustavad nägemishäirete kujunemist. Näiteks aitab silmakahjustuste teket vähendada veresuhkru ja -rõhu kontrolli all hoidmine.

Hoolimata sellest, et nägemislangust ei saa ravida, on võimalik kasutada mitmeid abivahendeid, mis aitavad igapäevase eluga paremini toime tulla.

  • suurendavad abivahendid, näiteks luubid või teleskoopilised prillid, mis aitavad lugemisel ja detailide nägemisel;
  • kohtvalgustid, mis aitavad parandada kontrastsust ning leevendavad hämaras ruumis tekkivaid probleeme;
  • elektroonilised seadmed ja programmid, nagu ekraanilugejad, kõnesünteesijad ning spetsiaalsed rakendused, mis loevad arvuti või nutiseadme teksti ette.

Lisaks pakutakse tugeva nägemislangusega patsientidele spetsiaalseid rehabilitatsiooniprogramme, mis aitavad toime tulla erinevate igapäevaste ülesannetega. Kuigi nägemislangus võib tuua kaasa mitmeid väljakutseid, on olemas erinevaid viise, kuidas sellega edukalt toime tulla.

Kui oled märganud enda või oma lähedaste nägemises muutusi, pöördu kindlasti vastuvõtule. Veendu, et käid regulaarselt nägemiskontrollis ning panustad igapäevaselt silmade tervise hoidmisesse. Ootame sind Nägemisuuringutesse vastuvõtule!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

 

 


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945. 

 

 

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Privaatsuspoliitika | uptodate

Prillide hooldamine – põhitõed ja meelespea

Prillide hooldamine – põhitõed ja meelespea

by | jaan. 26, 2025

Prillide hooldamine – põhitõed ja meelespea

Hea nägemine algab regulaarsest nägemise kontrollist ja õigest prillide hooldusest. Kuidas ennetada prillide kulumist ja tagada nende pikk kasutusiga? Prillide pikaealisuse ja optimaalse toimimise tagamiseks on oluline neid õigesti hooldada. Siin on mõned peamised hooldusnõuanded.

Prillide hooldamine ja puhastamine

Prillide hooldamine saab alguse nende kättesaamisest. Prillide sobitumist tuleks proovida spetsialisti juures – vajadusel saab mugavuse suurendamiseks prilliraame painutada.

Prillikandjal on oluline jälgida, et tema prilliklaasid oleksid puhtad ja ilma kriimustusteta. See tagab vajaliku nähtavuse ning klaasile lisatud pinnakatte funktsiooni säilimise. Prille tuleks puhastada igapäevaselt – selleks sobib nii jooksev leige vesi või vastav puhastusvahend ja mikrofiiberlapp. Veega pesemisel võib kasutada ka seebilahtust. Kodused klaasipuhastusvahendid pole prillide puhastamiseks sobilikud.

Ära puhasta prille riietega või tugeva paberiga – need võivad kriimustada prilliklaase. Samuti väldi prillide puhastamist neile peale hingates või süljega. Seda tehes jõuavad prilliklaasidele suust tulevad bakterid, mis võivad sattuda silma või selle lähedusse. 

Prillide hoiustamine

Kõige mugavam ja turvalisem on prille hoiustada tugeva ümbrisega prillitoosis. Vältida tuleks prillide hoidmist laual või tasapinnal, kus need võivad suurema tõenäosusega määrduda, jääda ette kodustele toimetustele, lastele või lemmikloomadele. Juhul, kui hoiate siiski laual, peaksid klaasid jääma alati ülespoole.

Hooldamise kõrval on oluline pöörata tähelepanu prillide õigele kasutamisele. Prillide äravõtmisel tuleb kasutada kahte kätt. Nii saad olla kindel, et prilliraamid ei veni välja ning ei kaldu ühele poole viltu. 

Inimeste seas on laialdaselt levinud prillide hoidmine pea peal, nööriga kõhul või prillide panemine rinnataskusse. Need harjumused suurendavad prillide füüsilise kahjustuse, määrdumise ja liigse deformeerumise tekke tõenäosust. Seega tasub jälgida enda lähedaste prillide kasutamise harjumusi ja neid vajadusel suunata.

