Kas teadsid, et viirused nagu COVID-19 võivad sattuda meie silmadesse, ninna ja suhu ka prillide kaudu? Kuna viirused ja bakterid kanduvad meid ümbritsevast keskkonnast hõlpsasti kätele, jõuavad nad saastunud kätega prille puudutades omakorda lihtsasti ka prilliklaasidele. Seega on sage prillide puhastamine praegusel ajal ülimalt oluline. 

Pane aga tähele, et prillide desinfitseerimine vale vahendiga rikub prilliraame ja klaase ning tekkinud kahjusid ei kata enam ka garantii. Milline on õige vahend prillide puhastamiseks, et vältida koroonaviirust?

Koroonaviiruse sattumine orgamisni prillide kaudu

Uuringud on näidanud, et koroonaviirus võib klaaspindadel püsida isegi kuni 9 päeva. Sagedase prillide kohendamise ning seejärel oma näo puudutamisega võib viirus hõlpsasti organismi sattuda. 

Oht on veelgi suurem presbüoopia ehk vanusega seotud kaugnägevusega, mis mõjutab tavaliselt 40-aastaseid ja vanemaid inimesi. Lugemisprillide kandjad kipuvad neid mitu korda kogu päeva jooksul ette panema ja ära võtma. 

Veel murettekitavam on, et selles vanuserühmas on suurem oht koroonaviirust põdedes ​​tõsiste tüsistuste tekkeks. Koroonaviiruse vältimiseks tuleks prille desinfitseerida mitu korda päevas. Prillide puhastamine tuleks aga ette võtta õigete vahendiga.

Puhastusvahendid, mida prillide puhastamisel vältida

• Prillide puhastamisel tuleks kindlasti vältida piiritust või atsetooni sisaldavaid vedelikke. Mainitud vedelikud võivad kahjustada mitte üksnes prilliraami, vaid ka prilliläätsede peegeldusvastast katet.

• Samuti ei ole prillide puhastamine sobilik ammoniaaki, pleegitajat ega kõrget happekontsentratsiooni (näiteks sidrunimahl või äädikas) sisaldavate puhastusvahenditega. 

Seega ei sobi prillide puhastamiseks kindlasti kodus leiduvad pindade või käte desinfitseerimisvahendid.

Puhastusvahendid, mida prillide puhastamiseks kasutada

Prillide puhastamine on ohutu leiget vett ja nõudepesuvahendit, spetsiaalset optikapoes müüdavat prillipuhastusvahendit või prillide puhastamiseks mõeldud niisutatud lappe kasutades. Ära unusta enne prillide puhastamist ka enda käsi korralikult pesta ja kuivatada.

Prillide puhastamine sooja vee ja nõudepesuvahendiga 

Prillide desinfitseerimiseks ja puhastamiseks on kõige lihtsam ja tõhusam viis kasutada leiget vett ja õrna nõudepesuvahendit. Enne puhastamist loputa prillid, et eemaldada osakesed, mis võivad prilliklaase kriimustada. Seejärel masseeri nõudepesuvahendiga mõlemat prilliklaasi, loputa ja kuivata mikrokiudlapiga (mitte paberrätikutega, kuna kiud võivad prilliklaase kergesti kriimustada). 

Ära unusta puhastada ka ninapatju ja prillisangasid!

Prillide puhastamine spetsiaalse prillipuhastusvahendi või puhastuslapiga 

Ka spetsiaalne puhastusvahend või eelnevalt niisutatud puhastuslapid sobivad suurepäraselt nii prilliklaaside, telefoni, tahvelarvuti kui ka arvutiekraani puhastamiseks. Spetsiaalse vahendiga immutatud lapiga puhastades eemaldad prillidelt bakterid, tolmu, mustuse ja mikroobid. 

Boonusena taastab vahend prilliklaaside sära, jätmata pinnale inetuid triipe. 

Prille peaks puhastama mitu korda päevas, eriti juhul, kui käid väljas jalutamas ning tõenäosus kokku puutuda viiruste ning bakteritega on suurem. Puhasta kindlasti nii oma optilisi kui ka päikeseprille – nii vähendad koroonaviirusega nakatumise võimalust! 

Spetsiaalsed prillipuhasvahendid ning puhastuslapid on saadaval Nägemiuuringute kabinetis Ülemiste City’s. Tule ja vali endale sobiv!