Prillid ja päikesevalgus

Päikeseliste ilmadega ning autojuhtidel on tähtis meeles pidada, et prille ei tohiks jätta pikaks ajaks otsese päikesevalguse või suure kuumuse kätte, näiteks akna- või armatuurlauale. Need kahjustavad nii prilliklaase ja pinnakatet ning tekitavad mikrolõhesid, lisaks võib deformeeruda plastikust prilliraam. Juhul, kui prilliraami osasid hoiab koos liim, võib see sulada ning põhjustada prillide katki minemist. Lisaks tuleks vältida suuri temperatuuri kõikumisi. 

Prillide parandamine

Juhul, kui prillid on saanud kahjustada või purunenud, tuleb pöörduda spetsialisti poole. Prille võib olla võimalik parandada, painutada või vahetada mõni osa välja. Samuti tasub pöörduda, kui oled tähele pannud prillisangade logisemist – sellisel juhul võib abiks olla kruvide pingutamine. 

Prillide jaoks tarvilikud hooldusvahendid ning spetsialisti abi leiad Nägemisuuringutest! Ootame sind meie juurde igal tööpäeval.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

 

 


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945. 

 

 

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Privaatsuspoliitika | uptodate

Võrkkesta irdumine – selle sümptomid ja ravi

Võrkkesta irdumine – selle sümptomid ja ravi

by | dets. 9, 2024

Võrkkesta irdumine – selle sümptomid ja ravi

Oleme enda varasemates blogipostitustes põgusalt kirjutanud võrkkesta irdumisest, mis võib kaasneda nii vanusega, erinevate süsteemsete haigustega ja silmatraumadega. Sel korral teeme põhjalikuma ülevaate võrkkesta irdumisest, selle tunnustest ja ravivõimalustest.

Oleme varasemalt kirjutanud aktiivse eluviisi ning tervisliku toitumise vajalikkusest keha ning silmade hea tervise toetamisel. See aitab vältida ka diabeedi teket. Tegemist on kroonilise haigusega, mille tõttu on häiritud insuliini tootmine kõhunäärmes ja seega kõrgeneb organismis veresuhkru tase. Liigne veresuhkur kahjustab veresooni ning närvilõpmeid üle kogu keha – seega avaldab mõju ka silmadele.

Mis on võrkkest?

Silma võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on silmamuna kõige sisemine valgusele tundlik kiht, millel on keeruline mitmekihiline struktuur. Võrkkest koosneb õhukesest valgustundlikust koest, närvirakkudest, fotoretseptoritest ja tugirakkudest, mis töötavad koos, et muuta valgusnähud närviimpulssideks ja edastada need ajule. Ajus tõlgendatakse need signaalid kujutisena, mis võimaldab meil näha ümbritsevat maailma.

Võrkkesta tagumine osa sisaldab valgustundlikke elemente, kus valguskiirtest algab nägemisprotsess. Lisaks kinnitub võrkkestale silma klaaskeha, mis täidab silmamuna sisemust ja aitab säilitada silma kuju. Tänu võrkkesta keerukale struktuurile ja olulisele funktsioonile on see silma üks keskseid komponente. Selle muutused või vigastused võivad aga põhjustada erinevaid nägemishäireid, mõjutades nägemise kvaliteeti ja selgust.

Seega mängib võrkkest meie nägemises äärmiselt olulist rolli, olles valguse ja nägemisinfo esmane vastuvõtja ning töötleja.

võrkkest

Võrkkesta irdumine

Vananedes toimuvad meie kehas mitmed muutused, mis ei jäta puutumata ka silmi. See võib põhjustada võrkkesta õhenemist ja defektide teket. Kui silmasisene vedelik koguneb võrkkesta alla, võib see võrkkesta soonkestast eraldada. Samuti võib võrkkest rebeneda klaaskeha kooldumise tõttu, eriti lühinägevatel inimestel, kelle võrkkest on silma eripärade tõttu suurema pinge all.

Võrkkesta irdumine on tõsine silmahaigus, mille korral võrkkest eraldub silma tagaosas asuvatest tugistruktuuridest, sealhulgas veresoonte kihist, mis varustab võrkkesta hapniku ja toitainetega. See seisund nõuab kiiret meditsiinilist sekkumist, kuna ravimata jätmine võib viia püsiva nägemise kaotuseni või isegi pimeduseni.