Ootamatult on kätte jõudnud aeg, mil nii täiskasvanud kui ka lapsed veedavad enamuse oma päevast kodus töötades ja õppides. Kodukontor on saanud osaks meie igapäevast.  Rohkem kodus viibides pikeneb ka arvuti, telefoni ja teleri taga veedetav aeg, mis omakorda suurendab koormust silmadele.

Paraku tekitab kodukontor varem või hiljem mitmeid nägemisega seotud probleeme nagu silmade kipitus, kuivus, vesisus või valguskartlikkus. Eriti tähelepanelik tuleks olla laste silmanägemise suhtes, kes nägemise halvenemist ise ei taju. 

Kuidas kaitsta oma silmi arvutiga töötades ja õppides?

Üks sagedasemaid vaevusi seoses suurenenud lähitöö koormusega nii täiskasvanutel kui ka lastel on kuiva silma sündroom. Arvutiga töötades või õppides saad aga oma silmade heaolu suurendada mitmete tegevustega. Tee neid tegevusi regulaarselt ka siis, kui sinu töökohaks on kodukontor.

• Aseta arvutiekraan nii, et pilk oleks suunatud alla ekraanile. Nii on silmalaug rohkem kaetud, mis omakorda vähendab pisarate aurustumist.
• Väldi aknast tuleva valguse tagasipeegeldumist ekraanilt, oluline on arvuti asukoht.
• Järgi 20/20/20 reeglit: vaata iga 20 minuti järel 20 sekundit 20 meetri kaugusele. Päevas võiks töö kuvariga jääda 5-6 tunni piiresse.
• Pilguta silmi võimalikult sageli, see aitab vähendada pisarate aurustumist.
• Joo päeva jooksul piisavalt vett. Vähene vedeliku tarbimine võib soodustada kuiva silma teket.

Kui silmades ebamugavustunne siiski püsib, pöördu kindlasti spetsialisti poole. Meie optometrist mõõdab silmade kuivust ja pakub leevendava lahenduse. Broneeri aeg vastuvõtule siin.

Kuidas ära tunda, et laps ei näe hästi?

Kui täiskasvanud oskavad muutuseid oma silmanägemises üldiselt tähele panna, siis tihtipeale ei oska lapsed ise enda nägemise halvenemist hinnata. Laste silmanägemise hindamiseks soovitame vanematel tähelepanu pöörata näiteks sellele, kuidas laps telerit vaatab või raamatut loeb. 

• Kui laps kipub vaatama televiisorit liiga lähedalt ja kissitab kaugele vaadates silmi, siis võib lapsel olla mure kaugele vaatamisega.
  
• Lähedale vaatamise hindamiseks tasub jälgida õppimisel raamatute lugemist, kirjutamist või joonistamist. Kas raamat või joonistuspaber asub silmadest mõistlikul kaugusel või tahab laps ninaga praktiliselt lehte puudutada?
  
• Varases koolieas on lapse nägemise halvenemist võimalik täheldada ka õpikäitumises. Kui laps ei näe piisavalt hästi või peab teravaks nägemiseks üleliia palju silmi pingutama, võib ta hakata õppimisest viilima. Seepärast on väga oluline välja selgitada, miks laps ei soovi lugeda või õppida.

Loe lähemalt laste silmauuringutest.

Kui tihti peaks lapsega nägemiskontrollis käima?

Kui perekonnas esineb prillikandjaid või pärilikke silmahaigusi, siis peab lapse silmanägemisele pöörama suuremat tähelepanu – jälgima lapse hakkamasaamist kodus, lasteaias ja koolis. 

• Selleks, et silmahaiguseid ja nägemishäireid varakult avastada, peaks laps esmase silmaarsti kontrolli läbima 3. eluaastaks. Parim aeg laste silmade esmaseks kontrolliks on 3,5 aasta vanuselt, sest selles vanuses on laps koostööaldis ning oskab nimetada kujundeid, mille abil saab tema nägemisteravust määrata. 
• Kui eelnevalt silmahaigusi ei esine, peaks järgmine silmade kontroll kindlasti toimuma enne kooliminekut ehk 6-7-aastaselt. Koolieelse nägemisuuringu läbimine optometristi juures võib ära hoida nägemisprobleemidest tingitud õpiraskused. Vajadusel suunab optometrist lapse edasi silmaarsti vastuvõtule.
• Edaspidi soovitatakse koolilapsel silmaarsti külastada kord kahe aasta jooksul. 

Toeta oma lapse silmade arengut ning tulge meie juurde nägemiskontrolli! Broneeri aeg vastuvõtule juba täna.

Kui tihti peaks täiskasvanu nägemiskontrollis käima?

• 18-60 aasta vanused täiskasvanud peaksid oma nägemist kontrollima kord 2 aasta jooksul. Arsti juurde tuleb kindlasti minna siis, kui esineb kaebusi – silmad punetavad, kipitavad või nägemisteravus väheneb. 
• Alates 45. eluaastast on vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemiskontroll. Regulaarne nägemiskontroll aitab varajaselt avastada ealisi silmahaigusi, mis võivad lõppeda pöördumatu nägemiskahjustusega nagu glaukoom ja maakuli degeneratsioon.
• 61+ vanuses eakad peaksid optometristi külastama kindlasti kord aastas.

Üldiselt kehtib silmaarsti puhul sama reegel, mis hambaarsti puhul – arsti juures tuleb käia regulaarselt kontrollis, mitte oodata seni, kui mõni häda juba käes on. Varane diagnoosimine tähendab varajast ravi ja nägemise säilimist!

Tööindu ja head tervist kõigile, kelle töökohaks on nüüd kodukontor!

Broneeri aeg Nägemisuuringute vastuvõtule juba täna.

Kuiva Silma Omega on uudne toidulisand, mis leevendab silmade kuivust ning aitab taastada silmade niiskustaseme. Enamus inimesi kannatavad elu jooksul silmade kuivuse tõttu ning nüüd on seda võimalik toidulisandi abil leevendada ja vältida.

👉 Kuiva Silma Omega on saadaval Nägemiuuringute kabinetis Ülemiste City’s. Vaata asukohta siit.

Kui soovid tulla kuiva silma konsultatsioonile, võta meiega ühendust või broneeri aeg siin.

Toidulisand Kuiva Silma Omega

Kuiva Silma Omega on suukaudselt manustatav toidulisand, mis taastab niiskustaseme silmades ning aitab võidelda kuiva silma sündroomi tekkega. Toidulisandis sisalduv looduslikku astelpajuõli, mustikaekstrakt ja B2-vitamiin toetavad silmade normaalset funktsioneerimist.

• Astelpajuõlis leidub ohtralt beetakarotiini, C-, E- ja K-vitamiini ja mitmeid erinevaid B-vitamiini vorme, seitset erinevat flavonoidi ning 20 mineraalainet ja mikroelementi;
• B2-vitamiin soodustab silmade ja limaskestade normaalset funktsioneerimist. 

Enne toidulisandi tarvitamist veendu, et sa ei ole ühegi selle koostisosa suhtes allergiline ning sul puuduvad vastunäidustused toidulisandi tarvitamiseks. Vajadusel pea nõu oma perearsti või optometristiga. 

Kuiva Silma Omega manustamine:

• Silmade kuivuse leevendamiseks võta ühe kuu jooksul 4 kapslit päevas,
• Edasise kuivuse ära hoidmiseks tarvita toidulisandit 2 kapslit päevas.

Kuivade silmade sümptomid ja põhjused

Kui su silmad on kuivad, ärritatud ja punetavad ning ebamugavus kestab pikema aja jooksul, on tõenäoliselt tegemist kuiva silma sündroomiga. Pöördu abi saamiseks kuiva silma mõõtmist teostava spetsialisti poole.

Kõige levinumad kuiva silma sümptomid on järgmised:

• võõrkehatunne (nn liivatera tunne) silmades,
• silmade sügelus, kipitamine,
• valguskartlikkus,
• väsinud ja kuivad silmad,
• silmade punetus,
• kleepuvad pisarad,
• hägune nägemine,
• liigne pisaratevool.

Silmade kuivust põhjustavad muutused pisaranäärmete töös, mille tagajärjel halveneb pisaravedeliku tootmine ja jaotamine. Vähenenud niiskustase põhjustab silmades ebamugavustunnet ning võib põhjustada silmapõletikke ja häirida nägemist.

Silmade kuivust võivad põhjustada: 

• haigused nagu diabeet, herpes zoster;
• kontaktläätsede kandmine;
• silmaoperatsioonid;
• konditsioneeritud õhk;
• kuumus;
• madal niiskustase õhus;
• pikaajaline lähitöö, sh ekraanidega.