Võrkkesta irdumist võib esineda diabeetikutel, kellel on suurem tõenäosus verevalumi tekkeks võrkkesta alla. Lisaks võib irdumine välja kujuneda ka ekstreemsete spordialade harrastajatel, kelle silmad puutuvad potentsiaalselt kokku tugevate löökidega. Võrkkesta irdumine on väga harvadel juhtumitel kaasasündinud, kuid see diagnoositakse juba sündides.

Võrkkesta irdumine – kuidas seda ära tunda?

Võrkkesta irdumise varajane äratundmine on kriitilise tähtsusega nägemise säilitamiseks. Seda on võimalik ära tunda teatud sümptomite põhjal, kuigi mõnel juhul võivad sümptomid olla alguses tagasihoidlikud. 

Võrkkesta irdumise sümptomid:

  • Valgussähvatused (fotopsia): äkilised valgussähvatused või sähvivad jooned vaateväljas, mis tekivad, kui võrkkest on pinges või klaaskeha tõmbab võrkkesta;
  • Hõljumid ehk ujuvad täpid: äkitselt suurenev mustade täppide, joonte või “ämblikuvõrkude” kogum vaateväljas. Need võivad olla märk klaaskeha muutustest või võrkkesta kahjustusest.
  • Varjud või loor vaateväljas: tumeda varju või “kardina” ilmumine, mis liigub järk-järgult üle vaatevälja. Tüüpiline sümptom, mis näitab võrkkesta osalist või täielikku irdumist.
  • Hägune nägemine: nägemine võib muutuda ootamatult häguseks, kuna võrkkesta funktsioon on häiritud.
  • Nägemisvälja osa kadumine: mõni osa vaateväljast võib muutuda pimedaks või nähtamatuks.

Võrkkesta irdumise diagnoosimiseks kasutatakse esmalt oftalmoskoopi ja OCT uuringut, mille abil nähakse läbi pupilli silmamuna sisse. Enne uuringut pannakse silma pupilli laiendavad tilgad, et arst saaks võrkkesta täielikult näha, mis võivad piiratud aja jooksul nägemisteravust häirida. Kontrollitakse võrkkesta terviklikkust, rebenemiste või irdumise olemasolu.

Võrkkesta irdumise ravi

Võrkkesta irdumise ravi sõltub irdumise tüübist, ulatusest ja sellest, kas võrkkesta keskne osa ehk  maakuli on kahjustatud. Ravi eesmärk on võrkkesta asetamine tagasi oma kohale ja selle kinnitamine, et taastada nägemine ja vältida edasisi kahjustusi. 

Kui võrkkesta irdumine on avastatud kuni 72 tundi peale selle tekkimist, võib olla sobivaks lahenduseks laserravi või külmateraapia, mille abil saab võrkkesta soonkestaga taas ühendada. Siiski kasutatakse sagedamini kirurgilist ravi, mille võimalused ja tulemused sõltuvad konkreetsest juhtumist ehk selle asukohast ja seisundi kestmise ajast. Tulemuste prognoos on halvem siis, kui irdumine on toimunud kollatähni piirkonnast, kuna see vastutab just nägemisteravuse eest. Sellisel juhul võib ravi järgselt säilida nägemise hägusus.

Võrkkesta irdumise ravimine on oluline nägemise säilitamise eesmärgiks. Vastasel juhul lõpeb see nägemise püsiva kaotusega. Seega on oluline kaitsta enda silmi nii vigastuste, traumade ning käia regulaarselt silmade süvauuringul.

Pöördu vastuvõtule kohe, kui ilmnevad loetletud võrkkesta irdumise sümptomid ja kuulud riskigruppi.

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

 

 


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945. 

 

 

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Privaatsuspoliitika | uptodate

Diabeet ja silmade tervis

Diabeet ja silmade tervis

by | nov. 20, 2024

Diabeet ja silmade tervis

November on diabeetiliste silmahaiguste kuu. Selle raames pööratakse tähelepanu haiguse mõjule silmade tervisele ning nägemisele. Vaatame lähemalt, millist mõju avaldab diabeet patsiendi silmadele.