Teatud juhtudel määrab optometrist silmade kuivuse leevendamiseks niisutavad silmatilgad ehk nn kunstpisarad. Muude vastunäidustuste puudumisel võib kunstpisaraid ja kuiva silma toidulisandit kasutada samaaegselt.

Silmade kuivuse vältimiseks joo piisavalt vett ja tee arvutiga töötamisel iga 20 minuti järel puhkepaus. Pilguta silmi võimalikult sageli, sest see aitab pisarate aurustumist vähendada.

Kui oled kimpus kuivade, kipitavate ja punetavate silmadega, tule Nägemisuuringute kabinetti kuiva silma nõustamisele, mille käigus:

• Mõõdame silmade kuivust, 
• Aitame leida lahenduse silmade niiskustaseme parandamiseks,
• Tutvustame Kuiva Silma Omega toidulisandit.

Helista 5555 8945 ja küsi lisainfot või broneeri aeg internetis.

Glaukoom on üks sagedasematest pimedaksjäämise põhjustest üle 40-aastaste inimeste seas. Silmasisese rõhu tõusu tagajärjel kahjustub nägemisnärv ning see võib viia pöördumatu nägemise kaotuseni.

Iga aasta jaanuaris peetakse ülemaailmset glaukoomi teadlikkuse kuud, mil tuletame meelde, et silmarõhku tuleb regulaarselt kontrollida. Muutused silmarõhus võivad viidata glaukoomi tekkele.

Glaukoomi sümptomid

Glaukoom algab vaevusteta ja areneb valutult ning võib põhjustada pöördumatut nägemiskaotust.

Glaukoom avaldub järgmiste sümptomitena:

• Nägemise kadu või hägustumine;
• Halod ja kiired valgusallikate ümber;
• Nägemisväljade ahenemine.

Kui märkad glaukoomist tingitud nägemiskaotust, on paraku juba liiga hilja, sest kaotatud nägemist ei saa taastada. Võimalik on ära hoida vaid edasisi kahjustusi.

Kuna glaukoom algab vaevusteta, on ainuke võimalus selle varajaseks avastamiseks regulaarne silmade süvauuring, mille käigus mõõdetakse silmade siserõhku. Taolisi uuringuid viivad läbi silmaarstid ja optometristid ning seda teenust pakume ka Nägemisuuringute kabinetis: broneeri aeg või võta meiega ühendust.

Glaukoomi riskitegurid

Eriti oluline on regulaarne silmarõhu kontroll glaukoomi riskirühma kuuluvatele inimestele, kes peaksid oma silmade süvauuringutel käima vähemalt kord kahe aasta jooksul.

Glaukoomi tekke riskifaktorid on:

• Vanus üle 40;
• Glaukoom lähisugulaste seas;
• Vererõhk liiga madal või kõrge;
• Tugev lühi- või kaugnägevus – üle +/- 4 dioptri;
• Diabeet või mõni muu veresooni kahjustav haigus;
• Õhuke silmade sarvkest;
• Migreen ja külmad käed.

Vaid regulaarne silmarõhu kontrollimine aitab varajaselt avastada muutusi silmarõhus, mis võivad viidata glaukoomi tekkele.

Glaukoomi diagnoosimine

Kõrgenenud silmarõhust põhjustatud nägemisnärvi kahjustus ehk glaukoom tekitab vaatevälja järk-järgulist ahenemist kuni pimedaks jäämiseni. Tekkinud nägemiskahjustused on pöördumatud ja nägemist taastada ei saa.

✅ Glaukoomi varajaseks avastamiseks tuleb käia regulaarselt silmarõhku kontrollimas.
✅ Varajane diagnoosimine tähendab õigeaegset ravi ja nägemise säilimist.

Alates 45. eluaastast tuleb kõikidel inimestel vähemalt kord 2 aasta jooksul silmarõhku kontrollida. Sama tihedasti tuleb silmade süvauuringul käia ka kõikidel teistel glaukoomi riskirühma kuuluvatel inimestel.

Tule kontrolli

Nägemisuuringute kabinet teostab kaasaaegse tehnika abil silmade süvauuringuid, mille käigus kontrollime silmarõhku ja teisi rasketele silmahaigustele viitavaid sümptomeid.

Broneeri aeg optometristi vastuvõtule: https://nagemisuuringud.ee/broneeri-aeg/ või helista 5555 8945.