Oleme varasemalt kirjutanud aktiivse eluviisi ning tervisliku toitumise vajalikkusest keha ning silmade hea tervise toetamisel. See aitab vältida ka diabeedi teket. Tegemist on kroonilise haigusega, mille tõttu on häiritud insuliini tootmine kõhunäärmes ja seega kõrgeneb organismis veresuhkru tase. Liigne veresuhkur kahjustab veresooni ning närvilõpmeid üle kogu keha – seega avaldab mõju ka silmadele.

Diabeet ja selle mõju silmade tervisele

Diabeet on peamine nägemise kaotuse põhjustaja 18-64 aastaste inimeste seas. Kõige enam kasvab diabeeti haigestumisel diabeetilise retinopaatia, makulaarödeemia, glaukoomi ja katarakti tekke riski. Neist kõige sagedasem on diabeetiline retinopaatia, mis ei pruugi endast, sarnaselt mitmetele teistele silmahaigustele, varajases staadiumis sümptomite kaudu märku anda. Diabeetik ei pruugi seetõttu olla teadlik silmapõhja probleemidest, muutusi aitab tuvastada regulaarne silmapõhjade kontroll.

Siiski on mõned sümptomid, mis võivad viidata muutustele silmapõhjas:

  • tumedate hõljumite esinemine nägemisväljas;
  • valgussähvatused;
  • tume vari või kuju nägemisväljas;
  • nägemise kaotamine
  • silmade valu või punetus 

Silmahaiguste tekkimise tõenäosus on suurem pikaajalise diabeedi diagnoosiga patsientidel, riskigrupis on ka suitsetajad ning rasedad. Kirjeldatud sümptomite esinemisel tuleks pöörduda viivitamatult vastuvõtule, et alustada õigeaegse raviga. 

Diabeetiliste silmahaiguste ennetamine

Diabeediga seotud silmahaiguste ennetamiseks tuleb teha korrektuure enda elustiilis ja toitumises ning vajadusel tarvitada arsti poolt määratud ravimeid. 

Silmade tervise hoidmiseks tuleb:

  • hoida kontrolli all organismi veresuhkru tase, seda kas ravimitega või järgides arsti poolt määratud toitumiskava. Nii saad olla kindel, et veresuhkru tasemes ei esine suuri kõikumisi, mis tekitavad muutusi silmapõhjas ning võivad viia tõsisemate silmahaigusteni;
  • jälgida vererõhku ning kolesterooli taset, kuna need süvendavad diabeedi poolt põhjustatud silmahaigusi;
  • loobuda suitsetamisest, kuna see kahjustab samuti veresoonkonda ning eriti silmas olevaid väikseid kapillaare;
  • vältida liigset kokkupuudet kahjuliku UV kiirgusega, mis suurendab katarakti tekke riski ning sümptomite progresseerumist.

Silmade tervise jälgimine

Diabeedi diagnoosi saanud patsientide jaoks on väga oluline olla kursis haiguse olemuse ja võimalike tüsistustega. Olulisel kohal on regulaarne nägemiskontrolli, kus uuritakse põhjalikult ka silmapõhjasid, nägemisnärvi ning -funktsiooni. Mitmed silmahaigused ei pruugi endast algstaadiumis märku anda. Samas võib esineda väikeseid  muutusi, mida ei pruugi igapäevaelus tähele panna. Muutused silmapõhjas või silma eesmises osas vajavad õigeaegset tähelepanu, et pidurdada nende süvenemist. Seejuures on keeruline ennustada, millisel määral ja kui raskelt võib diabeet silmi ja nägemist mõjutada. 

Diabeedi diagnoosiga patsiente ootame Nägemisuuringutesse – aitame hoida sinu silmade head tervist!

Broneeri omale aeg siin: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/

Või helista nr. +372 5555 8945

Selgem nägemine algab siit

1) Magad läätsedega, kuigi need ei ole selleks mõeldud

Päevaseks kandmiseks mõeldud läätsedega magamine suurendab silmapõletiku riski. Võta läätsed enne magama minekut alati ära, kui sinu läätsed ja nende kandmisjuhised ei ole spetsialistiga eelnevalt kokku lepitud. 

2) Käid kontaktläätsedega duši all või ujumas 

Dušivesi, bassein, järv ja mullivann ei ole steriilsed ning võivad sisaldada mikroobe, mis suurendavad silmapõletiku riski kontaktläätsede kandmisel. Kontaktlääts hoiab vee ja selles olevad mikroobid silmapinna lähedal, mis võib omakorda suurendada nakkusriski. Võta läätsed ära enne duši all käimist, ujumist ja mullivanni minekut.

3) Loputad läätsi või läätsekonteinerit veega

Kraanivesi ei ole kontaktläätsede jaoks ohutu. Ära kasuta vett läätsede loputamiseks ega konteineri puhastamiseks. Kasuta ainult kontaktläätsede hooldusvedelikku nii, nagu tootja on pakendil märkinud või optometristi/silmaarsti juhiste järgi.

4) Teed meiki või näohooldust enne kontaktläätsede silmapanekut. 

Kreemid, õlid ja meigiosakesed võivad jääda sõrmedele ja sattuda läätsele. See võib silma ärritada ja teha nägemise uduseks ning halvimal juhul tekitada põletikku. Pane kontaktläätsed silma enne, kui hakkad meiki näole kandma. Kui paned enne näokreemi või päikesekaitset, siis pese ja kuivata käed uuesti enne läätsede puudutamist. Õhtul võta läätsed ära enne meigi eemaldamist.

NB! Juukselakki ja parfüümi kasuta enne kontaktläätsede silmapanekut. Nii on väiksem risk, et lendlevad osakesed satuvd läätsele või silma.

5) Sa ei puhasta ja desinfitseeri läätsi enne, kui paned need tagasi silma

Kui võtad mitmekordseks kasutamiseks mõeldud läätsed silmast ära, siis tuleb see enne tagasipanekut puhastada ja desinfitseerida. Tee seda täpselt nii, nagu sinu läätsetüüp ja hooldusjuhised ette näevad. 

6) Sa ei pese ja ei kuivata käsi enne läätsede käsitsemist

Käed peavad olema puhtad ja kuivad. Vastasel juhul liiguvad mikroobid ja mustus lihtsasti läätsedele ja silma. Pese käed ja kuivata käed enne läätsede silma panemist ja silmast eemaldamist. 

 

 


Kuidas aru saada, kas akommodatsioonitoega prilliklaasid võiksid 7) Sa kannad läätsi kauem, kui ette nähtud

Optometristi vastuvõtul selgitab spetsialist kõigepealt välja sinu silmatervise seisundi ja testib erinevaid nägemisfunktsioone. Lisaks vastad erinevatele küsimustele, nagu: 

  • kui palju aega veedad arvuti ja telefoni ees

     

  • kui kaugel on sinu silmad ekraanidest ja tööpinnast

     

  • kas esineb väsimust, kipitust, ähmastumist või peavalu

     

  • milliseid prille sa juba kasutad (kui kasutad)

     

Nende andmete põhjal on võimalik otsustada, kas:

  • piisab ühevaatelistest klaasidest

     

  • oleks mõistlik valida akommodatsioonitoega prilliklaasid

     

  • või on vaja mõnda muud lahendust, näiteks progresseeruvaid või eraldi kontoritöö jaoks mõeldud prilliklaase.


Kokkuvõte

Akommodatsioonitoega prilliklaasid ehk lähitoega klaasid on mõeldud noortele ja noorematele täiskasvanutele, kelle igapäevaelu sisaldab palju lähitööd ja digiseadmete kasutamist. Need klaasid aitavad silmadel kergemini fokuseerida, toetavad loomulikku pea- ja kehaasendit ning on mugavad terve päeva vältel.

Kui tunned, et ekraanid väsitavad silmi ja päeva lõpuks on nii silmad kui ka kael pinges, tasub tulla nägemisuuringule ja arutada spetsialistiga, kas need klaasid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus. Broneeri aeg siin või helista numbril +372 5555 8945. 

 

 

Broneeri aeg vastuvõtule

+372 55 55 89 45

info@nagemisuuringud.ee

Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Nägemisuuringud OÜ I 2024 - Powered By kodulehehaldus.com
Valukoja tn 8, Öpiku maja D-tiib, Harjumaa, Tallinn, 11415

Privaatsuspoliitika | uptodate

;